{"id":953,"date":"2020-05-04T12:40:01","date_gmt":"2020-05-04T12:40:01","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=953"},"modified":"2020-05-04T12:40:03","modified_gmt":"2020-05-04T12:40:03","slug":"katrin-tombak","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/katrin-tombak\/","title":{"rendered":"Katrin Tombak"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Georg Brandes Kierkegaardi ja Nietzsche tutvustajana<\/h3>\n\n\n\n<p>Nigol Andresen annab 1971. a. \u201cLoomingus\u201d \u00fclevaate Brandese loomingust. Brandese suurimaks t\u00e4htsuseks peetakse aga t\u00e4nap\u00e4eval p\u00f5hjamaade kirjandusele uue suuna ja eesm\u00e4rgi andmist, n\u00e4htusele nimega \u201cdet moderne gennembrud\u201d (tlk.\u2019modernismi v moodsa aja v kaasaja l\u00e4bimurre\u2019) t\u00f5uke andmist.<\/p>\n\n\n\n<p>Brandese omal ajal suurt t\u00e4helepanu \u00e4ratanud teoseid erinevatest kirjanikest ja suurmeestest ei v\u00f5eta t\u00e4nap\u00e4eval teaduslik-t\u00f5siselt. Brandes v\u00f5itles kuiva teaduse vastu, tema t\u00f6\u00f6del oli real life\u2019is asuv eesm\u00e4rk. Brandese meetod suurvaimuni j\u00f5udmiseks oli leida viimasega isiklik kokkupuutepunkt. Nii pani ta igasse kirjeldatud isikusse palju iseennast.<\/p>\n\n\n\n<p>Brandes oli n\u00f5rk taktik. Ta jooksis pigem ideaalide nimel peaga vastu seina. Ta j\u00e4i pikaks ajaks ilma loodetud professorikohast Kopenhaageni \u00fclikoolis ja tal oli, hoolimata tohutust populaarsusest teatud ringkondades, raskusi omale meediumi leidmisega. Kui kirjanduse eesm\u00e4rk oli tema arust suures osas \u00fchiskonnak\u00fcsimustesse sekkumine, j\u00e4i ta ise ilma nii kodanliku kui sotsialistliku leeri toetusest.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuid pikemas perspektiivis murdis Brandes l\u00e4bi kirjandusliku institutsioonina. Loengud, kirjavahetus poole Euroopaga. Noorele kirjanikule oli tema arvamus elu ja surma k\u00fcsimus. \u00dckski vabam\u00f5tleja v\u00f5i progressimeelne liikumine ei palunud asjata tema abi. Brandes ajas v\u00e4simatult r\u00f5hutud rahvaste asju.<\/p>\n\n\n\n<p>Brandese eesm\u00e4rk tuua Euroopa Taani ja viia Taani Euroopasse \u00f5nnestus k\u00f5ige paremini ta enese suurima panuse l\u00e4bi \u2013 avastada nii Taanis kui Euroopas uusi talente ja neid kuulsaks teha. Olulisim on siin kahe suure filosoofi \u2013 Kierkegaardi ja Nietzsche \u2013 esmaavastaja roll.<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4rgneb v\u00e4ike \u00fclevaade sellest, kuidas Brandes avastas end Kierkegaardis ja kuidas Nietzsches. Maailm armastab lihtsustusi ja \u00fcmberjutustusi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Georg Brandes Kierkegaardi ja Nietzsche tutvustajana Nigol Andresen annab 1971. a. \u201cLoomingus\u201d \u00fclevaate Brandese loomingust. Brandese suurimaks t\u00e4htsuseks peetakse aga t\u00e4nap\u00e4eval p\u00f5hjamaade kirjandusele uue suuna ja eesm\u00e4rgi andmist, n\u00e4htusele nimega \u201cdet moderne gennembrud\u201d (tlk.\u2019modernismi v moodsa aja v kaasaja l\u00e4bimurre\u2019) t\u00f5uke andmist. Brandese omal ajal suurt t\u00e4helepanu \u00e4ratanud teoseid erinevatest kirjanikest ja suurmeestest ei v\u00f5eta [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,74,73],"tags":[],"class_list":["post-953","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xiii-xxi-kevadkool-2005","category-xiii-xxi-kevadkool-2005"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/953","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=953"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/953\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":954,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/953\/revisions\/954"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=953"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=953"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=953"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}