Ettekande sihiks on vaagida l\u00e4henemisv\u00f5imalusi mittemetaf\u00fc\u00fcsilisele k\u00e4situsele m\u00f5tlemisest kui (k\u00e4elisest) tegutsemisest (Handeln). Selle k\u00e4situse kohaselt on m\u00f5tlemine loomuldasa ihuline \u2013 ihuline sealpool kartesiaanlikku keha ja vaimu dualismi ning subjektimetaf\u00fc\u00fcsikat. Ise\u00e4ranis tematiseerub m\u00f5tlemise ihulisus k\u00e4tes, k\u00e4tega tehtavas ja kogetavas.<\/p>\n\n\n\n
Nimetatud vaatenurgast \u00fcritaksin t\u00f5lgitseda Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttu \u201eVaeselapse k\u00e4sikivi\u201d (1859) ja Martin Heideggeri loengut \u201eWas heisst Denken?\u201d (1951-52). Keskendun sellele, kuidas nimetatud teostes tuleb k\u00f5ne alla k\u00e4si ja kuidas k\u00e4e ja m\u00f5tlemise seos.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5igepealt siiski k\u00fcsiksin, mida annab seesuguse k\u00f5rvutusega \u2013 \u00fchelt poolt Kreutzwald, valgustusliku humanismi ja ratsionalismi esindaja, ning teiselt poolt Heidegger, \u00f5htumaise metaf\u00fc\u00fcsika, sh humanismi ja ratsionalismi \u00fcks radikaalseim kriitik \u2013 \u00fctelda. Ehk teravamalt: Mis on Kreutzwaldil ja Heideggeril teineteisega pistmist? Minu jaoks vahest \u00f5igustab seda k\u00f5rvutust lootus, et seel\u00e4bi \u00f5nnestub kuidagi puudutada k\u00fcsimust filosoofia, selle v\u00f5imalikkuse kohta \u00fche rahva olemises.<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4e ja m\u00f5tlemise, k\u00e4e ja s\u00f5na vahekorra k\u00fcsimus ulatub tagasi filosoofia ajaloolisse algusse \u2013 Aristotelese v\u00e4itlusse Anaxagorasega. Anaxagoras olla \u00f6elnud, et just k\u00e4te omamine teinud inimese loomast targemaks. Aristotelese seisukoht aga on, et k\u00e4tega varustatus saab olla inimese arukuse tagaj\u00e4rjeks, mitte aga p\u00f5hjuseks. Ometi nimetab Aristoteles k\u00e4tt \u201eorganite organiks\u201d.<\/p>\n\n\n\n
\u201eVaeselapse k\u00e4sikivi\u201d nagu ka paljude teiste Kreutzwaldi muinasjuttude ainese l\u00e4tteks on eesti rahva folkloor. Kreutzwald n\u00e4gi muinasjuttudes rahvusliku kirjanduse nurgakivi. Muinasjutt \u201eVaeselapse k\u00e4sikivi\u201c on eesti kultuuris kinnistunud arhet\u00fc\u00fcpse loona.<\/p>\n\n\n\n
\u201eVaeselapse k\u00e4sikivis\u201c p\u00f5imuvad orvuelu ja isetootva imeveski rahvap\u00e4rimuslikud motiivid. Ettekande k\u00fcsimuseasetuse seisukohalt on oluline eesk\u00e4tt muinasjutu algus, mis koondab t\u00e4helepanu K\u00c4TELE. K\u00e4tele, mis, nagu mulle tundub, v\u00e4ljendavad Kreutzwaldi kujutuses vanemateta j\u00e4\u00e4nud lapse r\u00e4nka, pea orjalikku elu.<\/p>\n\n\n\n
Loengus \u201eWas heisst Denken?\u201c k\u00e4sitleb Heidegger m\u00f5tlemist eksplitsiitses seoses k\u00e4ega: m\u00f5tlemine on k\u00e4e-t\u00f6\u00f6 ehk k\u00e4sit\u00f6\u00f6. \u201eWir versuchen hier das Denken zu lernen. Vielleicht ist das Denken auch nur dergleichen wie das Bauen an einem Schrein. Es ist jedenfalls ein Hand-Werk. Mit der Hand hat es eine eigene Bewandtnis.\u201c<\/p>\n\n\n\n
Oma ettekandes eristaksin Handwerk\u2019i v\u00f5imalikke t\u00e4hendusi eesk\u00e4tt j\u00e4rgnevalt:<\/p>\n\n\n\n
See viimane k\u00e4et\u00f6\u00f6 t\u00e4hendus on aga esil Kreutzwaldi muinasjutus. Raske veskikivi ringiajamine paneb vaeselapse k\u00e4ed valutama ja teeb \u201epuunottidena\u201d tuimaks.<\/p>\n\n\n\n
Kui Heidegger k\u00f5neleb m\u00f5tlemisest kui Handwerk\u2019ist, siis ta eristab k\u00e4e kehalisest haardeorganist. K\u00e4si on k\u00f5igist haardeorganeist, k\u00e4ppadest, k\u00fc\u00fcnistest olemuslikult erinev. Kas puunottidena tuimad k\u00e4ed on pelgalt haardeorganid, millel puudub suhe olemise avatusse?<\/p>\n\n\n\n
Heideggeri jaoks on see, mis k\u00e4tkeb valla olemise ja laseb inimesel sellesse hoiduda, KEEL. Oma Parmenidese-loengus (1942\/43) k\u00f5neleb ta seoses keelega \u00fchtlasi ka k\u00e4est: \u201eDie Hand bewahrt gleich dem Wort den Bezug des Seins zum Menschen \/…\/.\u201c Keele ja k\u00e4e \u00fchtekuuluvus tuleb k\u00f5ige paremini esile k\u00e4e-liigutustes kui \u017eestides (Geb\u00e4rde), s.o omalaadses k\u00e4e-t\u00f6\u00f6s. \u201eDurch die Hand geschieht das Gebet und der Mord, der Gruss und der Dank, der Schwur und der Wink, aber auch das \u201eWerk\u201c der Hand, das \u201eHandwerk\u201c \/…\/.\u201c Oluline on, et seda keelelist k\u00e4e-t\u00f6\u00f6d m\u00f5tleb Heidegger kui \u00fchtekoondavat ja koguvat tegevust (Zusammenbringen, Zusammenlegen).<\/p>\n\n\n\n
Seesuguses koguvas ja koondavas tegevuses sisaldub v\u00f5imalus ajalooks ja korduseks Wiederholung\u2019i t\u00e4henduses (s.o l\u00f5puks v\u00f5imalus iseks ehk isesuseks). Ka \u00fcdini ihulikku fenomeni \u2013 valu \u2013 t\u00f5lgitseb Heidegger kui \u201e\u00fchtekoguvat lahutamist\u201c (vt \u201eDie Sprache\u201c: \u201eSein Reissen ist als das versammelnde Scheiden \/…\/.).<\/p>\n\n\n\n
Heidegger: M\u00f5tlemine kui oleva kogumine ja koondamine oma olemisele.<\/p>\n\n\n\n
Jacques Derrida on oma interpretatsioonis \u201eLa main de Heidegger. Geschlecht II\u201d r\u00f5hutanud k\u00f5ige ihuliku kalduvust hajuda ja laguneda. Seesugust asjade k\u00e4iku ei saa v\u00e4\u00e4rata ega \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata. Ihu libiseb Wiederholung\u2019i haardest v\u00e4lja, seda ei saa oma alguse p\u00f5hjalt korduses \u201e\u00fchte koondada\u201c.<\/p>\n\n\n\n
L\u00f5puks k\u00fcsimus, mis mind vaevab: Kuidas k\u00e4sitseda k\u00e4sikivi ringliikumist \/ ringiajamist? Liikumine ringis \u2013 m\u00f5tlemise t\u00e4ius ja keskendumus? (filosoofia?), m\u00f5tlemise hajumine, t\u00fchik\u00e4ik? (vaselapse k\u00e4sikivi?)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Vaeselapse k\u00e4sikivist Heideggeri k\u00e4ega Ettekande sihiks on vaagida l\u00e4henemisv\u00f5imalusi mittemetaf\u00fc\u00fcsilisele k\u00e4situsele m\u00f5tlemisest kui (k\u00e4elisest) tegutsemisest (Handeln). Selle k\u00e4situse kohaselt on m\u00f5tlemine loomuldasa ihuline \u2013 ihuline sealpool kartesiaanlikku keha ja vaimu dualismi ning subjektimetaf\u00fc\u00fcsikat. Ise\u00e4ranis tematiseerub m\u00f5tlemise ihulisus k\u00e4tes, k\u00e4tega tehtavas ja kogetavas. Nimetatud vaatenurgast \u00fcritaksin t\u00f5lgitseda Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttu \u201eVaeselapse k\u00e4sikivi\u201d (1859) ja Martin […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,76,75],"tags":[],"class_list":["post-972","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xiv-xxii-kevadkool-2006","category-xiv-xxii-kevadkool-2006"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/972","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=972"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/972\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":973,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/972\/revisions\/973"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=972"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=972"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=972"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}