Oma ettekandes keskendun autorlusega seotud k\u00fcsimustele keskaegsete saksakeelsete tekstide uurimisel ja v\u00e4ljaandmisel.<\/p>\n\n\n\n
Ettekujutustel autorist ja teosest\/tekstist on keskaja filoloogia seisukohast eriline roll. Erinevalt uuemast kirjandusloost, kus k\u00e4sitletav tekst on enamasti antud, peab keskaja filoloogia oma objekti k\u00f5igepealt ise (re-)konstrueerima. Selleks tuleb eelnevalt otsustada, mis \u00fcldse on filoloogilise huvi objekt ning milliste meetoditega sellele l\u00e4heneda. Jaotades filoloogilise t\u00f6\u00f6 tinglikult editsiooniks ja interpretatsiooniks, on selge, et teksti avaldamine eeldab teatavat ettekujutust tekstist: editsioonile peab eelnema interpretatsioon. <\/p>\n\n\n\n
Huvi vanema rahvakeelse kirjanduse vastu tekkis rahvusromantika kiiluvees ning oli kantud ajastule omastest ettekujutustest subjekti, \u201eautori\u201d ja \u201eteose\u201d kohta. Neid v\u00f5ib kokku v\u00f5tta j\u00e4rgmiselt: teos on luuletaja (autori) originaalne looming ja tema isiksuse v\u00e4ljendus; avaldatud teos on oma l\u00f5plikul kujul luuletaja poolt autoriseeritud. Sestap oligi 19. sajandi filoloogia esmaseks \u00fclesandeks originaali v\u00f5i v\u00e4hemalt sellele v\u00f5imalikult l\u00e4hedase tekstikuju (arhet\u00fc\u00fcbi) taastamine. <\/p>\n\n\n\n
Keskaegne tekstimaterjal muudab niisuguse \u00fclesande t\u00e4itmise raskeks: tekstid on enamasti s\u00e4ilinud mitmes variandis, kusjuures autorivariandid ei eristu selgelt \u201etradeerimis-variantidest\u201d. Ja kes \u00fcldse on siin autor? Paljud tekstid on anon\u00fc\u00fcmsed ning pole teada, kas nende s\u00e4ilinud kuju on \u00fche v\u00f5i mitme inimese looming. Pikemate eepiliste teoste puhul peetakse v\u00f5imalikuks mitut \u201eautorit\u201d. Ka kindla autorinimega seotud tekstid v\u00f5ivad varieeruda samal m\u00e4\u00e4ral kui anon\u00fc\u00fcmne looming, kusjuures \u00fckski variantidest ei pruugi olla vigane.<\/p>\n\n\n\n
Juba pikemat aega on medievistid otsinud uusi l\u00e4henemisteid keskaegsele kirjas\u00f5nale. Postmodernsete teooriate retseptsioon 1980. aastate teisel poolel andis selleks uusi impulsse. Kuulutati v\u00e4lja n\u00f6 \u201euus filoloogia\u201d, mis vastandus teravalt \u201evanale\u201d, puhkesid kohati poleemilised vaidlused selle \u00fcle, kas \u201eautor\u201d ja \u201eteos\u201d kuuluvad ajaloo pr\u00fcgikasti. \u201eKeskaeg\u201d \u2013 juba algselt ideoloogiline konstrukt \u2013 v\u00f5imaldab taas vastandamist modernsusele ja rakendamist postmodernsuse nii nagu omal ajal rahvusluse teenistusse. <\/p>\n\n\n\n
K\u00fcsimust \u201eautorlusest keskajal\u201d ei ole siiski v\u00f5imalik teoreetiliselt ette \u00e4ra otsustada, vaid sellele vastuseid leida \u00fcksnes tekste ja nende tradeerimist uurides.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Subjekti- ja tekstik\u00e4sitlusest keskaja filoloogias Oma ettekandes keskendun autorlusega seotud k\u00fcsimustele keskaegsete saksakeelsete tekstide uurimisel ja v\u00e4ljaandmisel. Ettekujutustel autorist ja teosest\/tekstist on keskaja filoloogia seisukohast eriline roll. Erinevalt uuemast kirjandusloost, kus k\u00e4sitletav tekst on enamasti antud, peab keskaja filoloogia oma objekti k\u00f5igepealt ise (re-)konstrueerima. Selleks tuleb eelnevalt otsustada, mis \u00fcldse on filoloogilise huvi objekt ning […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,76,75],"tags":[],"class_list":["post-986","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xiv-xxii-kevadkool-2006","category-xiv-xxii-kevadkool-2006"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/986","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=986"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/986\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":987,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/986\/revisions\/987"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=986"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=986"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=986"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}