Nietzsche k\u00f5igi v\u00e4\u00e4rtuste \u00fcmberv\u00e4\u00e4rtustamise taotlust on palju anal\u00fc\u00fcsitud filosoofilises kontekstis kui uue alternatiivi leidmist idealismi-materialismi vaidlusele. Oma ettekandes \u00fcritan n\u00e4idata, et Nietzsche taotluseks pole mitte \u00fcksnes senise filosoofia, vaid ka senise kirjanduse (laiemalt kunsti) \u00fcletamine, alternatiivi otsimine romantismi-realismi vastandusele.<\/p>\n\n\n\n
Nietzsche looming on suunatud teispoole inimlikkust (s.h. teispoole subjektiivsust ja ratsionaalsust), seda t\u00e4histab m\u00f5iste \u00fcleinimene. Probleemiks on, kuidas nimetada inimkeeles \u00fcleinimest, nimetut? Nietzsche \u00fcritab seda probleemi lahendada metafoori abil, \u00fchendades poeesia ja filosoofia (eriti teoses \u201eN\u00f5nda k\u00f5neles Zarathustra\u201c).
Nimetu (\u00fcleinimene) nimetamine on m\u00f5istuse seisukohast hullus. Kirjandusteos on sillaks, kus m\u00f5istus (filosoofia) ja hullus saavad kohtuda. Samas ei garanteeri irratsionaalsus s\u00e4\u00e4rast kohtumist, nt. romantism ja dekadents ei ole Nietzsche jaoks teed \u00fcleinimese poole.<\/p>\n\n\n\n
Ettekande l\u00f5pul vaatleksin m\u00f5ne n\u00e4ite varal 20. sajandi filosoofiast ja kirjandusest, kas v\u00f5iks leida Nietzsche projekti j\u00e4tkajaid ettekandes avatud m\u00f5ttes ning kas Nietzsche kirjutatu p\u00f5hjal \u00fcldse saame s\u00e4\u00e4raseid hinnanguid anda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Teispool kirjandust ja filosoofiat \u2014 Friedrich Nietzsche eksperimentaalkirjutus teel \u00fcleinimese poole Nietzsche k\u00f5igi v\u00e4\u00e4rtuste \u00fcmberv\u00e4\u00e4rtustamise taotlust on palju anal\u00fc\u00fcsitud filosoofilises kontekstis kui uue alternatiivi leidmist idealismi-materialismi vaidlusele. Oma ettekandes \u00fcritan n\u00e4idata, et Nietzsche taotluseks pole mitte \u00fcksnes senise filosoofia, vaid ka senise kirjanduse (laiemalt kunsti) \u00fcletamine, alternatiivi otsimine romantismi-realismi vastandusele. Nietzsche looming on suunatud teispoole […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,74,73],"tags":[],"class_list":["post-957","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xiii-xxi-kevadkool-2005","category-xiii-xxi-kevadkool-2005"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/957","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=957"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/957\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":958,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/957\/revisions\/958"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=957"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=957"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=957"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}