V\u00f5imalikud maailmad on \u00fcks modaalsuste t\u00f5lgendamisviise.<\/p>\n\n\n\n
Filosoofilises loogikas v\u00e4lja kujunenud maailma projitseerimine, make-believe, mimesis, representatsioon ja teised esteetikast p\u00e4rinevad kontseptsioonid ning modaalsed ideed \u2013 nagu v\u00f5imalikud asjade seisud, maailmade vaheline identsus (cross-world identity), juurdep\u00e4\u00e4setavus (accessibility) \u2013 kinnitavad mitte ainult seda, et kirjandusteoreetikutel on tarvis otsida fiktsionaalsusele selgitavaid mudeleid ka kaugemalt kui klassikalise kirjandusteooria raamest, vaid ka sellele, et niisugused otsingud on tekitanud uue distsipliinide vaheliste uuringute vaheala.<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5imalikud maailmad on metafoor, mille juured asuvad Leibnizi filosoofias. V\u00f5imalikud maailmad teenivad filosoofias mitmesuguseid eesm\u00e4rke: seda kasutatakse kui metaf\u00fc\u00fcsilist terminit, kui modaalse loogika kontseptsiooni, kui epistemoloogilise juurdep\u00e4\u00e4setavuse kirjeldamise viisi ning teadusfilosoofias isegi kui metafoori, mis t\u00e4histab vastastikku v\u00e4listavate paradigmade omavahelisi suhteid.<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5imalikud maailmad on \u00fcldine pealkiri modaalsete ja osutuslike kontseptsioonide kogumile, mis on v\u00e4lja arendatud loogikas ning mida on laenanud teised distsipliinid, et kirjeldada mitmesuguseid probleeme: diskursuse universumeid lingvistikas, fiktsionaalseid maailmu ja narratiivsete vaatepunktide paljusust kirjandusteoorias ning f\u00fc\u00fcsilist reaalsust loodusteadustes.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks on \u201ev\u00f5imalikud maailmad\u201c spetsiifiline termin, mis on modaalses loogikas seitsmek\u00fcmnendatel uuesti pinnale kerkinud, et anda modaalse loogika abstraktsetele ideedele konkreetne sisu: v\u00f5imalikkust ja paratamatust kirjeldatakse selles kontekstis kui maailmu v\u00f5i asjade seisu.<\/p>\n\n\n\n
Minu ettekanne tutvustab k\u00f5ige p\u00f5himisemal tasandil v\u00f5imalike maailmade filosoofilist kontseptsiooni ja uurib selle m\u00f5ju kirjandusteooriale. Peamine r\u00f5hk on ettekandes asetatud sellele, kuidas v\u00f5imalikud maailmad v\u00f5ivad avardada, arendada ja ilmestada kirjandusteoreetilist fiktsioonik\u00e4sitlust. Vaatluse alla tulevad tuntumad filosoofilised seisukohad v\u00f5imalike maailmade olemuse ja otstarbekuse kohta (nt Kripke ja Lewise erinevad n\u00e4gemused) ning t\u00f5e vastavusteooria ja pragmatistliku t\u00f5eteooria erinevad fiktsioonik\u00e4sitlused.<\/p>\n\n\n\n
Ettekande aluseks on suurel m\u00e4\u00e4ral Ruth Roneni raamat \u00abPossible Worlds in Literary Theory\u00bb; arvestatav osa tekstist on referatiivse iseloomuga ning p\u00fc\u00fcab esile kutsuda edasist diskussiooni v\u00f5imalike maailmade kontseptsiooni rakendamise m\u00f5ttekuse kohta kirjandusteoorias. Kirjanduslikest n\u00e4idetest leiab mainimist Madis K\u00f5ivu novell \u00ab\u00d5un\u00bb, mida v\u00f5imalike maailmade \u00fche v\u00f5imaliku teooria taustal on varem anal\u00fc\u00fcsinud Epp Annus. V\u00f5imalike maailmade filosoofilisi taustu laiendab Jaan Kangilaski, kirjanduslike n\u00e4idete \u00fcle m\u00f5tiskleb Aare Pilv.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
V\u00f5imalikud maailmad kirjandusteoorias V\u00f5imalikud maailmad on \u00fcks modaalsuste t\u00f5lgendamisviise. Filosoofilises loogikas v\u00e4lja kujunenud maailma projitseerimine, make-believe, mimesis, representatsioon ja teised esteetikast p\u00e4rinevad kontseptsioonid ning modaalsed ideed \u2013 nagu v\u00f5imalikud asjade seisud, maailmade vaheline identsus (cross-world identity), juurdep\u00e4\u00e4setavus (accessibility) \u2013 kinnitavad mitte ainult seda, et kirjandusteoreetikutel on tarvis otsida fiktsionaalsusele selgitavaid mudeleid ka kaugemalt kui klassikalise […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,74,73],"tags":[],"class_list":["post-941","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xiii-xxi-kevadkool-2005","category-xiii-xxi-kevadkool-2005"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/941","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=941"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/941\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":942,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/941\/revisions\/942"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=941"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=941"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=941"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}