{"id":939,"date":"2020-05-04T12:36:22","date_gmt":"2020-05-04T12:36:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=939"},"modified":"2020-05-04T12:36:23","modified_gmt":"2020-05-04T12:36:23","slug":"andrus-org-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/andrus-org-2\/","title":{"rendered":"Andrus Org"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Saussure&#8217;i testament &#8211; vari kirjandusteaduse kohal<\/h3>\n\n\n\n<p>Ferdinand de Saussure (1857-1913) \u2013 strukturaallingvistika patriarh, semioloogia nurgakivi paigaldaja. Tema revolutsiooniline panus keele uurimisse seisneb subjektist l\u00e4htuva \u201esubstantiivse\u201c vaatenurga asendamises \u201erelatsioonilisega\u201c, perspektiivi muutmises koosk\u00f5las tunnetuse laiema nihutamisega. Ernst Cassirer on v\u00f5rrelnud Saussure\u2019i panust teadusesse Galilei Galileo ideedega, mis muutsid 17. sajandil p\u00f6\u00f6rdeliselt arusaamist f\u00fc\u00fcsikalisest maailmast.<\/p>\n\n\n\n<p>Saussure\u2019i testament \u2013 \u201eCours de Linguistique G\u00e9n\u00e9rale\u201c (\u201e\u00dcldkeeleteaduse kursus\u201c, esitatud Genfi \u00fclikoolis loengutena 1906-11, avaldatud 1915 postuumselt, ingl. k. 1959 (!), e.k (?)).<\/p>\n\n\n\n<p>Ideep\u00e4rand:<\/p>\n\n\n\n<p>1. keele (langue) ja k\u00f5ne (parole) eristamine \u2013 malem\u00e4ngu analoogia;<\/p>\n\n\n\n<p>2. keel kui struktuuris\u00fcsteem \u2013 kristalli analoogia;<\/p>\n\n\n\n<p>3. keelem\u00e4rk kui t\u00e4histaja ja t\u00e4histatava vaheline meelevaldne suhe;<\/p>\n\n\n\n<p>4. keel kui erinevuste s\u00fcsteem (binaarsed opositsioonid);<\/p>\n\n\n\n<p>5. keel kui hierarhiline s\u00fcsteem: s\u00fcntagmaatilised ja assotsiatiivsed suhted;<\/p>\n\n\n\n<p>6. keele s\u00fcnkroonilise ja diakroonilise uurimisviisi eristamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Koonddefinitsioon: \u201eKeel on konventsionaalsete m\u00e4rkide struktureeritud s\u00fcsteem, mida tuleb uurida tema sisemises komplekssuses pigem ajas k\u00fclmutatuna (s\u00fcnkrooniliselt) kui ajas liikuvana (diakrooniliselt).\u201c (Saussure)<\/p>\n\n\n\n<p>Siirdeid kirjandusteadusesse (p\u00f5hiideid)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Strukturalism liikus keele uurimiselt kirjanduse, esmajoones tekstide struktuuri ja t\u00e4henduse uurimisele; strukturaallingvistika pakkus metodoloogilist analoogiat.<\/li><li>Kirjandusteadus liikus historistlikult (diakrooniliselt) positsioonilt strukturaalsele (s\u00fcnkroonilisele) alusele \u2013 p\u00fc\u00fcti luua \u201ekirjanduslikkust\u201c v\u00e4ljendavat poeetikat.<\/li><li>Kirjandusteadus \u00fchendas \u201estruktuuri\u201c m\u00f5iste \u201esisu\u201c m\u00f5istega \u2013 kirjandust vaadeldi kui keelelist n\u00e4htust.<\/li><li>Kirjandusuurimise kontseptuaalseks tuumaks kujunes kirjanduslike tekstide anal\u00fc\u00fcsi tarbeks sobivate mudelite loomine, distinktsioonide ja konventsioonide s\u00fcsteemi kirjeldamine.<\/li><li>Kirjandusteost vaadeldi kui terviklikku m\u00e4rgis\u00fcsteemi, mis \u00fchendab endas nii v\u00e4ljendust (t\u00e4histajat) kui ka sisu (t\u00e4histatavat); kirjandusteose eri tasandite elemendid osalevad tervikt\u00e4henduse s\u00e4testamises.<\/li><li>Kirjandusteaduses osutus k\u00f5rvutamis- ja vastandamisprintsiip (binarism) tulemuslikuks esmajoones luule uurimisel.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p>Siirdeid filosoofiasse (j\u00f5ujooni)<\/p>\n\n\n\n<p>Saussure\u2019i testament kapseldas kaks 20. sajandi filosoofiale iseloomulikku tendentsi:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>seisukoht, et filosoofia l\u00e4bib nihke asjade vaatlemiselt asjadevaheliste suhete vaatlemisele<\/li><li>seisukoht, et 20. sajandil on filosoofilised probleemid eranditult keelega seotud probleemid.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p>Siirdeid teistele v\u00e4ljadele (pudemeid)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Vene formalistid talletasid oma t\u00f6\u00f6des strukturalismi p\u00f5hiseisukohad, strukturalistlikke ideid v\u00f5imendas Praha koolkond.<\/li><li>R.Jakobsoni keele \u201emetafoorilise\u201c ja \u201emeton\u00fc\u00fcmilise\u201c dimensiooni teooriat vormis olulisel m\u00e4\u00e4ral \u201es\u00fcntagmaatika-paradigmaatika\u201c distinktsioon.<\/li><li>N.Chomsky esitas generatiivse grammatika idee, l\u00e4htudes \u201ekeele-k\u00f5ne\u201c eristusest.<\/li><li>N.Frye vaatles kirjandusteooriat kui \u201egrammatikat\u201c (kui kirjanduslikku p\u00e4devust), mida lugejad on endasse assimileerinud, kuid millest nad ei ole teadlikud.<\/li><li>C.L\u00e9vi-Strauss\u2019i uurimused ohverdamiss\u00fcsteemidest erinevates kultuurides ja R.Barthes\u2019i v\u00e4ikekodanlike m\u00fc\u00fctide anal\u00fc\u00fcsid t\u00f5endasid, et Saussure andis metakeele m\u00fc\u00fcdi kui sekundaarse semioloogilise s\u00fcsteemi uurimiseks.<\/li><li>G.Genette, n\u00e4hes strukturalismis mitte ainult meetodit, vaid teatud m\u00f5tlemisviisi v\u00f5i ideoloogiat, kohandas Saussure\u2019i m\u00e4rgidefinitsiooni narratiiviteooriaga.<\/li><li>L.Althusser m\u00f5istis Saussure\u2019i keeles\u00fcsteeme puudutavate ideede pinnalt, et majandus ja sotsiaalne struktuur evib samuti strukturaalset kausaalsust.<\/li><li>J.Lacan kasutas Saussure\u2019i ideid, reformuleerimaks Freudi ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi seisukohti lingvistika termineis.<\/li><li>J.Derrida dekonstrueeris Saussure\u2019i ideed, viies strukturalismi pinnalt l\u00f5puni relatiivsusteoreetilise revolutsiooni keele m\u00f5istmisel.<\/li><li>Saussure\u2019i ideed varustasid vundamendiga mitte ainult strukturalismi, vaid ka poststrukturalismi, millest kujunes simultaanselt nii strukturalistide ideede rakendus kui ka kriitika.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p>Saussure\u2019i testament kui doktriin t\u00f5i keeleteadusesse ja kultuurianal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjaliku p\u00f6\u00f6rde, mis tagasivaatelises perspektiivis ei n\u00e4htu mitte katastroofilise s\u00fcndmusena, vaid tihendamise, mitmekesistamise ja rikastamise protsessina. Strukturaallingvistika mikrotasandilt laienesid Saussure\u2019i ideed makrotasandile, s.o sotsiaal- ja kultuuris\u00fcsteemide anal\u00fc\u00fcsi tasandile, esmajoones kirjandusteadusele, antropoloogiale, sotsioloogiale. V\u00f5rsusid uued distsipliiinid, nagu sotsiolingvistika, geolingvistika, ps\u00fchholingvistika, semiootika jt.<\/p>\n\n\n\n<p>Saussure\u2019i vari j\u00e4litab j\u00e4tkuvalt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Saussure&#8217;i testament &#8211; vari kirjandusteaduse kohal Ferdinand de Saussure (1857-1913) \u2013 strukturaallingvistika patriarh, semioloogia nurgakivi paigaldaja. Tema revolutsiooniline panus keele uurimisse seisneb subjektist l\u00e4htuva \u201esubstantiivse\u201c vaatenurga asendamises \u201erelatsioonilisega\u201c, perspektiivi muutmises koosk\u00f5las tunnetuse laiema nihutamisega. Ernst Cassirer on v\u00f5rrelnud Saussure\u2019i panust teadusesse Galilei Galileo ideedega, mis muutsid 17. sajandil p\u00f6\u00f6rdeliselt arusaamist f\u00fc\u00fcsikalisest maailmast. Saussure\u2019i testament \u2013 [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,74,73],"tags":[],"class_list":["post-939","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xiii-xxi-kevadkool-2005","category-xiii-xxi-kevadkool-2005"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/939","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=939"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/939\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":940,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/939\/revisions\/940"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=939"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=939"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=939"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}