Digihumanitaaria Keskus

DIGITAALHUMANITAARIA PROJEKTID

LÕPPENUD PROJEKTID

EUTK (2016-2023) ühe olulise eesmärgi ja tulemusena uute digipõhiste metodoloogiliste mudelite ja lahenduste väljatöötamise ja EKM partnerite ja tippkeskuse digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia töörühma toel on toimunud oluline arenguhüpe eestikeelse kõnetuvastuse kvaliteedis tänu sügavatel närvivõrkudel põhinevate mudelite rakendamisele ja mudelite treenimiseks vajalike kõnekorpuste mahu järjepidevale kasvule. Loodi abstraktiivse sisukokkuvõtja prototüüp. Pakendati tarkvarakonteinerisse ja varustati standardse liidesega 10 eesti keele spetsiifilise töötluse programmi; neid saab nüüd kasutada tarkvaraliste mikroteenustena.  Vaata ka EUTK kodulehte.

ASTRA Eesti Kirjandusmuuseum kujunes üheks digitaalhumanitaaria keskseks rahvusvahelise mainega institutsiooniks nii DH arendamisel kui ka doktorikoolide läbiviimisel. Eesti Kirjandusmuuseum on seotud mitme rahvusvahelise võrgustikuga. Olulisemad nendest on: CLARIN, SIEF, EJHR, FILTER, YBBS, NBD, BaltHerNet jmt (vt, allpool projektist täpsemalt.)

JOOKSVAD PROJEKTID

PRG 1288Folkloorse varieeruvuse korpuspõhine käsitlus: regilaulutraditsiooni piirkondlikud stiilid, teemavõrgustikud ja suhtlusviisid (1.01.2021−31.12.2025)

Vastutav täitja: Mari Sarv; Eesti Kirjandusmuuseum; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 975 250 EUR.

Uurimisfookuses on regilaul, läänemeresoome rahvaste laulutraditsioon, siht on analüüsida folkloorse varieerumise eri tasandeid (keeleline, stilistiline, poeetiline, muusikaline, esituslik, temaatiline, tüpoloogiline jne) kahel eesmärgil: (1) et mõista paremini tegureid, mis avaldavad mõju folkloorsele levikule ja edasiandmisele, ühtlasi selgitada stabiilsuse ja varieeruvuse vahekordi folkloorses suhtluses; (2) et saada seni puuduv andmepõhine ülevaade regilaulu ajalooliste kihistuste, temaatilise ja tüpoloogilise jaotuse ja piirkondlike eripärade kohta, arvutusliku uurimise alal on tihe koostöö soome teadlastega.

EKKD-III2 Eesti kultuuri arengumustrid (01.01.2024–31.12.2027)

Vastutav täitja: Mari Sarv; Eesti Kirjandusmuuseum; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 80 000 EUR.

Projekti eesmärgiks on Eesti Kirjandusmuuseumi arhiividesse pika aja jooksul kogutud ja kogutava ainese põhjal avada eesti kultuuris avalduvaid arengumustreid: milliseid seaduspärasid, tendentse, muutusi võib kultuuris täheldada ning kuidas need on seotud ühiskonnas toimunud sündmuste, arengute, sotsiaalmajanduslike muutustega. Projekti toel laiendatakse arvutuslike analüüsimeetodite ja -võtete kasutamist kultuuripärandi uurimisel. Projekti raames on kavas (1) teadustööks vajalike andmekogude loomine, arendamine, täiendamine, avamine; (2) avatud tekstianalüütikamooduli ja kultuuriandmete kaardirakenduse loomine; (3) koolitus- ja nõustamistegevused EKMi teadlaste andmepõhise uurimispädevuse suurendamiseks; (4) eelmainitu rakendamine kultuuriuuringutes. Projekti tulemusena luuakse rahvaluule ja kultuuriloo uurimises (1) kasutajasõbralikud avatud andmekogud ja -rakendused; (2) mahukate andmete analüüsil põhinevad käsitlused eri kultuurinähtusi hõlmavatest eesti kultuuri arengumustritest.

EKKD raames toimuvad nüüd ka korralised õpitoad Mark Metsa juhendamisel.

EKM 8-2/22/1 Kultuurilugu ja arhiiv: Allikad, probleemid, vaatenurgad (17.03.2022−31.12.2027)

Vastutav täitja: Eve Annuk

Kirjade ja elulugude korpuspõhised uuringud digihumanitaaria meetoditega, seotud EKKD 2024-2027 projektiga „Eesti kultuuri arengumustrid“. (Põhitäitjad: Laak, Ojamaa, täitjad Hollo, Mägi, Raudsepp, Kirss, abipersonal Saare, Kaart).

Projekti eesmärk on töötada välja ja katsetada erinevaid digihumanitaaria meetodeid kirjandusteaduses ja kultuuriuuringutes, mis põhinevad sõnalise kultuuripärandi digitaliseeritud allikate muutmisel keelelisteks andmekogudeks, millele omakorda saaks rakendada võrdlevalt nii kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid arvutuslikke meetodeid Eesti Kirjandusmuuseumi kogude põhjal. Selleks muudetakse EKLA elulookogu nii käsikirjalised kui masinkirjalised tekstid masinloetavaks ja lisatakse sellele märksõnasüsteem. Ühtlasi toimub elulookogude inventeerimine, mille käigus kontrollitakse säilikute olemasolu ja seisukorda. Varem andmebaasidesse ELLEN ja KIVIKE kantud kirjed ühtlustatakse ning täiendatakse (nt lisatakse eluloo keel, võimalusel märksõnu) ning kantakse sisse kirjed lisandunud elulugude kohta, mis seni andmebaasides ei kajastu. EKLA-st on allikmaterjaliks autobiograafilised tekstid: kogumisvõistlusega “Eesti Vabariik 100” kogutud elulood, Marie Underi, Ivar Ivaski jt kirjavahetused. Selgitatakse diasporaa kogukondade suhete temaatilisi mustreid, eriti läbikäimisel kodumaaga epistolaarsete allikate (nt. M. Underi ja I. Ivaski kirjavahetus) uurimise kaudu arvutuslike meetoditega.

LÕPPENUD PROJEKTID

ASTRA projekt „EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks“ 

SFOSi kood: 2014-2020.4.01.16-0026
Periood: 2016–2022
Rahastus: 583 000 eurot

Projekti rahastati Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist meetmest „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (ASTRA). 

Projekti  tulemused

Eesti Kirjandusmuuseum kujunes üheks digitaalhumanitaaria keskseks rahvusvahelise mainega institutsiooniks nii DH arendamisel kui ka doktorikoolide läbiviimisel. Arhiiviainese digiteeringute maht kasvas 130 TB-ni.

Projekti raames korraldati 7 rahvusvahelist doktorikooli koostöös keeleteaduse, semiootika ja filosoofia doktorikooliga. 

Doktorikoolid tõid kokku eri distsipliinide noori uurijaid ning liitsid nii teadlasi kui doktorante. Doktorikoolid võimaldasid suurendada Eesti Kirjandusmuuseumi nähtavust kraadiõppurite hulgas. Doktorikoolide materjalid on kättesaadavad siin.

Eesti Kirjandusmuuseum on seotud mitme rahvusvahelise võrgustikuga. Olulisemad nendest on:

CLARIN, SIEF, EJHR, FILTER, YBBS, NBD, BaltHerNet jmt

Digiteeritud aines tehti kättesaadavaks infosüsteemis KIVIKE.