Новости

Ilmunud on Eesti Kirjandusmuuseumi märtsikuu uudiskiri, mille eessõnas kirjutab direktor Piret Voolaid:

Märts on toonud kaasa mitmeid rõõmustavaid ja tähenduslikke sündmusi. Emakeelepäeva paiku tunnustati silmapaistvaid saavutusi, algatati uusi ettevõtmisi kultuurimälu hoidmiseks ning võeti väärikalt kokku märgiline Eesti Raamatu Aasta.

Hea uudis saabus emakeelepäeval, kui Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika preemia pälvis meie vanemteadur Eve Annuk. Tema teos „Elu kui tekst. Artikleid aastatest 1995–2023“ pälvis tunnustuse mitmekihilise ja ajastutundliku käsitluse eest, mis tõi esile kirjanduse, elu ja ühiskondlike protsesside tiheda põimumise.

Oluline samm on tehtud meie ühise kultuurimälu hoidmisel ja arendamisel – Eesti Rahvuskultuuri Fond juurde loodi Rutt Hinrikuse nimeline fond eesmärgiga toetada kultuuriloo ja elulugude uurimist ning innustada uusi uurimis- ja loomeprojekte, mis kannavad edasi Rutt Hinrikuse elutööd ja hoiavad elavana meie kultuuripärandit.

Märtsis tähistasime ka Eesti Raamatu Aasta lõpetamist, mis tõi Rahvusraamatukogus kokku rohkelt raamaturahvast. Sündmusele pani punkti värskelt valminud lugemisuuring „Eestlane loeb 2025“, mis valmis Marju Lauristini eestvedamisel eri institutsioonide koostöös. Uuring kinnitab, et Eesti kuulub lugemisaktiivsuselt Euroopa tippu, kuid juhib tähelepanu ka väljakutsetele, mis võivad mõjutada eestikeelse raamatu tulevikku. Uuringusse panustasid ka meie kirjandusteadlased Maarja Hollo ja Marin Laak, keskendudes kirjanduse õpetamisele ning noorte muutuvatele lugemisharjumustele.

Raamatuaasta fookuses soovime eriliselt tänada Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu kollektiivi, kelle pühendunud töö – teadustöös, näituste kureerimisel, võrgustikutöös ja uute ideede elluviimisel – aitas kujundada sellest aastast nähtava, sisuka ja mõjusa terviku. Nende panust on ka laiemalt märgatud: kolleeg Ave Pill pälvis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingult aasta raamatukoguhoidja auhinna kui asjatundlik spetsialist ja eesti trükisepärandi väsimatu hoidja.
Tunnustuse aasta tegu 2025 teadus- ja erialaraamatukogudes pälvis meie arhiivraamatukogu toimkond (Merike Kiipus, Kristin Liba, Helle Maaslieb, Kaja Marga, Ave Pill, Olga Sudajeva) Eesti Raamat 500 tegevuste elluviimise eest Eesti Kirjandusmuuseumis.

13. märtsil autasustas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas meie majas 2025. aasta keeletegude laureaate,

17. märtsil andis Tartu linnapea Urmas Klaas üle Tartu Kultuurkapitali Gustav Suitsu luulepreemia – tänavu pälvis selle tunnustuse Carolina Pihelgas luulekogu „Ikka veel“ eest.

Kohtume peagi aprilli alguses Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsil, kus oma teadustulemusi tutvustavad 21 Eesti Kirjandusmuuseumi töötajat. Ettekanded avavad uusi vaatenurki humanitaarteadustes – alates digihumanitaaria ja tehisaru küsimustest kuni naiste vabaduspüüdlusteni Lilli Suburgi pilgu ja sule kaudu ning võimalusteni lugeda muistsete regilaulude emotsioone tänapäevaste keelemudelite abil.

Soovime kõigile ilusat ja uudishimulikku kevadet!

Tutvu värske uudiskirjaga siin >>>

Head lugemist!