Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus, mis täidab ühtlasi rahvusteaduste keskarhiivi ning arhiivraamatukogu ülesandeid.

Eesti Kirjandusmuuseum asutati 1940. aastal varem Eesti Rahva Muuseumi koosseisu kuulunud Arhiivraamatukogu, Eesti Bibliograafia Asutise, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi põhjal, 2000. a liitusid Eesti Kirjandusmuuseumiga Eesti Keele Instituudi folkloristika osakond ja etnomusikoloogia osakond.

Arhiivraamatukogu, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi ajaloolised kogud ning andmebaasid moodustavad olulise, tervikliku ja unikaalse osa rahvusteavikust, kultuuriloo ja rahvaluule teaduskollektsioonist ning on ühtlasi osa Eesti avalikustkultuuripärandist.

Eesti Kirjandusmuuseumi kui teadus- ja arendusasutuse põhieesmärk on rahvusliku identiteedi püsimiseks ja rahvuskultuuri arenguks oluliste kultuurilooliste allikmaterjalide säilitamine, teaduslik uurimine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Eesmärk realiseeritakse põhitegevuste kaudu. Eesti Kirjandusmuuseumi põhitegevusteks on:

  1. Eesti kesksete rahvusteavikute, kultuurilooliste ja rahvaluulekogude ning muu infovara säilitamine, hoole ja arendamine vastavalt arhiivide ja teaduskollektsioonide väljakujunenud tavadele;
  2. rahvuskultuuri alaste alus- ja rakendusuuringute teostamine;
  3. rahvusliku kultuuripärandi fundamentaalväljaannete ja teaduslike uurimistulemuste avaldamine trükis ning elektroonilises meedias;
  4. osalemine Eesti ja Euroopa Liidu kultuuripoliitika kujundamises rahvusvaheliste kultuuri- ja teadusorganisatsioonide kaudu;
  5. Koostöö arendamine Eesti ja teiste riikide mälu-, kultuuri-, teadus- ja arendusasutustega.

Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivid osutavad oma uurimissaalides ja veebi vahendusel avalikke infoteenuseid, mis on üldkättesaadavad kõigile.