Mingi juhtlause moodi l\u00f5ik:
Et 1343. aasta s\u00fcndmuste kohta on s\u00e4ilinud ainult ordult l\u00e4htunud kirjeldus \u2013 mida peaks tegema teadlane? Ta peaks v\u00e4hemalt iga lauset kahtlustama, sest habituaalne valetaja on v\u00f5imetu r\u00e4\u00e4kima t\u00f5tt ning eriti siis, kui r\u00e4\u00e4gib asjust, mida ta on himustanud v\u00f5i p\u00f5lanud. Paraku, teadlased pole k\u00e4itunud n\u00f5nda. [hetk Uku Masingu tekstist \u201c1343\u201d] <\/p>\n\n\n\n
1. Juhan Liivi \u201cVarju\u201d \u00fcle langeb 20. sajandi eesti kirjandusloos Tuglase\u2013Vinkeli lugemiste vari. Poliitiline-rahvuslik retseptsioon r\u00e4\u00e4gib positivismi kalduvalt autobiograafilise igatsuse ja kannatuse vormistamisest kirjanduseks, stilistilisel-k\u00e4sit\u00f6\u00f6nduslikul tasandil k\u00f5ikuvast kirjutusest-kujutuslaadist, sotsiaalsuse kontekstis feodalismiaegsetest seisusevahedest ja vaimupimedusest v\u00f5i \u2013valgusest. Liivi lugemine tagasi marginaalsusesse (sinna, kust Tuglas ta kunagi \u00fcles korjas) toimub 1990ndate aastate v\u00e4ltel (Krull) ja kestab edasi (Luuk).<\/p>\n\n\n\n
2. Marginaalia osalus \u201cVarjus\u201d. Villu v\u00f5itlused ei t\u00e4henda ju midagi muud, kui p\u00fcrgimist elu servaaladelt tegelikkuse keskmesse \u2013 soost kindlale pinnale. Kesksesse m\u00f5is-k\u00fcla mudelisse Kukulinn ei mahu: seda asustavad mingi k\u00f5rvalekaldega v\u00f5i normist erinevad t\u00fc\u00fcbid, Teised ( J\u00fctsi-Jaani naise rumal poeg T\u00f5mmu, n\u00f5drameelne karjapoiss, Kupu-Kaie ja K\u00e4e-Madli, ka kahtlased t\u00fc\u00fcbid). Kukulinn meenutab pigem s\u00fcsteemist v\u00e4ljaarvatutele m\u00f5eldud isoleeritud maa-ala: pidalit\u00f5biste k\u00fcla v\u00f5i narride laeva, mis sohu uppuma on t\u00f5ugatud.<\/p>\n\n\n\n
3. \u00dcks Kukulinna maailmana kehtestav lugemisvariant t\u00e4hendab mingite teiste tekstide ( lugude, hoiakute, teemade, s\u00fcmbolite) pealelugemist Liivi \u201cVarjule\u201d. Seda v\u00f5ib nimetada ka j\u00e4relelugemiseks v\u00f5i postlugemisks. S. t: 1) lugeja reformib kunagised tekstiga seotud head-halvad elamused, s.o \u00fcritab esimese lugemise \u00fcmberkujundamist ja, 2) lugemist p\u00f5him\u00f5ttel \u2013 iga tekst sisaldab mingite teiste teoste (sarnasuste ja erinevuste) ruume, aegu, fragmente, hetki, armastust, argip\u00e4eva jne, 3) postmodernistlikku v\u00f5i postkolonialistlikku lugemist.<\/p>\n\n\n\n
4.Von Baer kinnitab Kukulinna olemust k\u00f5rvalej\u00e4etute ja haigete maa-alana ja veelgi enam \u2013 avardab ja t\u00e4psustab selle Eesti suuruseks. Von Baeri Eesti kujutab endast teatud soist v\u00f5i m\u00e4rga maaala, mida \u00fcmbritsevad kuivamad kohad v\u00f5i maismaa. Soodest, veest ja niiskusest k\u00f5igis tema vormides r\u00e4\u00e4gitakse lakkamatult, t\u00e4pselt ja traagilisi tagaj\u00e4rgi ehk haigust hurjutavalt \u201cnende suure patogeense t\u00e4htsuse t\u00f5ttu\u201d.<\/p>\n\n\n\n
5.Von Baer on marginaalsust armastav teadusmees (vrd Hugo \u201cVarjus\u201d). Huvi marginaalia vastu on t\u00f6\u00f6 alguses vastuolus hoiakuga, mis v\u00e4listab pisirahvuste v\u00f5i peaaegu olematute rahvuste panuse arstiteadusse. Dissertant v\u00f5tab seda trotsides romantilise hoiaku: eestlasele antakse \u00f5ilsa metslase positsioon s.t ta on haige, aga huvitav olend.<\/p>\n\n\n\n
6. Eesti kirjeldamine on \u00fclit\u00e4pne, teaduslik. Seda iseloomustab termin j\u00e4lgimine ( teadlane kirjeldab metsaelanikku)\u00fclevalt alla, tark vaatab lolli, arst patsienti, vangivalvur kinnipeetavat). Binaarsus kui k\u00f5ige kandvam v\u00f5te von Baeri poeetikas. Sellisel juhul on Eesti Kukulinn, kus elavad haiged ja nende haigus tuleb sellest maast. Kirjeldus l\u00e4htub m\u00f5isast, keskusest nimega Euroopa: saksa, kreeka, rooma. Eesti ilma kirjeldus l\u00e4bi Horatiuse v\u00e4rsi.<\/p>\n\n\n\n
7. Tekst on ka kaardistamise funktsioonis (valge laigu t\u00e4itmine, terra nullia) ja sobib lugemiseks teadusliku kallakuga reisikirjana, reisikirjana marginaalia m\u00f5istmatusse. Maa ja territoorium muutuvad s\u00fcmboolselt kehaks, mida oma teadusliku kirjeldusega ravida p\u00fc\u00fctakse. Maa kui \u00fcldine kategooria ja haige eestlane selle tervikut peegeldav osake. Ikalduma kalduv nisup\u00f5ld ainsas viljateras.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Von Baer Liivi varjuna. Postlugemisest Mingi juhtlause moodi l\u00f5ik:Et 1343. aasta s\u00fcndmuste kohta on s\u00e4ilinud ainult ordult l\u00e4htunud kirjeldus \u2013 mida peaks tegema teadlane? Ta peaks v\u00e4hemalt iga lauset kahtlustama, sest habituaalne valetaja on v\u00f5imetu r\u00e4\u00e4kima t\u00f5tt ning eriti siis, kui r\u00e4\u00e4gib asjust, mida ta on himustanud v\u00f5i p\u00f5lanud. Paraku, teadlased pole k\u00e4itunud n\u00f5nda. [hetk […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,74,73],"tags":[],"class_list":["post-937","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xiii-xxi-kevadkool-2005","category-xiii-xxi-kevadkool-2005"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/937","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=937"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/937\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":938,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/937\/revisions\/938"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=937"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=937"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=937"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}