Kui kirjanik on valge paberi vastas, siis on ta juba vangistatud. Tema vastas on miski, mis seab paika oma reeglid: lubab, keelab, kohustab. S\u00f5nad, mida ta paberile kirjutab, mida ta esmalt enese omadeks on pidanud, muutuvad korraga v\u00f5\u00f5rasteks, hakkavad elama omaenda elu (nagu taipab Roquentin \u201eIivelduses\u201d). Kirjanik lisab, asendab, kustutab; ta otsib t\u00e4psemat v\u00e4ljendust, mis vastaks sellele, mida ta \u00e4sja tundis v\u00f5i m\u00f5tles, kuid ta saab aru, et see on v\u00f5imatu: iga maha t\u00f5mmatud ja asendatud s\u00f5na asemele, pole tal panna muud, kui vaid m\u00f5ni teine samav\u00e4\u00e4rne. Ta saab aru, et need s\u00f5nad pole kunagi tema omad olnudki. Kirjanik k\u00fcsitleb oma teadvust: ta meenutab, mida on l\u00e4bi elanud, ta m\u00f5tleb, mida ta tahab \u00fctelda; ja ta taipab, et ka tema m\u00e4lu ja ihalused on selle paberi vangid, on teksti vangid, mida ta kirjutab. <\/p>\n\n\n\n
Siis, kui kirjanik on m\u00f5istnud, et \u201eje est un autre\u201d \u2013 \u201emina on teine\u201d \u2013 v\u00f5ib ta kirjutamisest loobuda (nagu seda tegi Rimbaud). Ta v\u00f5ib rahumeeli end allutada keelele, mis teda elab, ja m\u00f5elda pigem sellele, kuidas leida just neid s\u00f5nu, mis ei ole tema omad, mis on selle Teise \u2013 Lugeja \u2013 omad, ja mis m\u00fc\u00fcksid k\u00f5ige paremini sellele Teisele, Lugejale. Siis v\u00f5ib saada kirjanikust edukas kirjanik. Ent kirjanik v\u00f5ib ka t\u00f5sta m\u00e4ssu s\u00f5nade vastu. Ta v\u00f5ib proovida neid \u00fcle kavaldada, panna neid \u00fctlema seda, mida nad muidu ei \u00fctleks, panna nad elama hoopis teist elu. Ehk lootusetu unistus, ent on olemas koht, kus s\u00f5nad on vabamad, kui paberil, kirjaniku silme ees; seal, kus nad k\u00f5lavad \u00fches teises suus ja avalduvad l\u00e4bi teise keha \u2013 teatrilaval, etenduses, siin ja praegu. Kas on v\u00f5imalik paberi vangistusest sel kombel v\u00e4lja tulla? V\u00e4hemalt loodavad seda paljud n\u00e4itekirjanikud t\u00e4nap\u00e4eval.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Autorisubjekt t\u00e4nap\u00e4eva prantsuse n\u00e4itekirjanduses Kui kirjanik on valge paberi vastas, siis on ta juba vangistatud. Tema vastas on miski, mis seab paika oma reeglid: lubab, keelab, kohustab. S\u00f5nad, mida ta paberile kirjutab, mida ta esmalt enese omadeks on pidanud, muutuvad korraga v\u00f5\u00f5rasteks, hakkavad elama omaenda elu (nagu taipab Roquentin \u201eIivelduses\u201d). Kirjanik lisab, asendab, kustutab; ta […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,76,75],"tags":[],"class_list":["post-980","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xiv-xxii-kevadkool-2006","category-xiv-xxii-kevadkool-2006"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/980","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=980"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/980\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":981,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/980\/revisions\/981"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=980"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=980"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=980"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}