Näitused (tasuta)

25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2020

Näitus „25 kauneimat Eesti raamatut"

19. veebruarist kuni 31. märtsini on Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees avatud näitus „25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2020“. NB! Seoses koroonaviiiruse leviku tõkestamisega on asutus  alates  1. märtsist 2021 külastajatele suletud ja seega ei saa ka seda näitust vaatama tulla.

Näitus on koostatud Eesti Kirjastuste Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu iga-aastase samanimelise konkursi tulemuste põhjal. „25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2020“ tulemused tehti teatavaks 11. veebruaril telesaates OP! ja Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel. Tallinnas on kauneimate raamatute näitust võimalik füüsiliselt külastada rahvusraamatukogu fuajeegaleriis kuni 27. veebruarini.

Näitus Eesti Kirjandusmuuseumis on koostatud arhiivraamatukogus säilitatavate eksemplaride põhjal.

Eesti Kirjandusmuuseumi näituse vormistasid arhiivraamatukogu töötajad Mariliis Õunapuu ja Kristin Liba.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini 2021.

Rohkem konkursi „25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2020“ kohta saab lugeda: https://25kauneimat.nlib.ee/et/konkurss

Virtuaalnäitus „Jaan Kaplinski teekond“

Virtuaalnäitus „Jaan Kaplinski teekond“

Virtuaalnäitus „Jaan Kaplinski teekond“ valmis Jaan Kaplinski 80. sünnipäevaks, 22. jaanuaril 2021. 

Näitus algab jaotustest „Kaplinskist“ ja „Kaplinskiga“, mis koondavad tema kohta kirjutatut ja kõneldut leksikonidest YouTube’ini, ning on üles ehitatud kümnenditena: „1960–70ndad“, „1980–90ndad“ ja „2000ndad…“. Muidugi on need vaid tinglikud ajaraamid, mis siiski aitavad kirjaniku loomingulist teekonda tajuda ja mõista. Ja aukartust äratavalt sügav ja loomerikas on olnud see kulg alates esikkogust tänaseni, kasvava rahvusvahelise tuntuseni. Kaplinski teoste tõlkeid on praeguseks ilmunud rohkemal arvul kui tema eestikeelseid teoseid kokku.

Väljapaneku aluseks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu ning Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogud. Näituse ajajoon näitab kirjaniku kõiki raamatuid luulekogudest tõlgeteni. Kaanepiltidele lisaks leiab ka mõned fotod Jaan Kaplinskist ajas ning väikse valiku luuletusi, autori loal.

Jaan Kaplinski on oma arhiivi Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolisesse Arhiivi (EKLA) hoiule andnud aastakümnete jooksul. Virtuaalnäitusele on välja pandud luuletuste käsikirju aastast 1973 – varasemaid, mis EKLAsse jõudnud.

Näituse lõpetab jaotus „Luulet ja laule“, kus saab kuulata autorit lugemas oma luulet CD-plaadilt „Kolmes keeles“ (EKS, 2014). Veebiavarustest on koondatud Kaplinski luuletustele loodud heliloomingut, luuleleide ja tõlgete esitusi.

Virtuaalnäituse „Jaan Kaplinski teekond“ koostasid Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadurid Marin Laak ja Maarja Hollo, kujundada aitas digiarhivaar Marju Mikkel ning tehnilise teostuse tagas Ilona Kolossova.

Näitusele pääseb siit.
 

Oskar Loorits 120 - Veebinäitus

Oskar Loorits 120 - Veebinäitus

Oskar Loorits

Veebinäitust saab kuvada siin.

Akadeemik Oskar Loorits (1900, Viljandimaa Suure-Kõpu – 1961, Uppsala) oli  Eesti Rahvaluule Arhiivi rajaja, mitmekülgne folklorist, usundiuurija, liivi keele ja pärimuse koguja ja tõlgendaja.

Oma suhteliselt lühikese elu jooksul jõudis Oskar Loorits teha palju – tundub, et mitme eest, ning mõjutada märkimisväärselt paljusid inimesi nii Eestis kui välismaal. Teadlasele kohaselt ei lõppenud kõik ei pensionile jäämise ega ka lõpliku lahkumisega. Loorits elab edasi oma kirjutistes, uurimustes, arhiivides, fotodel, mälestustes, jätkates nii toimimist ja mõjutamist.

Peamiselt biograafilise ja bibliograafilise suunitlusega näitus pakub valikut dokumentidest, fotodest, käsitlustest, raadio- ja telesaadetest eeskätt 20. sajandist. Aga ka kunstiteoseid, Looritsa lähedaste mälestusi ning päris uusi salvestusi folkloristide mõtetega. 

Samas näitusekeskkonnas saab arhiivile saata ka oma meenutusi või tähelepanekuid seoses Oskar Looritsa ja tema töödega.
Näituse koostas EKM Eesti Rahvaluule Arhiivi digitaalarhivaar Olga Ivaškevitš, tehniline teostus ja disain Ilona Kolossova.