{"id":976,"date":"2020-05-04T12:47:30","date_gmt":"2020-05-04T12:47:30","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=976"},"modified":"2020-05-04T12:47:31","modified_gmt":"2020-05-04T12:47:31","slug":"mart-kangur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/mart-kangur\/","title":{"rendered":"Mart Kangur"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kirjanduse talumatu lihtsus<\/h3>\n\n\n\n<p>Kas kirjanduslik, st kunstiline tekst on keerulisem v\u00f5i lihtsam kui tavakeele tekst? Juri Lotmani j\u00e4rgi on kunstiline tekst keerulisem kui tavatekst, kunst on sekundaarne modelleeriv s\u00fcsteem, mis p\u00f5hineb tavakeelel kui primaarsel modelleerival s\u00fcsteemil. Meie tahame n\u00e4idata, kuidas kunstiline tekst on lihtsam kui tavakeele tekst. Heideggeri parafraseerides: seal, kus Lotman astub sammu edasi, astume meie sammu tagasi. Me v\u00e4idame, et kirjandus ei lisa midagi tavakeelele, vaid v\u00f5tab, vastupidi, tavakeelelt midagi \u00e4ra, lihtsustab seda, avades n\u00f5nda keele loomust. Kirjanduse keelt tavakeele pinnalt t\u00f5lgendades (st kommunikatsioonivahendina v\u00f5i modelleeriva s\u00fcsteemina) aga n\u00e4ib selline keel keerulisemana. Me v\u00e4idame, et hoopis s\u00f5nakunsti keel on primaarne, primordiaalne, ja tavakeel on selle sekundaarne olek, selline olek, kus keele olemus on varjatud. Kirjandus on keel paljal, toorel, vedelal, kuumal kujul \u2013 ja isegi monoliitseks teoseks hangununa \u00f5hkab ta seda voolavat kuumust edasi.<\/p>\n\n\n\n<p>Keele olemus on seotud inimese olemusega. Heideggeri j\u00e4rgides \u00fctleme, et inimese olemuseks ongi tema olemine. Keelel on inimesega \u00fcks ja sama ontoloogiline staatus \u2013 keel ei ole algup\u00e4raselt m\u00e4rgis\u00fcsteem ega isegi mitte maailma modelleeriv s\u00fcsteem, vaid midagi veel olemuslikumat \u2013 keelega primordiaalses t\u00e4henduses maailm, oleva vald (mida keel sekundaarses t\u00e4henduses modelleerima ja kommunikeerima saab asuda) alles avaneb. Seega on keele loomuse avamine paratamatult ka inimese, st subjekti loomuse avamine. Keele loomust avab (\u00fchel teataval viisil) s\u00f5nakunst, seega avaneb seal ka subjektsuse loomus. Kes kirjutab? Kes loeb? Kes on kirjandusteose subjekt? Mida t\u00e4hendab olla (teose) subjekt? Mis on \u00fcldse \u201ekes\u201c, \u201ekes-sus\u201d? V\u00e4idame, et kunstiteos, sh kirjandusteos vastab neile k\u00fcsimustele juba loomu poolest, oma olemisviisiga, ilma et peaks neid eksplitsiitselt s\u00f5nastama (kuigi tihti ka teeb seda) \u2013 kirjandus seisnebki selles, et argise maailma mitmetasandilise keerukuse tagant tuuakse esile keele, olevate asjade ja inimese olemuslikum \u2013 ja talumatult lihtne \u2013 kokkukuuluvus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kirjanduse talumatu lihtsus Kas kirjanduslik, st kunstiline tekst on keerulisem v\u00f5i lihtsam kui tavakeele tekst? Juri Lotmani j\u00e4rgi on kunstiline tekst keerulisem kui tavatekst, kunst on sekundaarne modelleeriv s\u00fcsteem, mis p\u00f5hineb tavakeelel kui primaarsel modelleerival s\u00fcsteemil. Meie tahame n\u00e4idata, kuidas kunstiline tekst on lihtsam kui tavakeele tekst. Heideggeri parafraseerides: seal, kus Lotman astub sammu edasi, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,76,75],"tags":[],"class_list":["post-976","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xiv-xxii-kevadkool-2006","category-xiv-xxii-kevadkool-2006"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/976","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=976"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/976\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":977,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/976\/revisions\/977"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=976"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=976"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=976"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}