Новости

VÄHEM NUTIT, ROHKEM PÄRIS ASJU 

Mäluasutuste suveseminar Pärnus 7.- 8. septembril

Rahvusraamatukogu (RaRa) korraldatavad suveseminarid on oluliseks kokkusaamisruumiks, kus jagatakse värskeid ideid, õnnestumisi, aga ka murekohti.

Tänavuse suveseminari avas ametist lahkuv peadirektor Janne Andresoo, kes rääkis sarja 1990. aastatesse ulatuvast ajaloost. Tänavune seminar oli pühendatud digiturvalisusele, tutvustati digilahendusi nagu filmipärandi projekt „Arkaader“, Muuseumikaart, raamatute digilaenutusplatvorm „Mirko“ ja RaRa digiLabor, mis toob kokku andmed ja uurijad.  Viimaseks aruteluks oli nutilahenduste kasutamine haridusprogrammides RaRa ja Pärnu muuseumide edulugude näitel.

EKM-i esindasid Merike Kiipus AR-st, Risto Järv ja Mari Sarv ERA-st ja Marin Laak EKLA-st, digitaalsete andmete teemal rääkis aktiivselt kaasa Kadri Vider ERAst. 

Vältimatuks peateemaks oli tehisaru ehk AI roll mäluasutuste igapäevatöös. Sel teemal oli avaettekanne Kristjan Jansonsilt (MindTitan)  ja kõlama jäi sõnum, et AI toob teatud töölõikudes kaasa efektiivsuse kasvu, kuid selle kasutamine võib olla ka ohtlik, otsustajana inimest see ei asenda. Näiteid oli haridussüsteemi Krattidest ja Töötukassa abilisest OTT, milles AI aitab ennetada töötuks jäämist. 

Esimese päeva keskmes oli kriiside teemaline ümarlaud „Kuidas kriisi ajal mäluasutusena ellu jääda?“, mida juhtis Jääaja keskuse tegevjuht Kadri Valner, osalesid ERA juhataja Risto Järv ja ERMi peavarahoidja Riina Reinvelt. EKM-i rekonstrueerimise aegne veeuputus andis hea õppetunni ka teistele mäluasutustele, nii Risto Järve kui teiste arvates on igas asutuses vajalik läbi mõelda kogude evakueerimisplaanid. Pikem arutelu toimus ka (delikaatsete) isikuandmete ja nende omanike üle, mis järgnes RIA järelevalve juhi Ilmar Toomi ettekandele. 

Kate-Riin Kont Sisekaitseakadeemiast tutvustas Baltimaade infoturbeteadlikkuse uuringu tulemusi. Ilmnes, et Eesti mäluasutuste töötajad on kõige teadlikumad. Ta rõhutas, et kõige olulisem on oma töötajate suhtumine ja vastavate koolituste regulaarsus.

Kert Kask tutvustas Muuseumikaardi edukat ärimudelit, sh mitmesuguseid toredaid promomise ja suunamudijate koolitusi. Saime teada, et ka EKM võiks kaardi teenustega liituda, kui selleks oleks huvi.

RA digitaalarhiivi tarkvaraarenduse valdkonna juht Tarvo Kärberg tutvustas uue arhiivisüsteemi AIS loomise põhimõtteid, mille aluseks on mõtteviisi muutus. Muutus seisneb tootepõhises tarkvaraarenduse kultuuris selmet arendada iga andmekogu ja -baasi üksikute projektide kaupa. Selle aluseks on agiilne arendus, mille keskmes on toode ja kus lähtutakse kasutajate vajadustest, nii arhivaaridest kui igapäevastest kasutajatest kui ka väliskasutajatest. Eri toodetel on eri funktsioonid ja nendesse suhtutakse kui organismidesse, mida tuleb elus hoida ja arendada. Teiseks on igal arendatud tootel keskastme juhist „omanik“, kes tunneb sisu ja on pidevalt arendustööga kursis. RA-s töötab AIS-ga 6 progejat, 1 süsteemianalüütik, 1 kasutajaliidese disainer ja 2 administraatorit ja valdkonna juht. Asutuses töötaval IT-meeskonnal on palju eeliseid, kogu tootearendus on TARK = (T)õlkevaba - arendajad tellijale lähedal; (A)jasäästlik - vähe tasandeid, arendus maja sees; (R)iskiselge, (K)ohanduv.

Agu Kivimägi, e-Varamu projektijuht raamatukogude konsortsiumis ELNET, andis ülevaate mäluasutuste portaali e-Varamu arendamisest, milles loobuti nn uusarendusest ja valiti välja tarkvarafirma EBSCO valmis platvorm, mille kohandamine lõpeb 2023. aasta lõpuks. EKM-i andmebaasidest on e-Varamu uue portaali platvormiga seotud seni ainult KIVIKE, aga võimalusel liidestatakse ka Kreutzwaldi sajand, nagu oli e-Varamu eelmises versioonis – selle tunnuspilti kasutatakse ka e-Varamu avaekraanil.

Maarja Hindoalla kõneles uuest filmipärandi platvormist „Arkaader“, mida on rahastanud HTM. Platvormil on ajatelg ja mitmed funktsionaalsed võimalused õpetajatele filmide kasutamiseks tunnimaterjalina ja ainete lõimimisel. Näiteks on võimalus lõigata filmidest välja huvipakkuvad teemad, neid liita, jagada, koostada viktoriine jms. Platvormi arendatakse välja koos sihtrühmaga, õpetajate ja õpilastega Narva ja Võru gümnaasiumist ja väiksematest koolidest. 

Marleen Soosaar rääkis RaRa haridustöö ja veebipesa ilust, võlust ja valust. Mentimeetri (Menti.com) abil ekraanile kuvatud osalejate vastused andsid kiiret tagasisidet, kuivõrd üldse haridustehnoloogia mõistest üldse aru saadakse. Kõlama jäi mõte, et mäluasutust külastades tahavad inimesed näha pigem hoidlatest päris asju ja päris inimest, kes nendest räägib. Vähem nutit!

Sander Jürisson Meremuuseumist rääkis uuest Horizoni projektist RECHARGE, mille ärimudel seob kolm komponenti: ettevõtjad, kogukond ja muuseumiharidus. Kõneleja rõhutas vajadust lisada rahvusvahelistesse lepingutesse ka oma asutuse tööjõukulu. 

Muinsuskaitseameti muuseumide ja kunstipärandi osakonna juhataja Mirjam Rääbis andis ülevaate „Muuseumide kiirendi“ programmi tingimustest. Programmi kaudu on alates 2020. aastast jagatud iga aasta detsembris ligi 1 miljon eurot, sealhulgas suurte püsinäituste ja arenguhüppe tegemiseks. Raivo Ruusalepp nimetas seda „jõuluvana projektiks“.

Suveseminari lõpetas ümarlaud „Ühtne mälupoliitika ja selle eesmärgid“, milles osalesid Mihkel Kaevats Kultuurinimisteeriumist, Maarja Lillak HTM-st ja Mirjam Rääbis Muinsuskaitseametist, modereeris Raivo Ruusalepp. Ümarlauas arutati, mis on digimälu, kuidas massdigiteerimisel saadud andmeid kasutada ja kuidas digipärandit integreerida haridusse. Järgneva perioodi digistrateegia väljatöötamise eest vastutab Kristiin Meos Kultuuriministeeriumist ja see ongi keskendatud digimälu poliitikale. Artuati ka pikaajalise säilitamise küsimuse üle: kõige turvalisemaks peeti varundusserverit välismaal, vajalik on mõelda aktiiv- ja passiivsäilitamisele. Eesti digiriigi turva alus on hajutatus.

Oma mõtted  toimunud seminarist panid kirja seminaril osalenud

Marin Laak, Kadri Vider