Üritused

Eesti Kirjandusmuuseum
Pressiteade
18.03.20202

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Ühendus Eesti Elulood kutsuvad inimesi üles kirja panema oma mõtteid ja tegemisi seoses eriolukorraga

Kutsume üles pidama eriolukorra päevikut, sh mõtisklema selle üle

  • kas ja kuidas on igapäevaelu võrreldes varasemaga muutunud,
  • millele pöörate võrreldes varasemaga rohkem ja millele vähem tähelepanu,
  • millised on teie suhted lähedaste ja sõpradega, kas ja kuidas need muutuvad,
  • millised on teie hirmud ja lootused.

Kirja võib panna ka muutusi riigis (maailmas) ning kuidas need mõjutavad teie igapäevaelu.

Kõik eriolukorra päevikud (või nende koopiad) on pärast eriolukorra lahenemist oodatud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi.

Eriolukorra päevikud palume saata aadressile elulood@kirmus.ee või paberil 

“Eriolukorra päevik” Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv Vanemuise 42, Tartu 51003

 

Pressiteade, 28.02.2020
Eesti Kirjandusmuuseumis toimub Jaan Krossile pühendatud ettekandepäev ja avatakse arhiivinäitus

28. veebruaril algusega kell 13:00 tähistavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Üliõpilaste Selts kirjaniku ja EÜSi auvilistlase Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva ettekandepäeva ja arhiivinäituse avamisega.

Ettekannetega esinevad kirjandusteadlane ja Krossi loomingu tundja Tiina Ann Kirss, ajaloolane ja EÜSi vilistlane Toomas Hiio ning Ellen Niidu ja Jaan Krossi tütar, kunstnik Maarja Undusk.

Kell 15 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis arhiivinäitus „Kirja katkematus. Sissevaade Jaan Krossi arhiivi“. Maarja Unduski sõnul oli nii Ellen Niidu kui ka Jaan Krossi soov, et nende arhiiv leiaks koha Eesti Kultuuriloolises Arhiivis. „Juba eluajal andsid nad hoiule oma käsikirju, tükati kirjavahetust ja dokumente. Ellen Niit süstematiseeris kogunevat kultuurikihti jõudumööda mappidesse ja koondas kirjavahetust aastate järgi, ent mingit läbivat või tervikliku süsteemi neis materjalides siiski ei ole, iga mapp võib sisaldada ka sinna mitte kuuluvaid üllatusi.“

Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale mõeldes on arhiivinäituse eksponeeritud just autori kirjanduslikku pärandit, mis on vaid vähene osa kogu rikkalikust kogust.

Säilinud on Jaan Krossiga seotud dokumente ja kirjutisi teise maailmasõja eelsest ajast nagu näiteks Westholmi algkooli ja gümnaasiumi koolitunnistused, samuti mitmed vihikud varaste suleproovidega ning isegi üks salmialbum aastast 1929 koos võib-olla tema esimese luulekatsetusega. Kajastust leiab tema kuulumine alates 1938.a. Eesti Üliõpilaste Seltsi ning tegevus seltsi taasasutajana. Jaan Krossi asumisaastate aegsed materjalid ei ole veel Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi üle antud.

Samuti on näitusel eksponeeritud Krossi romaanide käsikirju, tema enim kasutust leidnud trükimasin Erika, kirjavahetuste näiteid ja autasud. „Jaan Kross kirjutas oma romaanid algversioonis käsitsi ja seejärel lõi ümber kirjutusmasinal, tehes parandusi mõlemasse käsikirja varianti. Seejärel, kui romaan oli valmis, andis autor selle puhtaks ümberlöömiseks masinkirjutaja kätte. Arhiivis leidub käsikirju kõigist neist variantidest – nii käsikirjalisi, masinkirjalisi käsitsi tehtud parandustega kui ka puhtalt ümberlööduid,“ selgitas Maarja Undusk.

Näitus „Kirja katkematus. Sissevaade Jaan Krossi arhiivi“ jääb Eesti Kirjandusmuuseumi saalis avatus 30. aprillini 2020.


https://www.kirmus.ee/et/jaan-kross-100-ettekandepaev-ja-arhiivinaituse-avamine

Rohkem infot:
Aija Sakova, vanemteadur, aija.sakova@kirmus.ee

 

Pressiteade
25.veebruar 2020
Eesti Kirjandusmuuseum

Kolmapäeval, 26. veebruaril algusega kell 14 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev. Kell 16.00 algaval aktusel annab Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid üle 2019. aasta presidendi rahvaluule kogumispreemiad.

2019. aastal suurenes Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikirjakogu peaaegu 12 000 lehekülje võrra, mitmekesise ainesega täienesid ka heli-, foto- ja videokogud. Kogumistöö keskmes oli võistlus „Esemed meie rännakuil“, mis toimus koostöös Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnaga. Selle raames saatsid sisukaid töid nii pikaaegsed kui ka uued kaastöölised, tudengid ja kooliõpilased. Žürii hindas kõrgelt lugusid, kus autor avab õnnestunult inimese ja eseme(te) vahelise seose. Võistluse eestvedaja, TÜ dotsent Tiiu Jaago: „Kui eakamate jutustajate lugudes on esil kogemus, mille ese meelde toob, siis üliõpilastöödes on esil see, mida kogetakse praeguses hetkes. Kooliõpilased suhestuvad oma perega, nad seisavad justkui küsimuse ees: mis meid ümbritsevaist esemetest võiks olla tähtis.“

Rahvaluulearhiivi uus, 2020. aasta kogumisteema, kannab pealkirja „Vägivald ja selle piirid eesti kultuuris“. Küsitluse peakorraldaja, Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mari Sarv: „Vägivald on teema, millest meelsasti ei räägita, kuid see on ühiskonnas avalikumal või varjatumal moel olemas. Küsitlusega soovib rahvaluulearhiiv selgitada, milline on olnud suhtumine vägivalda eesti argikultuuris, mida on peetud vajalikuks, normaalseks, häirivaks või talumatuks, millised on olnud pärimuslikud moraalsed hoiakud ja nende ajaloolised tagamaad. Oodatakse lugusid ka selle kohta, kuidas on kuidas on vägivalda ohjeldatud, välditud ja ära hoitud. Pärimuslike suhtumiste ja nende kohta käivate folkloorsete väljenduste dokumenteerimisega soovime luua paremat mõistmist selle kohta, kus on meie tänase ühiskonna vägivallakäitumise juured, kuidas ja miks seda nähtust on edasi kantud ja kokkuvõttes aitab nende probleemide käsitlemine meil paremini mõista meid endid ja tänast ühiskonda.“

Küsitluskavaga „Eesti taimed minu elus. Tervis, toit, ilu“ kogutakse kolme aasta vältel eesti taimenimesid ja taimedega seotud traditsioone. Kogumistööga tähistatakse saja aasta möödumist loodusteadlase Gustav Vilbaste tulemusrikkast taimenimede kogumisaktsioonist. Uue kogumise abil loodetakse saada ülevaade taimepärimuse püsimisest ja muutustest.

Kogumisvõistluse korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond koostöös Tartu Ülikooli Farmaatsia instituudi, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning TLÜ TÜHI maastiku ja kultuurikeskusega, kontaktisik on loodusajakirjanik Kristel Vilbaste.

Praegu ühiskonnas käimasolev arutlus teaduse ja kitsamalt rahvaluuleteadlaste alarahastuse teemal puudutab otseselt ka kogumistegevust ja kaastöölistega suhtlemist. Asjatundlik arhiivi täiendamine on üks arhiivi prioriteetidest ning kohustus Eesti riigi ees, mida ei saa kuidagi edasi lükata või tegemata jätta.

Kaastööliste päeva lõpetab väike tänukontsert kaastöölistele lauljalt ja heliloojalt Mari Kalkunilt. Päeva läbiviimist ning preemiafondi on toetanud Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli kirjastus, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Meremuuseum, Lennusadam, kirjastus Koolibri, Pihlaka kondiiter, Tartu taaskasutuskeskus, Veinika Västriku Turgi käsitöötalu. Uurimistööd finantseerib Eesti Teadusagentuur (IUT22-4; PRG670).

Ürituse kava:

14:00 Avasõnad

14:05 Käsikirjade elu Eiseni kogu näitel, Kadri Tamm

14:25 Kogumisteema „Vägivald ja selle piirid eesti kultuuris“ tutvustus, Mari Sarv

14:35 Ravimtaimede küsitluskava „Eesti taimed minu elus. Tervis, toit, ilu“ tutvustus, Kristel Vilbaste, Mare Kõiva

14:45 2019. aasta kogumisvõistluse „Esemed meie rännakuil“ ülevaade, Tiiu Jaago, Tuuli Reinsoo

15:05 ERA kaastööliste sõnavõtud

15:25 Kaastööliste tänamine

 

16.00 AKTUS

16:00 Eesti Kirjandusmuuseumi direktori Urmas Sutropi tervitus

16:05 President Kersti Kaljulaid annab üle rahvaluulepreemiad

16:20 Muusikaline vahepala

16:30 Ülevaade arhiivi kaastöödest ja rahvaluulearhiivist aastal 2019. Astrid Tuisk, Risto Järv

16:50 Kontsert Mari Kalkunilt

Lähem info: Risto Järv, tel 51 904 371, e-post risto.jarv@folklore.ee; Astrid Tuisk, tel 52 12 457, e-post astrid.tuisk@folklore.ee

----------------------------------------------------------------------------------------​​​​​​​

Eesti teaduspoliitika peab oma näo pöörama Eesti poole

Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus

Lugupeetud Eesti Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Riigikogu, haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, Teadus- ja Arendusnõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia

Pöördume Teie poole murega Eesti teaduse valdkondliku järjepidevuse, Eesti-teemaliste alus- ja rakendusuuringute jätkumise, ja laiemalt ‒ Eesti Vabariigi põhiseaduse täitmise pärast.

Seoses Eesti teaduse üldise alarahastatuse ning rahastuspoliitika orienteeritusega rahvusvahelisele tippteadusele ja tehnoloogilisele innovatsioonile näeme muret tekitavaid arenguid, mis seavad ohtu Eesti teaduse laiapõhjalisuse ja valdkondliku mitmekesisuse, Eesti-alaste uuringute jätkuvuse, rakendusliku teadustöö eesti keele ja kultuuri järjepidevuse tagamiseks ning seeläbi Eesti riigi põhialused.

Oleme veendunud, et Eesti teadus, sealhulgas Eesti-uuringud on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ja seda taset tuleb hoida. Siiski tahame rõhutada, et 1) vähestele tippudele suunatud rahastusmudel ei taga teadusvaldkondade laiapõhjalisust ja järjepidevust; 2) kui teadusprojektide rahastamisel peetakse silmas eelkõige teadustöö rahvusvahelist mõjukust, toob see paratamatult kaasa Eesti-keskse uurimistöö vähenemise ja teadustöö eestikeelsete ja Eesti ühiskonna jaoks oluliste väljundite alaväärtustamise; 3) neid tendentse võimendab praegune baasrahastussüsteem, kus asutuse põhitegevuste rahastamine sõltub otseselt asutuse projektirahade summast ning rahvusvahelise tunnustusega kõrgetasemeliste artiklite ja monograafiate arvust.

Eesti keelt, kultuuri, ajalugu, ühiskonda, loodust ei uuri ega dokumenteeri meie eest keegi teine ja Eesti riigil on põhiseaduslik kohustus tagada vahendid sellealaste uuringute jätkamiseks. Eesti Vabariigi teaduspoliitika peab rahvusvahelise tipptaseme saavutamise ja tehnoloogilise innovatsiooni kõrval seadma üheks oma põhieesmärgiks ka Eesti-uuringute süstemaatilise rahastamise. Eriti murelikuks teeb meid see, et noorte teadlaste lõimimine teadustöösse on pingelistes rahastusoludes üha keerulisem ning nende karjäärivalikute tee jääb üha kitsamaks. Eesti riik on maailmas ainus, kelle kohuseks on hoolitseda Eesti-uuringute valdkonna teadlaste järelkasvu eest.

Meie, allakirjutanud, peame Eesti Vabariigi jätkusuutlikkuse ning keele ja kultuuri säilitamiseks möödapääsmatuks, et

1) teaduse rahastamist suurendataks vähemalt 1%-ni SKT-st, tagades lisanduvate vahenditega muuhulgas Eesti-uuringute rahastamise;

2) loodaks meetmed Eesti-uuringute laiapõhjaliseks ja stabiilseks rahastamiseks, mis ühtlasi tagaks teadlaste järelkasvu kõikides Eesti-uuringute valdkondades (sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteadustes);

3) suurendataks, sealhulgas vastavaid meetmeid luues, eesti keele ja kultuuri järjepidevusele suunatud teadus- ja arendustegevuste rahastust, mis toetaks teadus- ja kultuurikogude avalikkusele vahendamist uurimuste ja muude väljundite kaudu;

4) vaadataks üle teaduse rahastamisskeem, sealhulgas asutustele baasraha arvestamise põhimõtted nii, et need toetaksid paremini teaduse stabiilsust ja jätkusuutlikkust, Eesti suunal tehtavat teadustööd ja eestikeelseid teadusväljundeid (monograafiad, teadusartiklid, akadeemilised allikapublikatsioonid ja sõnaraamatud).

Eesti Iseseisvusmanifest seab riigi eesmärgiks “olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres”. Kultuurrahvaks olemine tähendab eestikeelse (kõrg)haritlaskonna ja teaduse olemasolu ning eesti keele ja kultuuri, Eesti ühiskonna ja elukeskkonna teaduslikku uurimist.

 

EESTI KIRJANDUSMUUSEUM

EESTI KEELE INSTITUUT

UNDERI JA TUGLASE KIRJANDUSKESKUS

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA

EESTI RAHVA MUUSEUM

 

PRESSITEADE

Eesti Kirjandusmuuseumis avati näitus „Vana, aga vigureid täis“

Kes oskab kõiki maailma keeli? Millised uued käänded on eesti keeles? Mida teha, kui unenäod on
võõrkeelsed? Kuidas kõlavad eesti vanasõnad ametnikukeeles? Mida tähendab pisuhänd? Kes on päkapiku
lähisugulased Eestis?

Neile ja paljudele teistele küsimustele vastab Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti-uuringute
Tippkeskuse koostöös valminud näitus „Vana, aga vigureid täis“.
Lõppevale eesti keele aastale pühendatud rändnäitus põhineb rahvaluule lühivormidel – vanasõnadel,
kõnekäändudel-väljenditel, mõistatustel – ja keelemängudel mütoloogia ainetel. Vanemas kihis on
talletunud meie esivanemate arusaamad maailmast, kuid vanad vormid võivad tänapäeva argisuhtluses
edasi elada hoopis teistsuguses ja mõnikord vägagi lustakas kuues. Näitus tutvustabki rikkalikke
võimalusi, kuidas eesti keelega mängides nautida vana ja luua uut.
Näitus avatakse 18. detsembril kl 10.00 algaval 63. Kreutzwaldi päevade teaduskonverentsil
"Kogudepõhine teadus".
Näituse on koostanud folkloristid Piret Voolaid ja Mare Kõiva, kujundanud Sander Lillo. Näituse
valmimist toetasid Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakond, Eesti Teadusagentuuri
institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-5, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu
(Eesti-uuringute Tippkeskus – TK 145).

 

Kreutzwaldi päevade konverents „Kogudepõhine teadus“ Eesti Kirjandusmuuseumis 18. – 19. detsembril 2019 Tartus

18.–19. detsembril toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis Kreutzwaldi päevade 63. teaduskonverents. Konverentsi keskmes on sel aastal kogudepõhine teadus, mis on üks Kirjandusmuuseumi oluline missioon ja peamine tegevusala, aga puudutab ka teisi väga erinevaid teadusvaldkondi alates geneetikast kuni kartograafiani. Konverentsi avaettekande peab geeniteadlane Kristiina Tambets (TÜ), esinejad on lisaks Eesti Kirjandusmuuseumile Tartu Ülikoolist (Meelis Friedenthal, Taavi Pae), Tallinna Ülikoolist (Lembi Lõugas), Eesti Maaülikoolist (Toomas Kukk, Thea Kull), Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest (Elle-Mari Talivee).
Konverentsil käsitletakse teadlaste rolli teaduskogude loomisel ning süstematiseerimisel, samuti kogudel põhinevaid uurimusi ja allikapublikatsioone. Eesti Kirjandusmuuseumi teadustöö, mis on panustanud ka kogude loomisse, arendamisse ja avalikkusele vahendamisse, sellisel kujul enam rahastamist ei leia ning nii on Kirjandusmuuseumi uurijate ettekanded hetkeolukorra kaardistuseks suurte muutuste eel.

Ürituse raames avatakse kaks aktuaalsetest teemadest ajendunud näitust ning esitletakse Kirjandusmuuseumi teadlaste väljaandeid — need hõlmavad pärimustekstide kommenteeritud tõlkekogumikku, teadusajakirju, eelretsenseeritud artiklikogumikku ning monograafilist uurimust.

Konverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (IUT22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Konverentsi teesivihik on allalaetav veebilehelt http://folklore.ee/era/pub/Kreutzw2019.pdf

 

Pressiteade

Konverentsiteade MEDICA XII. Interdistsiplinaarne konverents
Aeg: 17. detsember 2019
Koht: Eesti Kirjandusmuuseumi seminariruum, Vanemuise 42, Tartu


Kutsume osalema Medica-konverentsil, et arutleda tervise ja meditsiiniga seotud uurimisteemade üle. Arutletakse meditsiiniajaloo, tänase rahvameditsiini, alternatiivmeditsiini ja selle erinevate harude teemadel. Konverentsi keskmes on tervise ja haiguse teemad eri distsipliinide valguses, tervise seosed usundilise mõtlemisega, elustiili muutustest lähtuvad suunad jm meditsiinitemaatika kirjanduse, rahvaluule, sotsiaalmeedia valguses.

Esinejate seas Marko Uibu, Maili Pilt, Kadri Simm, Anu Korb, Mare Kõiva jpt.

Konverentsi kava ja teesid: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/medicaXII/

Medica-konverentsid on toimunud Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna eestvõttel juba 11 korda. Seekordne Medica toimub folkloristika osakonna ja Eesti- uuringute Tippkeskuse usundi-uurimise töörühma korraldamisel.

Konverentsi toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), samuti Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-5.

Lähem info: Mare Kõiva, mare@folklore.ee

 

Pressiteade

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek

Neljapäeval, 28. novembril 2019 kell 16.15
Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42)

Head ARSi liikmed, kolleegid ja sõbrad!
Sada aastat tagasi pandi alus folkloristika erialale Tartu ülikoolis. Sellega seoses kutsume kõiki pidulikule ARSi koosolekule, mille korraldab TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond.

Tiiu Jaago peab ettekande „Kümme aastat enne algust. Jaan Jõgeveri rahvaluuleloengud keiserlikus Tartu Ülikoolis“.
Tartu ülikooli juurde loodi rahvaluule professuur 1919. aastal. Seni võis eesti keele lektor oma loengutes rahvaluule kõneks võtta (mida kindlasti tegi näiteks Mihkel Veske), ent otsest rahvaluuleõpetust ülikoolis ei olnud. Jaan Jõgever (1860–1924) valiti eesti keele lektoriks 1909. aasta sügisel ja tema pühendas ajavahemikus 1909–1911 ühe tunni nädalas rahvaluulele. Kuna tema loengute käsikirjad on Tartu Ülikooli raamatukogust leitavad, võib täpsemalt jälgida, kuidas Jõgever rahvaluuleteemasid käsitles. Jõgever oli 1887. aastal lõpetanud Tartu ülikooli slaavi filoloogina, tema kandidaaditöö oli slaavi ja soome loomajuttude võrdlusest. Ta tegutses ajal, mil folkloristika ei olnud veel iseseisev teadusharu, ent arengud selles suunas olid märkimisväärselt intensiivsed. Jõgeveri erialaks kujunes keeleteadus, ent tema rahvaluulealased tööd väärivad eesti rahvaluuleteaduse ajaloos samuti tähelepanu.

Meeri Ott räägib oma ettekandes „Muinasjuttude meeldejätmisest psühholoogia vaatepunktist“ sellest, kuidas ettekujutus „tavalisest“ muinasjutust võib mõjutada kuuldud jutu hilisemat mäletamist ja reprodutseerimist. Uurimuse hüpotees lähtub Frederic C. Bartletti (1920) ja Walter Andersoni (1923) muinasjutu taasloomise printsiipidest. Ettekandja tutvustab eksperimenti, mille tarbeks koostas ta Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude põhjal oma versiooni muinasjutust „Vaeslaps ja peretütar“ (ATU 480). Selle loo taasloomise katses osales 130 Tartumaa põhikooli õpilast.

Ave Goršič peab lühiettekande „Mälestused ülikoolist“, milles ta meenutab tudengipärimuse kogumist (1994–1995) ja seiku õppetooli pikast ajaloost.

Korraldab: TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee), +372 55571447

 

 

 

Pressiteade

21.11.2019

Sümpoosion "Suhestumised:uurides eluloolist ja kirjanduslikku".

Kava

12.00 Avasõnad

12.15 Tiina Ann Kirss. Minni Kurs-Oleski ja Lui Oleski kirjad 1899–1910: küsimusi

kirjavahetuste uurimisest

12.45 Triinu Ojamaa. „Näe, sügismõtted, eks!“ Aksel Valgma kirjad Artur Adsonile

13.15 Maarja Hollo. Bernard Kangro „Oktoobri sonetid“ kui poeetiline testament

13.45 Brita Melts. Mõni täheldus sinategelasest autobiograafilises teoses

 14.15 Kohvipaus

 14.45 Arne Merilai. Autobiograafia

15.15 Raili Marling. Autofiktsiooni potentsiaal elu mõtestamisel

15.45 Imbi Paju. Biograafia kui loominguline mitteilukirjandus. Haavatavus ja vastutamine

16.15 Meie elulood. Kristiine-Nändi Hõim, Frida Jantson-Köstner, Birgit Pettai, Siim Pulst,

Katrin Riso

 Sümpoosioni toetavad Haridus ja Teadusministeeriumi institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-2, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusprofessuur, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus (TK145) ja Eesti Kirjandusmuuseum.

 

 

23.10.2019 ARSi konverents "Vaikimisest välitööde kontekstis" toimub 31. oktoobril 2019

Ootame kõiki Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 16. sügiskonverentsile „Vaikimisest välitööde kontekstis“, mis toimub 31. oktoobril Eesti Kirjandusmuuseumis.

KAVA

10.00 Pille Kippar Ära päri – saad ruttu vanaks! Peredes kõigest ei räägitud

10.30 Taavi Koppel 100 aastat armastust: mälestuste kogumise võistlus Harjumaa Muuseumis

11.00 kohvipaus

11.15 Daniel Rygovskiy Eschatology and Conspiracy Theories in Fieldwork Encounters

11.45 Ilya Magin Echo of silence or contiguous transmission: a ballad retold by a neighbour

12.15 Kikee D. Bhutia Who is telling the story? The relationship between the story and the teller

12.45–13.45 lõunapaus

13.45 Ulvi Hallikmäe näituse „Nahka pandud mõtted“ avamine (saalis)

14.00 Elo-Hanna Seljamaa Milline oleks elu ilma meesteta? Tähelepanekuid Kihnu turundamisest

14.30 Mari-Ann Remmel Vaiksed kohad

15.00 Mare Kõiva Dialoogid Nepaalis

15.30 kohvipaus

15.45 Anu Korb Valged laigud Siberi eestlaste pärimusekogus

16.15 Andreas Kalkun Petserimaa pimetähnid. Vanavene rahvalaule ja slaavi mütoloogiat otsimas

16.45 kokkuvõte

17.00 EKM Teaduskirjastuse raamatute esitlus

Ingrid Rüütel „Virumaa laule ja lugusid“ (Mis on jäänud jälgedesse IV)

Mare Kõiva „Eesti loitsud I. Arstimissõnad“ (Monumenta Estoniae Antiquae VI) ja „Eesti õpilaste lemmikloomalood“

Konverentsi raames avatakse Ulvi Hallikmäe näitus „Nahka pandud mõtted“. ERA kaastöölise Ulvi Hallikmäe ehk Lusti-Leenu kalambuurinäituselt leiab ühe-, kahe- ja kolmetähenduslikke mõtteid nii ulme- kui ka olmeteemadel.
NB! Näitus paikneb trepigaleriis, kuid selle tutvustamine toimub saalis.

Konverentsi lõpus esitletakse EKM Teaduskirjastuse väljaandeid.

Ingrid Rüütel. „Virumaa laule ja lugusid“ (Mis on jäänud jälgedesse IV). Viru Instituut ja EKM Teaduskirjastus, 2019

Väljaanne tutvustab virulaste lauluvara, mis oli käibel peamiselt 20. sajandi alguskümnenditel. Suurem osa laule on jäädvustatud välitöödel Iisaku, Kadrina, Rakvere, Väike-Maarja, Simuna, Lüganuse ja Viru-Jaagupi kihelkondade alale 1960.–1980. aastatel. Regilaulude kõrval leidub erinevaid uuemaid laule ajaloolistest sündmustest ja ühiskondlikest suhetest, meremehe- ja sõdurilaule, külalaule, ballaade jm. Väljaanne sisaldab laulude noodistusi, mälestusi lauljatest ja rikkalikku fotomaterjali. Raamatus avaldatud laulude ja pillilugude helisalvestisi leiab Ingrid Rüütli plaadikogumikust „Virumaa rahvalaule ja pillilugusid“ (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 13).

Mare Kõiva. Eesti loitsud I. Arstimissõnad. (Monumenta Estoniae Antiquae VI). EKM Teaduskirjastus, 2019

Sõnadega ravimine on osa eestlaste müütilisest pärimusest, mis sisaldab vanemaid kujutelmasid, osutab ajaloolistele kontaktidele eri kultuuripiirkondade vahel ning on seotud paljude kultuurivaldkondadega. Raamatu esimeses osas tutvustatakse arstimissõnu, mis olid kasutusel nakkus- ja sisehaiguste, sealhulgas kasvajate ja kultuurispetsiifiliste haiguste ravimisel. Missuguseid sõnamaagilisi võtteid kasutati? Missugused jõud abistasid haiguste ülekandmisel ja minemasaatmisel? Kuidas saadi hakkama roosihaigusega, mis oli üks sagedasemaid põhjuseid rahvaarstilt abi otsimiseks ja on seda tänaseni? Avaldatud tekstid pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Emakeele Seltsi kogudest.

Mare Kõiva. Eesti õpilaste lemmikloomalood. EKM Teaduskirjastus, 2019

Raamat annab sõna tänapäeva õpilastele, kes räägivad oma lemmikloomadest, kellega juhtub alatasa huvitavaid, liigutavaid, naljakaid ja vahel ka ootamatuid seiku.

Konverentsi korraldab Akadeemiline Rahvaluule Selts.

Konverentsi korraldamist toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-5) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

Täpsem info: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee), Reet Hiiemäe (reet@folklore.ee), Pihla Maria Siim (pihla.siim@ut.ee)

 

 

A r h i i v

12.10. 2019

Uued pilgud Ene Mihkelsoni loomingule

18.–19. oktoobrini tähistatakse Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis kirjanik Ene Mihkelsoni 75. sünniaastapäeva konverentsi ja intervjuuraamatu ilmumisega.

Konverentsil „Elu. Aeg. Lugu. Kirjanik Ene Mihkelson 75“ esinevad ettekannetega nii juba tuntud kirjandusuurijad ja ajaloolased kui ka doktorandid nii kirjanduse kui ka filosoofia valdkonnast. Mõnele neist on käesolev esimene Ene Mihkelsoni loomingu põhjalikum käsitlus.

Ettekannetega esinevad Arne Merilai, Tiina Ann Kirss, Aigi Rahi-Tamm, Aija Sakova, Johanna Ross, Toomas Kiho, Henrik Sova, Ene-Reet Soovik, Marju Taukar, Joosep Susi, Indrek Ojam, Agnes Neier, Kristiine Kikas ja Tanar Kirs. Henrik Sova, Ene-Reet Soovik, Marju Taukar ja Joosep Susi pälvisid 2018. aasta lõpus ka Tartu Kultuurkapitali ja Ene Mihkelsoni Seltsi uurijastipendiumi. Ettekannete teemad on seotud nii luule kui ka proosaga, ajaloo ja elu omavahelise põimumisega.

Ettekannete kõrval kuulutatakse välja Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia laureaat ning tutvustatakse õpilastele suunatud tõlgenduskonkursi "Mihkelsoni lugedes" tulemusi ja parimaid võistlustöid. Samuti kõlavad hetked Ene Mihkelsoni luulest ja elust: "Elu ongi jumalagajätt – hetki Mihkelsoni eluloost ja luulest." Otsinud-leidnud Merle Karusoo, hääle annab Katrin Saukas.

Esitletakse äsja valminud Eva ja Mart Velskri koostatud raamatut "Vaba inimese tunne. Vestlused Ene Mihkelsoniga" (EKSA, 2019). Raamatusse on koondatud varasemalt ilmunud kirjalikud ja suulised intervjuud kirjanikuga, kuid lisandunud on ka käsikirjalisi, varasemalt ilmumata vestlusi. Raamatut ilmestab rikkalik fotovalik kirjaniku erakogust.

Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemiale, mida annavad välja Ene Mihkelsoni Selts ja Tartu Kultuurkapital ja mis antakse üle sel aastal esimest korda, nomineeriti Kaur Riismaa Sirbis ilmunud kultuuri ja ühiskonda mõtestavate artiklite seeria, Eero Epner Vikerkaares ilmunud eesti ajalugu puudutavate käsitluste ning Joonas Hellerma kultuurisaate Plekktrumm eestvedamise ning kultuuriväljaannetes ilmunud käsitluste eest.

Õpilastele mõeldud tõlgenduskonkurss „Mihkelsoni lugedes“ kutsus gümnaasiumiõpilasi ja nende eesti kirjanduse õpetajaid lugema ja tõlgendama kirjaniku rikkalikku luulepärandit. Augustis korraldas selts ka eesti kirjanduse õpetajatele lähilugemise alase koolituse, et toetada ja julgustada õpetajaid Mihkelsoni luulega tegelema. Konkurss osutus üle ootuste tugevaks ja pupulaarseks. Kokku osales konkursil 57 õpilast viiest erinevast koolist üle Eesti

Konverentsi korraldavad Ene Mihkelsoni Selts, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Tartu Ülikooli kirjanduse ja teatriteaduse õppetool. Toetavad selts ja Eesti Kultuurkapital.

Ene Mihkelsonile pühendud konverents on avatud kõigile huvilistele. Ajakava on leitav seltsi kodulehel: http://www.enemihkelsoniselts.ee/konverents-elu-aeg-lugu

Rohkem infot:
Aija Sakova, Ene Mihkelsoni Seltsi esinaine, aija.sakova@kirmu.ee, 529 1159

 23.09.2019

Humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS 2019

 Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus toimub Teadlaste Ööl 27. septembril humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS 2019.

 HUNTS on mõeldud õpilastele üle Eesti, kes seisuga september 2019 õpivad 9.-12. klassis. „Konverentsiga soovime laiemalt teadvustada humanitaarainete vajalikkust Eesti riigile ja ühiskonnale ning avada noortele humanitaarteadusi kui üht võimalikku karjäärisuunda,“ ütles konverentsi üks korraldajatest, Kirjandusmuuseumi teadur Ave Goršič. „HUNTS on ühtlasi noortele humanitaaridele võimalus üksteist innustada ja tunnustada. Seekordse konverentsi teeb eriliseks õpilaste rohkus ning et esinejate seas on ka vene emakeelega noori.“

 Teist korda toimuval konverentsil astuvad üles üle kolmekümne koolinoore mitmelt poolt Eestist, kes arutlevad keele, kirjanduse, arhitektuuri, filmi, muusika, pärimuse ning nendega seostuvate teemade üle. Kell 12 toimub õpilaste ja tegevteadlaste (Riina Oruaas (Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut), Sulev Iva (Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Ragnar Saage (Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut), Risto Järv (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv) vahel arutelu humanitaarteaduste rolli ja väljundite üle ühiskonnas. Arutelul osaleb ka Kaili Kaseorg-Cremona Eesti Teadusagentuurist. Kell kümme kirjandusmuuseumis algav konverents on avatud kõigile huvilistele.

 Konverentsi kavaga on võimalik tutvuda aadressil http://www.kirmus.ee/est/teenused/hunts/

 HUNTS 2019 korraldajad on Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Hugo Treffneri Gümnaasium. HUNTSi toetavad veel Eesti-uuringute Tippkeskus, Rootsi Instituut ja Tartu linna haridusosakond.

 Lähem teave:

Ave Goršič (Eesti Kirjandusmuuseum) 7 377 737

Koduleht: http://www.kirmus.ee/est/teenused/hunts/

Facebook: HUNTS2018

E-post: hunts@kirmus.ee

 

29.08.2019 Akadeemik Arvo Krikmanni 80. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäev Eesti Kirjandusmuuseumis Tänavu juulis oleks tunnustatud eesti folklorist ja akadeemik Arvo Krikmann (1939–2017) saanud 80-aastaseks. Sel puhul toimub laupäeval, 7. septembril Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsi raames ingliskeelne ettekandepäev. Ühtlasi märgitakse Arvo Krikmanni isikliku raamatukogu üleandmist Eesti Kirjandusmuuseumile.

Arvo Krikmanni teadustöö oli rahvusvaheliselt tuntud ja kõrgelt hinnatud, oma laiahaardelises uurimistegevuses käsitles ta peaasjalikult folkloori lühivorme (vanasõnu, mõistatusi, kõnekäände) ja nende allikalugu, rahvahuumorit, ütluste semantikat ning kujundkõne teooriat.

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnal oli detsembris 2018 au Arvo Krikmanni perekonnalt vastu võtta akadeemiku isiklik raamatukogu, mis peegeldab tema eripalgelisi teaduslikke huve. Kogus on üle 1500 nimetuse akadeemilist kirjavara, sh raamatuid, käsikirju, loengukonspekte, mida saavad edaspidi kasutada teadlased-kolleegid, kraadiõppurid ja kõik humanitaariahuvilised. Raamatukogu sisaldab ka Eestis ainulaadseid eksemplare, mis on saadud tänu tihedatele rahvusvahelistele teaduskontaktidele.

Ettekandepäeval saavad sõna Arvo Krikmanni kolleegid, kelle ettekanded seonduvad akadeemiku uurimisteemadega.

Kava


9.00–10.00 Akadeemik Arvo Krikmanni isikuraamatukogu avamine

Juhatab Liisi Laineste

Władysław Chłopicki: Study of Folklore and Humour through Creative Imagination

10.00–10.30 Kohvipaus

10.30–12.00 Representations of Short Forms of Folklore and Humour: In Honour of Academician Arvo Krikmann

Juhatab Piret Voolaid

Liisa Granbom-Herranen: With Sense and Sensibility. Academic Arvo Krikmann’s Studies in Paremiology

Jonathan Roper: Dictionaries as a Source for Folklore: Advantages and Disadvantages

Sergey Troitskiy: Between Fun, Gun and Ban. Is Parody Dangerous for Official Discourse?

Ettekandepäeva korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, sündmus toimub tänu Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi (IUT 22-5) toele.

Info: Liisi Laineste, liisi@folklore.ee; Piret Voolaid, piret@folklore.ee

 

28.08.2019

5.-7. septembrini toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse üheksas aastakonverents „Perception and Performativity in Arts and Culture in the Age of Technological Change“ („Taju ja performatiivsus kunstis ja kultuuris tehnoloogiliste muutuste ajastul“).

Tänapäeva ühiskond on tehnoloogiast läbi imbunud ning selle mõjusid meie igapäevaelule, aga ka tulevikule, uuritakse pidevalt kõigis teadusvaldkondades. Kultuuris ei väljendu digitaliseerimine ainult tehnoloogia kasutamises, vaid uute kommunikatsiooni- ning sotsiaalkultuuriliste kontekstide tekkimises. Konverentsil keskendutaksegi esituslikele ja etenduslikele muutustele kultuuris laiemalt, nt teatris, kirjanduses, filmis, muusikas ning folklooris.

Rahvusvahelise interdistsiplinaarse konverentsi peaesinejad on kultuuriteoreetik, professor Mieke Bal Hollandist, kirjandusteooria professor Marina Grišakova Tartu Ülikoolist ning professor Władysław Chłopicki Poolast Jagiello Ülikoolist.

Konverentsi täpsem ajakava ja ettekannete teesid on leitavad kodulehelt https://www.folklore.ee/CEES/2019/performance

Ettekandega esinevad lisaks Eesti teadlased ka kultuuri-uurijad Lätist, Leedust, Soomest, Indiast, Venemaalt, Bulgaariast, Valgevenest, Poolast, Saksamaalt, Austriast, Rumeeniast, Iirimaalt.

Ettekannete kuulamine on huvilistele tasuta. 

Konverentsi korraldavad Eesti-uuringute Tippkeskuse narratiiviuuringute töörühm ja PUT 1481. 
Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi (PUT 1481, IUT 22-5) ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus) toel. 

Info: Hedi-Liis Toome, teatriteaduse lektor, Kultuuriteaduste Instituut, hedi-liis.toome@ut.ee
Piret Voolaid, folkloristika osakonna vanemteadur, Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuht, Eesti Kirjandusmuuseum, piret.voolaid@folklore.ee

 01.08.2019

Reedel, 9. augustil kl 18.0019.30 korraldab Eesti Kirjandusmuuseum Paides arvamusfestivalil (Teadusala) arutelu Sidus Eesti: teadlase roll ja vastutus

Sidusus on toimiva ühiskonna oluline eeldus. Sidusust kujundavad (või lõhestavad) poliitika, meedia, haridussüsteem ja kultuur, aga ka argisuhtlus. Teadlaste ülesanne on küll meie kultuuri, ühiskonda ja keskkonda uurida, kuid uuritavasse sekkumist peetakse tihti kas ebaoluliseks või isegi sobimatuks. Arutame, milline on teadlase roll ja vastutus oma teadmiste rakendamisel ühiskonna heaks ning kuidas motiveerida teadlasi Eesti ellu panustama.

Arutlusringis:

Mari Sarv, folklorist, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur

Krista Kodres, kunstiajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor

Tarmo Soomere, akadeemik, Eesti Teaduste Akadeemia president

Andres Koppel, teaduskorraldaja, Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees

Arutelu juhib Aija Sakova, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur.


https://www.arvamusfestival.ee/

 

07.06.2019

Võrdleva mütoloogia uurijad osalevad Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsil

Eesti-uuringute Tippkeskuse 8. aastakonverents toimub 10.-14. juunini 2019 koostöös Rahvusvahelise Võrdleva Mütoloogia Assostsiatsiooniga Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42).
Teadussündmus toob Tartusse mitme põlvkonna tuntud uurijad kõigilt mandritelt, sh Michael Witzeli, Juri Berezkini, Kazuo Matsumura, Joseph Harris jpt. Müüdid kui ajatu ja uuenev inimvaimu väljendus on vaatluse all erinevate perioodide ja levilate näitel.
Tavakohase teisi tippkeskusi esindava loengu „Kosmilised müüdid“ peab 10. juunil tippkeskuse Tume universum vanemteadur Antti Tamm.

Üritus on vaba kõigile huvilistele.
Ajakava ja teesid leiate aadressil: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2019/mytholog/

Konverentsi korraldavad Rahvusvaheline Võrdleva Mütoloogia Assotsiatsioon, Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi- ja müüdiuuringute töörühm ja IUT 22-5.
Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi (IUT 22-5) ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus; institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) projekt EKMDHUM) ja Eesti Kultuurkapitali toel.

Info: Tõnno Jonuks, tonno@folklore.ee; Mare Kõiva, mare@folklore.ee; Anne Ostrak, anne.ostrak@folklore.ee; Piret Voolaid, piret@folklore.ee

 KULTUURILOO PUHASTEL ALLIKATEL

Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 90. sünnipäevale pühendatud konverents
Raamatuesitlus ja näituse avamine – 29. mail 2019, kl 10 kuni 14
10.00 Hommikukohv, raamatumüük
10.30 Tervitus, avasõnad – Urmas Sutrop, Marin Laak
10.40-11.00 Janika Kronberg, Allikaäärne
11.00-11.20 Tiina Ann Kirss, Peitekirjad ja siirus: kirjade omaeluloolisus
11.20-11.40 Maarja Hollo, Arhiiv kui kohtumispaik
11.40-12.00 Epp Annus, Kodu Eesti NSV-s: kultuurilised kujutelmad ja argised asjad
12.00-12.20 Marin Laak, Semperi ja Barbaruse kirjavahetus kui kultuurilooline dokument
LÕUNAPAUS (kirjandusmuuseumi saalis)

Modereerib Marin Laak
13.00-13.15 Maarja Vaino, Minevik muutub sügavamaks
RAAMATUESITLUS 13.15-13.45
13.15-13.25 Rutt Hinrikus: Eesti elulookirjutus: antoloogia. Koostajad Rutt Hinrikus, Tiina Ann Kirss. Tartu: EKM Teaduskirjastus. 572 lk.
13.25-13.35 Tiina Ann Kirss:Maarja Hollo. Kõik, mis oli, on suurem ja suurem. Artikleid eksiilist, traumast ja mälust. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost 10). Tartu: EKM Teaduskirjastus. 232 lk.
13.35-13.45 Epp Annus: Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s: humanitaarid meenutavad. Koostajad Epp Annus, Brita Melts. Tallinn: EKSA. 176 lk.


NÄITUSE AVAMINE 13.45–14.00 Tiina Ann Kirss, Piret Noorhani (Toronto):Kristen Dobbini, Toomas Volkmanni ja VEMU näitus ELUKAARE KAKS OTSA 

Raamatute müük

OLETE OODATUD!

******
Kontakt:
Maarja Hollo – maarja.hollo@kirmus.ee
Marin Laak – marin.laak@kirmus.ee (52 69 320)
Korraldajad: Eesti Kultuurilooline Arhiiv, kirjanduse ja kultuuriloo allikate töörühm (IUT22-2)
Toetab: Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus)

 

15.04.2019

Eesti Kirjandusmuuseum, Ühendus Eesti Elulood

Eluloopäev „Mälestused Tartust“

  1. aprillil kell 14.00

toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) eluloopäev, mis keskendub Tartuga seotud mälestuste kogumisele ja esitlemisele erinevates mäluasutustes.

Kava
14.00 Avamine
14.05 Kuidas meie tartlastele elulugusid loome. Andmebaas „Tartu ilukirjanduses“ – Katrin Raid (Tartu Linnaraamatukogu)
14.20 Jäljed. Lood minu ülikoolist – Terje Lõbu (Tartu Ülikooli muuseum)
14.40 Elulugude võistlus „Mälestused Tartust“, katkendid elulugudest – Ühendus Eesti Elulood
14.50 Kogu Me Tartu Lugu – Elmar Gams (Eesti Mälu Instituut, portaal „Kogu Me Lugu“)
15.10 Elulooline filmiprojekt „Kohtumised“ – režissöör Jürgen Volmer
15.25 Minu mälestused Tartust – kirjanik Mika Keränen

Uut hoogu antakse elulugude kogumisvõistlusele "Mälestused Tartust“, kuhu saab mälestusi saata 2019. aasta lõpuni, neid oodatakse e-posti aadressile elulood@kirmus.ee või postiaadressile Tartu, Vanemuise 42, märksõna „Mälestused Tartust“.

Üritust toetab Tartu Kultuurkapital.

Lähem info:
Astrid Tuisk, astrid.tuisk@folklore.ee, tel 52 12457
Ülle Kaart, ulle.kaart@kirmus.ee, tel 56 904 905

 

08.04.2019

Noorte kultuuriteadlaste konverents „Noorte hääled“ 10. ja 11. aprillil

Young Voices: Conference of Young Researchers of Culture on the 10th and 11th of April

Head tudengid ja õppejõud! Dear all,

[in English below]

Kutsume teid igakevadisele konverentsile „Noorte hääled“.

Sellekevadine noorte kultuuri-uurijate konverents „Noorte hääled“ toimub 10. ja 11. aprillil. Esimene päev (10. aprill) leiab aset Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2, Tartu) ja on pühendatud rahvusvahelistele teemadele. Teine päev (11. aprill) toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) ja on eestikeelsete ettekannete päralt.

Konverentsi eesmärk on luua võimalus erinevate erialade ja uurimisteemade dialoogiks ning pakkuda ühtlasi avaramat kõlapinda aktuaalsetele ja värsketele uurimisteemadele.

Ettekanded hõlmavad tänapäeva uurimisvaldkondade mitmetahulist spektrit. Konverentsi plenaarettekandes keskendub dotsent Saša Babič Ljubljana Ülikoolist eesti ja sloveeni folkloori lühivormidele tänapäevases kultuurikontekstis.

Konverentsi programmi mahub veel fotonäituse avamine ja tudengiühenduse Tartu Nefa Rühm korraldatav õhtune meelelahutus- ja kultuuriprogramm koos viktoriini ja filmivaatamisega.

Konverentsi korraldamist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

Konverentsi kava on lisatud manuses.

Põhjalikumat tutvustust ja jooksvat informatsiooni võib vaadata konverentsi Facebookilehelt

 

Lisainfo:

Lona Päll, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, lona.pall@kirmus.ee

Liisi Jääts, Eesti Rahva Muuseum, liisi.jaats@erm.ee

 

***

We cordially invite you to the Young Voices: Conference of Young Researchers of Culture

This year Young Voices, the conference for young humanities researchers, takes place on the 10th and 11th of April. The first day of the conference (at the Estonian National Museum, Muuseumi tee 2, Tartu) is dedicated to topics presented by international students. The second day (at the Estonian Literary Museum, Vanemuise 42, Tartu) is centred on presentations in Estonian.

The purpose of the conference is to create an opportunity for dialogue between different disciplines and fields of research and, at the same time, provide an open stage for current and novel research topics.

The planned presentations cover a wide spectrum of contemporary research fields. Saša Babič, from University of Ljubljana, will deliver the conference keynote speech, on short forms of folklore and contemporary cultural dialogues.

The program also includes a photo exhibition and a film screening, and time for social interaction.

The conference is supported by the Estonian Ministry of Education and Research (research grant IUT 22-4) and European Regional Development Fund (The Centre of Excellence in Estonian Studies).

Please see the attachment for the conference timetable.

More information can be found on Facebook



Additional information:
Lona Päll, Estonian Literary Museum, Estonian Folklore Archives, lona.pall@kirmus.ee
Liisi Jääts, Estonian National Museum, liisi.jaats@erm.ee

 

 

A r h i i v 

15.03.2019

  1. märtsil kell 16.00 avame Eesti Kirjandusmuuseumi otsaseinal välinäituse Tartu kirjanikest.
    Üritus toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis, muusikat teeb Ants Johanson.

    Näitus on mõtteline jätk fotograaf Alar Madissoni senistele välinäituste sarjale "Aknal I-III".
    Tegemist on (tõenäoliselt) ühekordse, kuid pikaajalise projektiga, näitus jääb üles 7 aastaks. Kui
    varasematel aknanäitustel on portreteeritud Tartu kultuuriinimesi ja TÜ professoreid (Küütri
    tänaval, von Bocki majal ja Eesti Kirjandusmuuseumis seinal), siis seekord on Eesti
    Kirjandusmuuseumi otsaseinale kinnitatud näitus kohaspetsiifilisuse tõttu Tartu kirjanikest.
    Üheksal aknal on kokku 38 kirjanikku:
    Vahur Afanasjev, Piret Bristol, Kristiina Ehin, Meelis Friedenthal, Lehte Hainsalu, Mehis Heinsaar,
    Indrek Hirv, Inga Ivanova, Andreas Kalkun, Jaan Kaplinski, Mika Keränen, Mart Kivastik, Jüri Kolk,
    Janika Kronberg, Hasso Krull, Tiia Kõnnussaar, Aado Lintrop, Jaan Malin, Timo Maran, Merca, Krista
    Ojasaar, Carolina Pihelgas, Lauri Pilter, Aare Pilv, Siiri Pärkson, Maarja Pärtna, Reeli Reinaus,
    Anti Saar, Mare Sabolotny, Lauri Sommer, Jüri Talvet, Tiia Toomet, Maniakkide Tänav, Urmas Vadi,
    Berk Vaher, Heiki Vilep, Tõnis Vilu ja Juhan Voolaid.

    Akende/fotode piiratud arvu tõttu ei olnud võimalik kõiki Tartu kirjanikke portreteerida ning
    piirduda tuli valikuga. Portreteeritavate valiku tegid EKL Tartu osakond ja Eesti Kirjandusmuuseum.

 

 06.03.2019

Gustav Suitsu luulepreemia ning Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemiate üleandmine

Emakeelepäeval, 14. märtsil kell 16.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) aktus, kus Tartu linnapea Urmas Klaas annab üle

 Gustav Suitsu luulepreemia ning Vabariigi Presidendi 2018. aasta rahvaluulepreemiad.

 Enne aktust, kell 14.00, leiab aset Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev.

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogud rikastusid eelmisel aastal mitmekesise ainesega. Käsikirjakogusse, mis kasvas üle 4000 lk, lisandusid näiteks tudengite kalendritähtpäevade teemalised osalusvaatlused. Heli- ja videokogu täienes jõudsalt laste ja noorte tehtud salvestustega kogumisvõistlusele „Püüa vanaema lugu purki“. Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemiat antakse välja alates aastast 1935, see taastati 1993. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu toel ning on riigipea autasu parimatele rahvaluulekogujatele. Gustav Suitsu luulepreemiat antakse välja alates aastast 2004, see määratakse statuudi järgi luuletajale, kes on möödunud aasta jooksul avaldanud vähemalt ühe ajastutundliku, filosoofiliselt sügava ja kunstiliselt kõrgetasemelise luulekogu, mis kannab Gustav Suitsu luulele omaseid väärtusi.

Emakeelepäeval esitletakse ka Ernst Peterson-Särgava raamatu "Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest" uusväljaannet EKM Teaduskirjastuselt, raamatu on illustreerinud kunstnik Katrin Ehrlich ning redigeerinud Risto Järv.

Päevakava

 14.00–15.30 ERA kaastööliste päev, juhatab Astrid Tuisk 

16.00–17.10 Aktus, juhatab Krista Ojasaar

 

 Lähem info: Krista Ojasaar, krista.ojasaar@kirmus.ee, tel 58 580 190
Astrid Tuisk, astrid.tuisk@folklore.ee, tel 52 12457
Risto Järv, risto.jarv@folklore.ee, tel 51 904 371

 Ürituse toimumist ning kogumisvõistluste auhinnafondi on toetanud: Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital, Tartu linn, Haridus- ja Teadusministeerium (projektid IUT 22-2, IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

 

21.02.2019

Folklorist Mare Kõiva 65. sünnipäevale pühendatud konverentsil analüüsitakse teemasid nõiakunstist spordihuumorini. Mare Kõiva on eesti rahvaluulet kogunud, uurinud ja populariseerinud üle 35 aasta, ta on folkloristika tulihingeline arendaja, julge eksperimenteerija, uute suundade käivitaja ning väga paljude loominguliste ideede algataja. Ta on uurinud nõidussõnu, rahvaarstide traditsiooni, folkloorseid hirmu- ja õudusjutte, rahvaastronoomiat, kalendrikombeid, Interneti-pärimust, patsiendinarratiive, eestlaste etnilisi stereotüüpe, lemmikloomadega seotud traditsiooni jpm. Neljapäeval, 28. veebruaril 2019. aastal toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumi saalis rahvausundile ja -juttudele pühendatud teaduskonverents „Kultuuri usundilised ja narratiivsed aspektid“, millega tähistatakse eesti folkloristi ja rahvausundi uurija, Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteaduri ja Eesti-uuringute Tippkeskuse juhi Mare Kõiva 65. sünnipäeva. Konverentsi ettekanded tõukuvad juubilari laialdastest uurimisteemadest, pakkudes sissevaateid erinevate, nii väike- kui suurrahvaste keeltesse, kultuuridesse ja pärimusvormidesse. Kava 12.00–12.30 Urmas Sutrop: Jääst ja lumest 12.30–13.00 Renate Pajusalu: Üksainus narratiivis 13.00–13.30 Kalle Voolaid, Piret Voolaid: Cristiano Ronaldo on mees, kelle peatab ainult peegel: Spordireporterite ütlused rahvahuumori allikana 13.30–14.00 Irina Belobrovtseva: Ühest õnneks ebaõnnestunud plaanist ja ühest laialt tuntud müüdist 14.30–15.00 Ülo Valk: Lõppematu nõiakunst: maagiliste teadmiste edasiandmisest tänapäeva Indias 15.00–15.30 Aimar Ventsel: Dolgaani keelest ja meelest 15 aasta möödudes 15.30–16.00 Nikolai Anisimov, Eva Toulouze: Udmurdi vaimne kultuur 21. sajandil: välitööde tähelepanekuid16.00–16.30 Aado Lintrop: Ühest mansi loitsust 16.30 Muusikaline üllatus: Folkrokk-ansambel Must Bass Läks Üle Tee 17.00 Artiklikogumiku “Yearbook of Balkan and Baltic Studies” I-II (toimetajad Ekaterina Anastasova, Mare Kõiva, Žilvytis Šaknys; ELM Scholarly Press 2018–2019) esitlus Konverentsi koduleht: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2019/mare/ Konverentsi korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti-uuringute Tippkeskus. Konverentsi toetavad Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-5) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus). Info: Reet Hiiemäe, reet.hiiemae@folklore.ee; Kärri Toomeos-Orglaan, karri.toomeos-orglaan@folklore.ee; Anne Ostrak, anne.ostrak@folklore.ee; Piret Voolaid, piret.voolaid@folklore.ee

  16.01.2019

Konverents „Noorte hääled“ ootab osalejaid / Call For Papers: the Young Voices conference welcomes participants

Konverents „Noorte hääled” kutsub tutvustama aktuaalseid ja värskeid uurimisteemasid!

Igakevadisest noorteadlaste konverentsist on oodatud osa võtma üle Eesti kultuuri- ja sotsiaalteaduste ning nende rakenduslike erialade tudengid, kelle uurimisteemad keskenduvad pärandiloome nähtustele ja protsessidele näiteks kogukondlikust, institutsionaalsest, keskkondlikust või digitaalsest aspektist. Konverents toimub 10. ja 11. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) ja Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2, Tartu).

Osaleda soovijatel palume saata korraldajatele 24. veebruariks ettekande teesid (kuni 250 sõna) ja oma andmed (nimi, töökoht või õppeasutus ja õppekava, meiliaadress, telefon). Kõik head ideed on teretulnud!

Korraldajad:Liisi Jääts, Eesti Rahva Muuseum, liisi.jaats@erm.ee  Lona Päll, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, lona.pall@kirmus.ee

 

  1. Kreutzwaldi päevade konverents Eesti Kirjandusmuuseumis 18.– 19. detsembril 2018

Kas keelata või lubada: tsensuur Eestis XX sajandil  Pühendatud Vello Paatsile

 62. Kreutzwaldi päevade konverents on pühendatud tsensuurile ja selle teema uurimise algatajale kirjandusmuuseumis, geograafile, kultuuri- ja teadusloolasele Vello Paatsile, kes käesoleva aasta 30. septembril oleks saanud 70-aastaseks. Tema korraldusel toimus kirjandusmuuseumis 2015. aastal seminar „Kas keelata või lubada? Tsensuur Rootsi ajast Eesti taasiseseisvumiseni“. Seekordsel konverentsil on vaatluse all peamiselt tsensuur XX sajandi Eestis, põikega XIX sajandi lõpukümnenditesse (Ado Grenzsteini poleemilised kirjutised): ajakirjanduse poliitiline tsensuur 1920./30., Nõukogude välispropaganda 1940. aastatel, nõukogudeaegne tsensuur vaimuliku kirjanduse väljaandmisel, teatris ja pedagoogikas, erakirjades ning koguni rahvaluule kogumisel ja selle väljaandmisel, samuti tsensuuri üksikjuhtumid (Johannes Semperi reisikirjad), tsensorid (Mihhail Sõštšikov) jms. Esinevad Anu Pallas, Hannes Vallikivi, Kaarel Piirimäe, Immanuel Volkonski, Anneli Saro, Airi Liimets ja Reet Liimets, Anu Raudsepp, Mari Sarv ja Andreas Kalkun, Liina Saarlo, Roosmarii Kurvits, Anneli Kõvamees ning Galina Ponomarjova. Eesti Kirjandusmuuseumi tegemistest 2018. aastal annavad ülevaate Merike Kiipus, Risto Järv, Vilve Asmer ja Mare Kõiva, esimene päev lõpeb kirjandusmuuseumi 2018. aastal ilmunud väljaannete esitlusega. Korraldab Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kultuuriloo allikate ja kirjanduse töörühm (Kristi Metste, Anu Raudsepp, Marin Laak, Külliki Kuusk, Ülle Kaart). Toetavad Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (IUT22-2 ja IUT22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus). KONTAKT: Kristi Metste, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (kristi.metste@kirmus.ee). Kava Teisipäev, 18. detsember Küünalde asetamine Vello Paatsi hauale Tartu Pauluse kalmistul. Kl 11 Avasõnad (Kristi Metste) Eesti Kirjandusmuuseum aastal 2018 (Merike Kiipus, Risto Järv, Vilve Asmer, Mare Kõiva) Hommikune sessioon (juhatab Eve Annuk)  Hannes Vallikivi, Ajakirjanduse poliitiline tsensuur Eestis 1920. ja 1930. aastatel juristi pilgu läbi  Anu Raudsepp, Erakirjad infoallikana Eesti ja Lääne-Euroopa vahel stalinismist sulani Anu Pallas, Oleviku toimetaja Ado Grenzsteini poleemiliste kirjutiste takerdumine tsensuuri kitsa värava taha XIX sajandi lõpukümnenditel Õhtune sessioon (juhatab Risto Järv)  Mari Sarv, Andreas Kalkun, Seksuaalfolkloor ja akadeemilised praktikad: tsensuur ja moraal  Anneli Kõvamees, Kirjanik muutuvas ajas: Johannes Semperi reisikirjad Itaaliast Kaarel Piirimäe, Nõukogude välispropaganda Balti küsimuses 1940. aastatel Eesti Kirjandusmuuseumi väljaannete esitlusEpp Annus, Soviet postcolonial studies. A view from the western borderlands. London, New York: Routledge, 2018; Rutt HinrikusTiina Ann Kirss (koost). Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood. 1–2. Tallinn: Tänapäev; Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2018; Piret VoolaidRisto JärvLoone Ots (koost). Kes otsib, see leiab. 1111 eesti vanasõna selgituste ja kommentaaridega. Tallinn: Rahva Raamat, 2018 jm. Kolmapäev, 19. detsember. Hommikune sessioon (juhatab Maarja Hollo) Roosmarii Kurvits, Kunagiste ajakirjanike mälestused nõukogudeaegsest tsensuurist. Galina Ponomarjova, Tartu tsensor Mihhail Sõštšikov (1911–1980). Liina Saarlo, Välditud poliitika ja mahavaikitud olme 1950. aastate rahvaluule välitööpäevikutes. Õhtune sessioon (juhatab Külliki Kuusk).Airi Liimets, Reet Liimets, Johannes Käisi teaduslike mõjude avaldumisviisidest Nõukogude Eestis ehk Käisile viitamisest ja mitteviitamisest. Anneli Saro, Nõukogude tsensuuri mehhanismid, strateegiad ja tabuteemad Eesti teatris. Immanuel Volkonski, Religioonialane tsensuur Nõukogude Eestis ja sellega toimetuleku strateegiad vaimuliku kirjanduse väljaandmisel.Lõppsõna

 23.11.2018  Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverents uurib rändega seotud kultuuri- ja identiteediküsimusi

  1. novembrist 1. detsembrini 2018 toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse 7. aastakonverents, mis on sel korral pühendatud rände eri tahkude uurimisele nii aja- ja kultuuriloo, kirjanduse, folkloori kui ka sotsioloogilisest aspektist.

Üleilmse haardega konverents „On the Move: Migration and Diasporas“ („Liikumises: migratsioon ja diasporaa“) toob kokku üle 80 uurija eri valdkondadest 23 riigist. Konverentsi ühe peakorraldaja, kirjandusteadlase ja elulugude uurija Leena Kurvet-Käosaare sõnul on märkimisväärne, et pikalt planeeritud rahvusvaheline ettevõtmine satub ajaliselt kohakuti tuliste vaidlustega ÜRO ränderaamistiku üle. „Praegused poliitilised ja ühiskondlikud vaidlused tõendavad veel kord, et rände aja- ja kultuuriloolise uurimise ja mõtestamisega tuleb tegeleda aktiivsemalt kui kunagi varem. On oluline näidata, kuidas ränne on inimesi mõjutanud varem ja nüüd, millised on need võimalikud positiivsed viisid, kuidas rände mõjudega ühiskonnas ja üksikisiku tasandil toime tulla.“

Konverentsi teise peakorraldaja, kultuuriloolase ja akulturatsiooni-uurija Triinu Ojamaa sõnul  vaatlevad ettekanded immigrantide kohanemist uuel asukohamaal ning paratamatut lõivumaksmist päritolumaa kultuurile. „Valdav osa ettekandeid tõukub tänapäevastest rändeprobleemidest. Teemasid on seinast seina: juttu tuleb nii linnaruumi võimaluste kasutamisest pagulaste integreerimisel uude ühiskonda kui ka eksiilikogemuse mõtestamisest läbi kirjanduse ja kunstiloomingu.“

Konverentsi ühe peakõneleja, Leedu uurija Vytis Čiubrinskase ettekanne keskendub rahvusülese kuuluvustunde väljakutsetele leedu mingrantide näitel USAs („Challenges of Transnational Belonging: Homeland Nationalism, Cultural Citizenship, and Social Remittances of Diasporic Lithuanians in the U.S.“).

Teine peakõneleja, Soome uurija Sari Pöyhönen käsitleb kahe Iraagi pagulase – haritlasest naise Fatema ja näitlejast mehe Bakri – kogemustele toetudes kuuluvuse ja mitte-kuuluvuse pingevälja uuel asukohamaal Soomes („Parallel Realities of Forced Migration, Belonging and Non-Belonging“).

Külaliseksesinejaks on kutsutud bioloog Lauri Laanisto teaduse tippkeskusest EcolChange, kes räägib sellest, kuidas rändavad taimed ning millest nad ammutavad elujõudu võõras keskkonnas.

Kui kaks esimest konverentsipäeva on pühendatud teaduslikele käsitlustele viies paralleelsessioonis, siis kolmas päev (laupäev, 1. detsember) on mõeldud kaasaegsete rändeprobleemide arutamisele. Susanne Søholt Oslo ülikoolist annab ülevaate  muutustest Norra pagulaspoliitikas.  

Juhan Saharov Johannes Mihkelsoni Keskusest räägib sellest, miks Süüria ja Iraagi pagulased suhtuvad Eestisse kui sundvalikusse, mis on sageli aktsepteeritav vaid läbisõiduriigina. Lea Kreinin Eesti Instituudist jagab kuulajatega oma isiklikke migratsioonikogemusi. Ettekannetele järgnevat vestlus juhib Baiba Bela Läti Ülikoolist.

Konverentsi töökeel on inglise keel. Konverentsi kava ja teesivihik on aadressil: https://www.folklore.ee/CEES/migrationdiaspora2018

Konverentsi korraldavad Eesti-uuringute Tippkeskus ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kultuuriloo allikate ja kirjanduse töörühm. Konverentsi rahastavad Euroopa Regionaalarengu fond Eesti-uuringute tippkeskuse kaudu ja haridus- ja teadusministeeriumi uurimisteema „Kirjanduse formaalsed ja informaalsed võrgustikud kultuuriloo allikate põhjal“, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professuur ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Nordplus projekt „From Past to Present: Migration and Integration trough Life-stories’ Network“.

Rohkem infot:

Leena Kurvet-Käosaar, leena.kurvet-kaosaar@ut.ee

Triinu Ojamaa, triinu.ojamaa@kirmus.ee

 

22.11.2018

 Kärt Summatavet tähistab oma sünnipäeva konverentsiga
28. novembril kell 13 toimub Kirjandusmuuseumis kunstnik ja õppejõud Kärt Summataveti 55. sünnipäevale pühendatud konverents „Kultuur ja loovus“. Sel päeval esinevad mitmed tuntud kultuuriteadlased ja folkloristid interdistsiplinaarsete ettekannetega, käsitledes kultuuri ja loomingulisust selle mitmekesisuses. Peaesinejaks on ungari päritolu etnoloog ja šamanist Mihály Hoppál.
Konverentsil arutletakse, kuidas ja missuguseks on muutunud loomingulisus, müüdid ja nende tõlgendused, missugused on visuaalse, musikaalise, sõnalise traditsiooni emakeelsed mustrid ja tõlgendused. Erilist tähelepanu pööratakse loovuse tänastele rakendustele ja seostele traditsiooniga.
Konverents „Kultuur ja loovus“ leiab aset Kirjandusmuuseumi suures saalis (Vanemuise 42) Kõik huvilised on oodatud kuulama ja kaasa rääkima!
NB! Lisaks saavad soovijad enne konverentsi algust osaleda kell 12.00-12:45 Tartu laulupeo avaüritusel, mis toimub Tartu Maarja kiriku trepil ja kiriku esisel platsil (Pepleri 1).
Vaata lähemalt: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2018/kart
KAVA:
13:00 Mihaly Hoppal. Shaman as Artist, Artist as Shaman
13:45 Milena Lybenova. Traditional Practices and Contemporary Manifestations of the Feast of St. Haralambos Wonderworker in Bulgaria.
14:15 Kristel Vilbaste. Looduse märgikeel
14:45 Kärt Summatavet. Visuaalne emakeel kunstniku inspiratsiooni allikana
Kohvipaus
15:30 Merili Metsvahi. Adam Petersoni roll Köleri „Ärkamine nõidusunest" sünniloos
16:00 Ülo Valk. Määramatus, loovus ja usundiliste juttude tõde
16:30 Taisto Kalevi Raudalainen. Paar lugemismälestust ”varavedaja” asjus
17:00 Maria Korepanova. Doktorikontsert „Hing“ ja sellega seotud kirjalik osa
Kontakt: Henri Zeigo, Eesti Kirjandusmuuseum
Telefon, e-mail: 5362 0899, henri.zeigo@folklore.ee
Üritust korraldavad Disainerite Liit, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, Eest Kirjandusmuuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus.

16.11.2018 Laupäeval, 17. novembril kell 12 tänatakse Eesti Kirjandusmuuseumis kogumisvõistluse „Püüa vanaema lugu purki!“ osalejaid.Laupäeval, 17. novembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis kogumisvõistluse „Püüa vanaema lugu purki!“ tänuüritus, kus esineb ka võistluse üks peasponsor ansambel Trad. Attack! Euroopa kultuuripärandi aasta raames korraldas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv lastele ja noortele suunatud nutivõistluse „Püüa vanaema lugu purki!“ Võistlusel paluti lastel jäädvustada nutiseadmega oma vanavanemalt või mõnelt teiselt vanemalt vestluskaaslaselt üks lugu või laul, mis on tema jaoks oluline. Kogumisvõistluse üks korraldajaid, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mari Sarv kommenteerib: „Eesti Rahvaluule Arhiivi jaoks oli nutivõistluse näol tegu uutmoodi väljakutsega. Kogumisvõistlusele laekunud sadakond audio- ja videofaili pole küll suur arv, kuid Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval igati väärikas tulemus. Kuna teemavalik oli jäetud jutustaja otsustada, on jäädvustuste kogum  sisult väga kirev: alates šeigisammudest kuni väga isiklike läbielamisteni, mida võib-olla varem lastelastele polnud tihatud rääkidagi. Lisaks eestikeelsetele lugudele kõlab laekunud salvestustel ka võro, seto, vene ja valgevene keel ning stiilielemendina ka ingliskeelsed sõnad.“ Lugudes ja lauludes avasid vanaemad ja vanaisad oma maailmasid väga erinevatest nurkadest. Temaatiliselt kerkivad esile jutustajate mälestused oma vanematest ja vanavanematest, nende lauldud laulud, uskumused, ütlemised või lood; meelde süübinud seigad jutustaja enda lapsepõlvest või kooliajast:  on väga ehedaid kirjeldusi nii teise maailmasõja eelsest Eestist, sõjaajast  kui ka sõjajärgsest elust ning juba hilisemast nõukogude tegelikkusest. Omaette rühma moodustavad omatehtud laulud või luuletused. Võistluse materjalikogumi muudab eriliseks vanavanema ja lapselapse suhe, mis ühel või teisel moel paljudes salvestustes kajastub. Kuigi võistlus on läbi, on inimesi puudutavad lood oodatud ka edaspidi. Rahvaluulearhiiv säilitab hoolikalt kõik salvestused, tõelise elavuse ja säilivuse tagab aga loole selle elav edasirääkimine, laulmine või miks ka mitte tantsimine. Võistluse suurtoetajateks on ansambel Trad.Attack!, Floating, SPA Hotell Peetrimõisa Villa, Viljandi Folk ning kirjanik Valdur Mikita. Võistlust toetasid Andre Farm, AW stuff, Bataat, Ronk Ronk, Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Linnateater, Tallinna NUKU teater, Tartu Elektriteater, Utoopia raamatupood, Viljandi Nukuteater, PÖFF, Von Glehni Teater, Von Krahli Aed, Von Krahli Teater, Kino Sõprus ning ajakiri Värske Rõhk Lähem info: Mari Sarv 56 456 699, Astrid Tuisk 52 12457 või e-postiga era@folklore.ee.

 05.11.2018 November 7-9, 2018, Estonian Literary Museum, Tartu. Singing is a universal cultural practice that includes processing of personal feelings and experiences as well as various individual and communal aims in the framework of poetical-musical tradition into a creative, voiced, bodily performance. Hereby the Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum is pleased to invite you to participate in a conference devoted to traditional singing with its various personal and communal aspects. We invite you to discuss how songs reflect the mentalities and life of different time periods and have been functioning throughout the times as support for emotional and practical needs of individuals and communities.

The possible topics in this area include, but are not limited to:

 

  • processing of the real/imaginary into a poetic text
  • reflections of time vs timeless experience in traditional singing
  • cross-cultural interactions and variability in text, music and other features of singing
  • singing as voiced, melodic and rhythmic bodily action
  • gender- and age-based approaches to singing
  • functions of singing: ritual, magic, processing of experiences, guidance, creative expression, strengthening of group identity etc.
  • singing as psychotherapy and as resistance: struggle with injustice, violence, trauma
  • singing as (auto)communication; imagined and real, human and nonhuman, audiences and partners
  • singer's personality
  • documentation of singing as a complex cultural phenomenon, sources of song research and its critical reading

    This conference is the tenth in a series of biennial conferences, currently expanding its focus from Finnic runosongs to the singing traditions of the whole world. Please send your abstracts by the 30th of June [extended deadlline!] to efa.conference[at]folklore.ee! You will receive notifications of acceptance by the 5th of July 2018. 
    The conference has no participation fee. 
    Homepage http://folklore.ee/regilaul/konverents2018/ 
    Organizing team: Andreas Kalkun, Helen Kõmmus, Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Taive Särg 
    Estonian Folklore Archives 
    Estonian Literary Museum 
    Vanemuise 42, Tartu Estonia 
    efa.conference[at]folklore.ee

02.oktoober 2018 Oskar Kallase päev 25. oktoobril 2018.a. Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Rahva Muuseum tähistavad ühiselt keeleteadlase, folkloristi, diplomaadi ja Eesti Rahva Muuseumi rajaja Oskar Kallase 150. sünniaastapäeva 25. oktoobril 2018. a. Oskar Kallase päev ehk  XXVII eesti raamatuteaduse konverents algab Eesti Kirjandusmuuseumis (Tartu, Vanemuise 42) kl. 12.00 ja jätkub Eesti Rahva Muuseumis (Tartu, Muuseumi tee 2) kl. 17.00.KAVAEesti Kirjandusmuuseum (Tartu, Vanemuise 42) 12.00 -  Registreerimine12.15 – 12.20 Tervitussõnad12.20 – 12.50 Eero Medijainen  – Kallas diplomaadina - uusi tõlgendusvõimalusi12.50 – 13.20 Loone Ots – Kaldad kallaste vahel: Oskar Kallase mõttemudelid13.20 – 13.50 Krista Aru – Oskar Kallase nõuanded Jaan Tõnissonile13.50 – 14.00 Näituse „Armasta mu rahvast! Oskar Kallas 150“ tutvustus14.00 – 14.30 Jalasirutus, kohv ja suupisted14.30 – 15.00 Tiia Järg – Oskar Kallase osa eesti muusika kujunemisloos15.00 - 15.30 Viljar Päss – Mälestusi Oskar Kallasest15.30 – 16.00 Risto Järv  – „Mustkirjast“ kanoonilise versioonini: ääremärkmeid mõnest Lutsi maarahva muinasjutust16.00 – 16.15 EKM Teaduskirjastuse väljaande „Vaese mehe õnn. Muinasjutte Lutsimaalt“ esitlus16.15 – 16.20 konverentsi lõpetamine16.30 Väljub buss Eesti Rahva Muuseumisse Eesti Rahva Muuseumi teatrisaal (Tartu, Muuseumi tee 2, B - sissepääs) 17.00 Film „KADUNUD HÕIM: LUGU LUTSI MAARAHVAST“ (ERM 2014, 53 min, autorid: Indrek Jääts, Maido Selgmäe)  ERMi teatrisaalis  (B- sissepääs).Film räägib ühest tänaseks kadunud eesti rahvakillust, kelle esmaavastajaks oli Oskar Kallas. Ühelt poolt on tegemist rännakuga Lätimaa idaserva, Lutsi maarahva kunagistesse küladesse, „kadunud hõimu“ järeltulijate juurde. Teisalt jutustatakse arhiiviallikaile tuginedes lugu eesti humanitaaride ja avalikkuse huvist Lutsi maarahva vastu. Katsed suguvendi ümberrahvustumisest päästa läksid küll luhta, kuid lugu Lutsi maarahvast ja tema teenekaimast uurijast Oskar Kallasest väärib kindlasti meenutamist.Filmi juhatab sisse ERMi teadur  Indrek Jääts. Näitus Oskar Kallase poolt Eesti Rahva Muuseumi jaoks  kogutud materjalidestSünnipäevatortKontaktisik: Merike Kiipus Merike.Kiipus@kirmus.ee  tel 7377711

 

01.oktoober 2018 Lasteaiaõpetajate eesti keele õppeseminar “Üle metsa, vurr! Keel ja keskkond” 3.–4. oktoobril 2018 Eesti Kirjandusmuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumis Seminari eesmärk on tutvustada lasteaiaõpetajatele võimalusi emakeelepõhiste kultuuriväärtuste kujundamisel. 
Alates 2010. aastast Tartus toimuval kahepäevasel seminaril saavad traditsiooniliselt sõna teadlased, muuseumitöötajad, kirjanikud ja alushariduse praktikud, töötubades omandavad õpetajaid teadmisi mitmesuguste aktiivsete tegevuste kaudu. Seekordse seminari keskmes on eesti keel, loodus ja keskkond, mida mõistame väga laialt. Vaatleme last ja emakeelt väga erinevate ümbruste kaudu, esiplaanil on last ümbritsev loodus, maa ja ilm, aga mitmesugused inimtekkelised keskkonnad, sh arvuti- ja meediakeskkond.  KAVA Kolmapäev, 3. oktoober, Eesti Kirjandusmuuseum (Vanemuise 42, Tartu)
10.30 Registreerimine, tervituskohv
11.00 Avamine, tervitussõnad:
Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner
Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop
11.15 Kristi Vinter-Nemvalts (Tallinna Ülikool): Kui nutikaks teeb lapse nutimaailm?
12.15 Ilmar Tomusk (Keeleinspektsioon): Milline on lastekirjaniku arvates keelt ja mõtlemist arendav raamat?
13.15–14.30 Lõuna 
14.30 Reet Hiiemäe (Eesti Kirjandusmuuseum): “Ohtlik loodus” ja muud keskkonnahirmud
15.00 Astrid Tuisk (Eesti Kirjandusmuuseum): Looduslike vahenditega mängimine
15.30 Piret Voolaid (Eesti Kirjandusmuuseum): Kõik maailm ehib – loodus eesti mõistatustes
16.00–16.15 Kohvipaus
16.30–18.00 Tartu Loodusmaja ekskursioon ja töötoad (Lille 10, Tartu)
Neljapäev, 4. oktoober, Eesti Rahva Muuseum (Muuseumi tee 2, Tartu, A-sissepääs)
9.00–10.00 Tiiu Jaago (Tartu Ülikool): Loodus regilaulus: Ma laulan mere maaksi (I. Mannineni auditoorium)
10.00–12.00 Praktilised töötoad (kahes paralleelses rühmas)
Virve Tuubel (Eesti Rahva Muuseum): Mis keeles, see meeles (Eesti püsinäitus "Kohtumised") 
Terje Puistaja (Eesti Rahvapärimuse Kool): Loodus, laul ja mäng (A. Moora auditoorium)
12.00–12.30 Töötuba “Kolleegilt kolleegile”
12.30 Seminari lõpetamine, tunnistuste kätteandmine (I. Mannineni auditoorium)
12.45 Lõuna
13.15–15.00 Ekskursioonid giidiga ERMi näitustel, marsruudikaart Eesti kultuuriloo püsinäitusel “Mängult või päriselt” (eelregistreerimine kohapeal 3. oktoobril) Seminari koduleht asub aadressil http://www.folklore.ee/kp/lp/2018, varasemate õppepäevade kohta vt http://www.folklore.ee/kp/lp. Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus, Haridus- ja Teadusministeerium. Seminari toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus). Info: Piret Voolaid, piret@folklore.ee   Virve Tuubel virve.tuubel@erm.ee

  1. septembril 2018 kell 13 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumi saalis folklorist Eda Kalmre 60. sünnipäevale pühendatud konverents „Imepärane muistendite-maailm. Keelest meeleni V / What a Wonderful World of Legends! From Language to Mind V".  Kalmret iseloomustab võime tõstatada uurimisteemana aktuaalseid ühiskondlikke võtmeteemasid ja neid sisukalt analüüsida. Folkloristina on tema uurimisvaldkond olnud avar ja ulatunud klassikalistest narratiividest tänapäevaste muistenditeni, traumade ja katastroofide vaatlemisest kangelaste ja kuulsustega seotud lugudeni, tütarlaste pärimusest ja albumikultuurist visuaalsete väljendusviiside käsitlemiseni. Eda Kalmre üks olulisemaid ja põnevamaid tulemusi pakkunud uurimisvaldkondi on tänapäeva folkloor, eriti tänapäeva muistendid. Uurimusest „Hirm ja võõraviha sõjajärgses Tartus. Pärimuslooline uurimus kannibalistlikest kuulujuttudest“ (2007, teine trükk 2008) on mainekas rahvusvahelises kirjastuses ilmunud ka ingliskeelne versioon (The Human Sausage Factory. A Study of Post-War Rumour in Tartu. Amsterdam-New York 2013: Rodopi). Eda Kalmre on tänapäeva folkloori ja selle uurimise populariseerija, kirjutanud ajaleheartikleid, osalenud tele- ja raadiosaadetes. Ta on korraldanud Eesti-siseseid ja rahvusvahelisi seminare ja konverentse. Ta on teadusuurimuste sarja „Tänapäeva folkloorist“ peatoimetaja (sari ilmub aastast 1995) ning tema eestvedamisel ja toimetamisel on ilmunud mitmeid temaatilisi artiklikogumikke. Muuhulgas on Eda Kalmre teadustöö kõrvalt koostanud laiemale lugejaskonnale mõeldud populaarteaduslikke tekstivalimikke (nt õudusjutud, tüdrukute albumikultuur jms). Ta on juhendanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Ülikooli tudengite bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid ning olnud Tartu Ülikooli tudengite arhiivipraktika juhendaja. Eda Kalmre on Eesti Vabariigi presidendi rahvaluule kogumispreemia taasloomise algataja ja viieteistkümne aasta jooksul üks Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumistöö korraldajaid. Ühtlasi on Kalmre Eesti-uuringute Tippkeskuse narratiiviuuringute töörühma juht, pikaaegne Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liige (juhatuses 2009–2013) ning mitmete erialaseltside ja toimetuskolleegiumite liige. 21.septembril 2018 toimuval konverentsil kõnelevad Mare Kõiva, Mall Hiiemäe, Risto Järv, Ülo Valk ja Rita Repšienė.

Eda Kalmre tutvustab kogumikku „What a Wonderful World of Legends. Articles on rumours and legends“ (ELM Scholarly Press, Tartu 2018), kuhu on koondatud tema artiklid, mis on aastatel 1996–2017 ilmunud erinevates ajakirjades ja kogumikes. Konverentsi koduleht http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2018/eda/
Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti-uuringute Tippkeskus (CEES). Konverentsi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus - TK145). Lisainfo: Mare Kõiva (mare@folklore.ee), Kärri Toomeos-Orglaan (karri@folklore.ee)

17.09.2018

Neljapäeval, 27. septembril 2018 algusega kell 14.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42, Tartu) tublimate kogumisaktsioonil Koolipärimus 2018 osalejate tänuüritus.
Kavas:
Muusikaline avapauk: folkrock-ansambel „Must bass läks üle tee“
Tervitussõnad: Urmas Sutrop, Eesti Kirjandusmuuseumi direktor
Reet Hiiemäe, Koolipärimus 2018 korraldustoimkonna liige
Žürii lühiülevaade Koolipärimus 2018 kogumisvõistlusest: Mare Kõiva, žüriiliige ja Eesti-uuringute Tippkeskuse juht
Humoorikas pärimusteemaline Kuldvillak
Parimate osavõtjate autasustamine koos kirjaniku ja aktsiooni patrooni Mikä Keräneniga
Magus üllatus ja muu kehakinnitus
Soovijatele ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivides
Üritust toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ja Euroopa Kultuuripärandiaasta
Lisainfo: Reet Hiiemäe reet@folklore.ee

04.09.2018

HUNTS - humanitaarainete õpilaskonverents 28. septembril 2018

https://kultuuriaken.tartu.ee/et/syndmus/hunts-humanitaarainete-%C3%B5pilaskonverents-2018

 28.06.2018 Eesti Kirjandusmuuseumis saalis on avatud  kunsti- ja arhiivinäitus „Nõiduslikus sõõris. Eesti kunstnik Lõunaristi all. Gunnar Neeme 100“. Näitus teeb autentsete arhiivimaterjalide kaudu nähtavaks osakese Teise maailmasõja järgsete Eesti pagulaste saatuseloost ja tähistab salapärase pallaslase, Austraalia eesti kunstniku ja kirjaniku Austraalias Gunnar Neeme 100. sünniaastapäeva. Näitus on avatud 28. juunist 28. septembrini 2018.Koostööpartner: Eesti Kunstimuuseumi Adamson-Ericu muuseum. Toetajad: HTM-i rahvuskaaslaste programm ja teadusprojekt IUT22-2; EL Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus (TK145).

24.08.2018 Konverents “Ajalooline uurimisviis tänapäeval: seoste loomine”

Rahvusvahelise Etnoloogia ja Folkloristika Seltsi (SIEF) Ajaloolise lähenemisviisi töörühma kohtumine. Aeg: 29.-31. august 2018

Koht: Eesti Kirjandusmuuseum http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2018/sief_wg/

15.06.2018 Rahvusvahelisel konverentsil võetakse luubi alla huumor.Tallinna Ülikooli Astra majas avatakse 25. juuni õhtul kell 19 rahvusvaheline konverents "Humour: positively (?) transforming", mis toob viieks päevaks Eestisse üle 250 tippteadlase ligi viiekümnest riigist, et analüüsida nalja olemust ja selle esinemisviise. Konverentsi koduleht asub aadressil https://www.folklore.ee/rl/fo/konve/ishs2018/ ja Facebookis ISHS 2018. Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Tallinna Ülikool ning seda toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti-uuringute Tippkeskus), Eesti Teadusagentuuri institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-5, Eesti Kultuurkapital. Lisainfo: Liisi Laineste liisi.laineste@folklore.ee (5137927), Henri Zeigo henri.zeigo@folklore.ee (53620899)

Tartu linna päev 29. juuni 2018 UNESCO kirjanduslinn Tartu kutsub oma autoreid 29. juunil Küüni tänavale - koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga toimub Tartu linna päeval Tartu autorite raamatulaat. Tartu ja Tartumaa autorid on ise kohal oma raamatuid müümas ning lugejatega juttu ajamas kell 11-17. Osta saab ilu- ja teaduskirjandust, milles soovi korral Tartu linna päeva raamatulaada tempel ja loomulikult autori autogramm. Raamatulaada telgis toimub kohtumisi ja esitlusi, kindlasti annavad autorid heal meelel autogrammi ja juba varem soetatud eksemplaridesse.

Autorite raamatulaat