Nietzsche avaldas 1874. aastal essee \u201cAjaloo kasust ja kahjulikkusest tegelikus elus\u201d,
Gustav Suits avaldas (toimetuse nime all) 1905. aastal Noor-Eesti albumis manifesti “Noorte p\u00fc\u00fcded”.<\/p>\n\n\n\n
Nietzsche essee ja \u201cNoor-Eesti\u201d manifesti \u00fchisjoontest:<\/p>\n\n\n\n
– sarnane ajalook\u00e4sitlus;
– \u00f5nneliku, r\u00f5\u00f5msa oleku t\u00e4htsustamine,
– tegutseja ja teoreetiku-teadlase vastandamine;
— r\u00fcnnak skeptikute ja skeptitsismi vastu;
k\u00fcsimine, mida peaksid noored tegema kaasaja umbunud \u00f5hkkonnas;
– eeskuju otsimine renessansist.<\/p>\n\n\n\n
Nietzsche (vaba t\u00f5lge\/ parafraseering):
\u00d5nne aluseks on v\u00f5ime unustada, v\u00f5i, teaduslikumalt v\u00e4ljendudes, v\u00f5ime elada hetke v\u00e4ltel mitteajalooliselt. See, kes pole v\u00f5imelime mattuma hetke ja unustama k\u00f5ike m\u00f6\u00f6dunut, kes ei suuda seista [tasakaalus] nagu v\u00f5idujumalanna, ilma peap\u00f6\u00f6rituse ja hirmuta, ei saa kunagi teada, mis on \u00f5nn \u2013 ja veelgi hullem, ta ei tee kunagi midagi teiste \u00f5nne heaks. Ent kas pole just \u00f5nnelik-olemine v\u00f5i uue \u00f5nneseisundi otsing see, mis on inimelu tuumaks? Kujutlegem inimest, kellele pole antud v\u00f5imet unustada ja kes seet\u00f5ttu n\u00e4gi k\u00f5iges vaid saamist. Selline inimene ei usu enam iseenda olemisse, ei usu endasse, ta n\u00e4eks k\u00f5ike h\u00f5ljuvat laiali liikuvateks t\u00e4ppideks ja kaotaks iseenda selles saamise voolus.<\/p>\n\n\n\n
Gustav Suits tsiteerib Georg Brandest:<\/p>\n\n\n\n
\u201cK\u00fcsigem, mis on see tingimine, mille l\u00e4bi inimene k\u00f5igi oma v\u00f5imete arenemisele j\u00f5uab, mille l\u00e4bi ta k\u00f5ik, mis tema v\u00f5imuses seisab, korda saadab. \u2013 Tema peab liikvel olema tema ei pea mitte alalise mure ja kahkluse koorma all seisma tema peab kas \u00f5nnelik olema v\u00f5i ennast m\u00f5nest m\u00f5ttest, eneseusaldusest v\u00f5i visadusest kantud tundma.
\u201cJa k\u00fcsigem seda terve inimesep\u00f5lve ja terve rahva kohta, siis n\u00e4eme, et \u00fcle\u00fcldise meeleolu ja h\u00e4\u00e4 tuju tekkimine, mille sees k\u00f5ik t\u00e4htjas ja t\u00e4helepanemise v\u00e4\u00e4riline s\u00fcnnib, samati selle l\u00e4bi tingitud on, et iga \u00fcksik ennast edasi tunneb kantama.
\u201cTa peab eneses tahtmist tundma \u00fclespoole t\u00f5usvat liikumist veerema panna, ehk peab, sellest \u00fclespoole t\u00f5usvast liikumisest kaasa kistud, m\u00e4rkama, et p\u00e4ri-tuul v\u00f5i p\u00fc\u00fcete sugulus teda kannab, ja ta peab oma j\u00f5u kahekordseks paisumist tundma \u2013 teadmise t\u00f5ttu, et tervel \u00fchiskogul, mille hulka ta k\u00e4ib, tahtmine on enesele m\u00f5ju v\u00f5ita, et see palju oma ideaalidest on t\u00e4ide saatnud ja selleks tegev on, et veel palju t\u00e4ide saata.
\u201cNii tunnevad terved inimesep\u00f5lved rahvaste hulgas, kui neist s\u00fcgav kultuuri- v\u00f5i iluvaimustus l\u00e4bi kohiseb, nagu Italias renaissansi ja Saksamaal humanismuse ajal —-
Oma k\u00e4e peal p\u00fc\u00fcab ta siis edasi, t\u00e4is ettev\u00f5tmise vaimu, elujulgust ja usku oma rahva tuleviku sisse.\u201d<\/p>\n\n\n\n
“NOORTE P\u00dc\u00dcDED” = NIETZSCHE + BRANDES + EESTI RAHVUSLUS + EUROOPA KULTUURI IHALUS<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Gustav Suits ja Friedrich Nietzsche Nietzsche avaldas 1874. aastal essee \u201cAjaloo kasust ja kahjulikkusest tegelikus elus\u201d,Gustav Suits avaldas (toimetuse nime all) 1905. aastal Noor-Eesti albumis manifesti “Noorte p\u00fc\u00fcded”. Nietzsche essee ja \u201cNoor-Eesti\u201d manifesti \u00fchisjoontest: – sarnane ajalook\u00e4sitlus;– \u00f5nneliku, r\u00f5\u00f5msa oleku t\u00e4htsustamine,– tegutseja ja teoreetiku-teadlase vastandamine;— r\u00fcnnak skeptikute ja skeptitsismi vastu;k\u00fcsimine, mida peaksid noored tegema kaasaja […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,74,73],"tags":[],"class_list":["post-951","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xiii-xxi-kevadkool-2005","category-xiii-xxi-kevadkool-2005"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/951","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=951"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/951\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":952,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/951\/revisions\/952"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=951"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=951"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=951"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}