Olen Mart Kivastiku \u201cTeenrist\u201d kirjutanud juba Teater.Muusika.Kinos nr. 8\u20139 2003. Kui avanes tore v\u00f5imalus N\u00fcplis millestki k\u00f5nelda, otsustasin teema juurde tagasi tulla kahel p\u00f5hjusel. Usun, et suudan n\u00e4item\u00e4ngu toonase k\u00e4sitlusega v\u00f5rreldes m\u00e4rgatavalt detailsemalt lahti m\u00f5testada. Teiseks usun, et \u201cTeener\u201d seda ka v\u00e4\u00e4rib, s.t on m\u00f5nev\u00f5rra t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsem-t\u00e4henduslikum-k\u00f5nekam-mitmeplaanilisem jne draamateos, kui teatri ja \u00fcldse kirjandustekstid keskelt l\u00e4bi.<\/p>\n\n\n\n
Pean \u201cTeenrit\u201d \u201em\u00e4rgilise t\u00e4hendusega\u201c n\u00e4item\u00e4nguks. Teatrikriitika kasutab seda v\u00e4ljendit liigagi sageli tegelikult n\u00fcridele ja erilise kandvusega fenomenidele osundades, olles m\u00f5istet m\u00f5nev\u00f5rra devalveerinud. Osundades, et Kivastiku \u201cTeener\u201d on meie Suure Teise taandumise (Zizek) v\u00f5i k\u00fc\u00fcnilise m\u00f5istuse (Sloterdijk) esilet\u00f5usu ajastul \u201em\u00e4rgilise t\u00e4hendusega\u201c, soovin ma sellele v\u00e4ljendile siiski keskmiselt tugevamat ambitsiooni anda, k\u00f5rvutades \u201cTeenrit\u201d kandvuselt selliste oma epohhi s\u00fcmboliseerinud n\u00e4idenditega, nagu Becketti n\u00e4idendid (eriti muidugi \u201cGodot\u2019d\u201d), aga miks mitte ka P.-E. Rummo \u201eTuhkatriinum\u00e4ng\u201c modernismi k\u00f5rgajal v\u00f5i T\u0161ehhovi n\u00e4idendid teatava kindla elutunde esitajatena.<\/p>\n\n\n\n
Tundub, et \u201cTeenri\u201d p\u00f5hiline j\u00f5ud ei ole \u201ekohalikkuses\u201c (Madis K\u00f5iv), vaid n\u00e4item\u00e4ngus esitatud suhete taga on struktuur, mis v\u00e4ga l\u00e4bin\u00e4gelikult iseloomustab ihakapitalismi (fordij\u00e4rgne info ehk imagoajastu kapitalism vastandina fordilikule kola ehk industriaalkapitalismile) ajastu protsesse suunavat ja toestavat loogikat. Kui me v\u00f5tame omaks t\u00e4nase \u00f5htumaa lugemise \u201eSuure Teise taandumise\u201c ja \u201ek\u00fc\u00fcnilise m\u00f5istuse esileastumise\u201c (see pole mingi laialtt\u00f5lgendatav nihilistlik irvitus, vaid kindel vormel: me teame k\u00fcll, aga teeme seda ikkagi) v\u00f5tmes, saame vaadelda \u201cTeenrit\u201d neid n\u00e4htusi iseloomustava k\u00f5neka abstraktsioonina, mille kosmopoliitsus l\u00e4heneb matemaatika omale, sobides vormilt (aga miks mitte ka sisult) hiilgavalt iseloomustama \u201einternatsionaalset kirjandust\u201c Marxi m\u00f5ttes (k\u00fcll v\u00f5ib-olla mitte niisama h\u00e4sti \u201emaailmakirjandust\u201c Goethe m\u00f5ttes).<\/p>\n\n\n\n
Oma ettekandes p\u00fc\u00fcangi \u201cTeenri\u201d \u00fclaltoodud v\u00f5tmes lahti m\u00f5testada ja l\u00f5petuseks k\u00fcsin, kas sellist t\u00fc\u00fcpi teatriteksti maailmas \u201ekosmopoliitse abstraktsioonina\u201c reklaamimine v\u00f5iks mingis m\u00f5ttes tulemuslik olla v\u00f5i l\u00e4heb ka k\u00f5ige kosmopoliitsema eesti kirjanduse tee l\u00e4bi kolgaste. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Mart Kivastiku \u201cTeenrist\u201d Olen Mart Kivastiku \u201cTeenrist\u201d kirjutanud juba Teater.Muusika.Kinos nr. 8\u20139 2003. Kui avanes tore v\u00f5imalus N\u00fcplis millestki k\u00f5nelda, otsustasin teema juurde tagasi tulla kahel p\u00f5hjusel. Usun, et suudan n\u00e4item\u00e4ngu toonase k\u00e4sitlusega v\u00f5rreldes m\u00e4rgatavalt detailsemalt lahti m\u00f5testada. Teiseks usun, et \u201cTeener\u201d seda ka v\u00e4\u00e4rib, s.t on m\u00f5nev\u00f5rra t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsem-t\u00e4henduslikum-k\u00f5nekam-mitmeplaanilisem jne draamateos, kui teatri ja \u00fcldse […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,72,71],"tags":[],"class_list":["post-832","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xii-xx-kevadkool-2004","category-xii-xx-kevadkool-2004"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/832","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=832"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/832\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":833,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/832\/revisions\/833"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=832"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=832"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=832"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}