Hetki jäänud jälgedesse. Ingrid Rüütel 90


Näituse aasta:
Vana meremees Aleksander Vipp pajatab meremehelugusid, lindistab Ingrid Rüütel. Jämaja, Mässa küla. Olav Kiis, 1975. (ERA, Foto 11178)

Ingrid Rüütel (snd 3.11.1935) on folklorist ja etnomusikoloog, kelle enam kui 60 aastat kestnud karjäär on pühendatud eesti rahvamuusika uurimisele, teadusharu elujõulisuse ja järelkasvu eest hoolitsemisele ning folklooriliikumise arendamisele. Tema silmapaistva teadusliku tegevuse keskmes on püüe mõtestada ja avada pärimuskultuuri olemust ning selle kaudu väärtustada ning toetada nii soome-ugri väikerahvaste eneseteadvust kui ka eesti rahvuslikku ja kohalikke regionaalseid identiteete.

Folkloristi töö on eelkõige töö inimestega ja inimestele. Teaduslik uurimine toimub küll kabinetivaikuses, salvestusi kuulates ja analüüsides, kuid suur osa folkloristi ajast kulub inimestega suheldes, koostöös kolleegide ja folkloorirühmadega ning avalikel esinemistel.

See väike näitus ei püüa hõlmata Ingrid Rüütli töö kõiki tahke, vaid pakub mõned hetked. Folkloristi töö vast kõige tähtsam osa on folkloori dokumenteerimine – pärimusliku eneseväljenduse ja suhtluse, tihtipeale kaduvate kultuurinähtuste jäädvustamine tulevastele põlvedele. See töö võib nõuda eneseületamist ja pikkade teekondade läbimist nii rongide, busside kui autodega, jalgsi käidud teedest rääkimata, aga ka paljude piiride ületamisi. Need piirid on osalt füüsilised – astutakse täiesti teistesse maailmadesse: linnast maale, kabinetist metsa ja põldude vahele, üle mere saartele. Ületatakse ka olmelisi piire, harjumuspäraste mugavuste puudumisele lisaks on erinevad ka eluviisid. Folkloristi jaoks kõige tavalisem suvine jutuajamiste aeg on teistele kõige kibedam maatööde aeg, mil jutuks, lauluks, pillimänguks või tantsuks – heldene aeg! – pole mahti. Kasvõi päikese eest riiete alla peitumise või päikese kehale ligi laskmise tavad on viimase sajakonna aasta jooksul ju korduvalt muutunud.

Samas toob see palju rõõmu, kui modernistliku maailma piire ületades võib tabada arhailise mõtteilma killukesi. On vaja suurt soojust ja empaatiat, et luua selliste piiride ületamiseks vajalikke sõprussuhteid ja usaldust. Ingridil on see kindlasti õnnestunud.

Palju õnne, armas Ingrid!

Jämaja 1975

 

Näitusel on kasutatud fotosid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogudest.

Näituse koostas Liina Saarlo, kujundas Pille Niin.

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.