{"id":955,"date":"2020-05-04T12:40:30","date_gmt":"2020-05-04T12:40:30","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=955"},"modified":"2020-05-04T12:40:32","modified_gmt":"2020-05-04T12:40:32","slug":"liina-lukas-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/liina-lukas-2\/","title":{"rendered":"Liina Lukas"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Nietzsche, Simmel, Keyserling ja &#8220;elu&#8221; idee sajandi alguse kirjanduses<\/h3>\n\n\n\n<p>\u201cElu m\u00f5iste, see k\u00f5ige saksalikum, goethelikum ja k\u00f5rgeimas, religioosses m\u00f5ttes konservatiivne m\u00f5iste on see, mille Nietzsche, uute tunnetega l\u00e4bip\u00f5imitult, uue ilu, j\u00f5u ja p\u00fcha s\u00fc\u00fctusega r\u00fc\u00fctatult, t\u00f5stis \u00fclimale astmele, vaimu k\u00f5rgeimaks v\u00f5imuks. Kas ei v\u00e4ida Georg Simmel \u00f5igusega, et alates Nietzschest on elu k\u00f5igi moodsate maailmavaadete v\u00f5tmem\u00f5isteks? Kui mul tuleks tuua ka \u00fcksainus vormel v\u00f5i s\u00f5na, mille olen talle vaimselt t\u00e4nuv\u00f5lgu, ei leiaks ma \u00fchtki muud kui see: elu idee\u201d. (Thomas Mann)<\/p>\n\n\n\n<p>Elu idee juurutas saksa sajandivahetuse ideestikku, sealtkaudu ka kunstilis-kirjandusliku m\u00f5tlemise fix-ideeks, elufilosoofia, mille juured on \u201dtormi ja tungi\u201d elum\u00f5istmises, kuid mis sajandivahetuse kultuurifilosoofide (Georg Simmel, Wilhelm Dilthey, Theodor Lessing, Oswald Spengler, krahv Hermann Keyserling) jaoks leidis oma selgeilmelised pidepunktid Schopenhaueri, eesk\u00e4tt aga Nietzsche m\u00f5tlemises.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesk\u00e4tt Georg Simmelile tuginedes m\u00f5testan lahti elufilosoofilise \u201delu idee\u201d ja, kui aega j\u00e4\u00e4b, toon m\u00f5ned n\u00e4ited selle idee kirjanduslikust edasiarendusest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Nietzsche, Simmel, Keyserling ja &#8220;elu&#8221; idee sajandi alguse kirjanduses \u201cElu m\u00f5iste, see k\u00f5ige saksalikum, goethelikum ja k\u00f5rgeimas, religioosses m\u00f5ttes konservatiivne m\u00f5iste on see, mille Nietzsche, uute tunnetega l\u00e4bip\u00f5imitult, uue ilu, j\u00f5u ja p\u00fcha s\u00fc\u00fctusega r\u00fc\u00fctatult, t\u00f5stis \u00fclimale astmele, vaimu k\u00f5rgeimaks v\u00f5imuks. Kas ei v\u00e4ida Georg Simmel \u00f5igusega, et alates Nietzschest on elu k\u00f5igi moodsate maailmavaadete [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,74,73],"tags":[],"class_list":["post-955","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xiii-xxi-kevadkool-2005","category-xiii-xxi-kevadkool-2005"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/955","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=955"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/955\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":956,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/955\/revisions\/956"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=955"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=955"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=955"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}