Folkloristide XX talvekonverents „Kestlikud praktikad"

Folkloristide XX talvekonverents „Kestlikud praktikad" 28.01–29.01. 2026 Männiku Metsatalus

Eesti folkloristide talvekonverentside traditsioon on kestnud juba 20 talve. Seekordsel konverentsil Viljandimaal Männiku Metsatalus 28.–29. jaanuaril 2026 vaatleme folkloristlikke narratiive ja praktikaid kestlikkuse fookuse kaudu. Kestlikkus muutub üha olulisemaks kriiside kontekstis, teema  aktualiseerumisel Eesti ühiskonnas on mitmeid ilminguid: näiteks julgeolekukriisis on hakatud tegelema potipõllundusega, riiklikul tasandil on oluliseks saanud energiajulgeolek, linnades on kliimakriisi mõjude tõttu hakatud kõnelema elurikkuse toetamisest ja linnaaiandusest, tehisaru üha laialdasem  kasutamine paljudel elualadel on õhutanud ühiskondlikku arutelu loovuse ja õppimise praktikate alalhoidmisest. Kestliku maakasutuse, kultuuripärandi, suhtlusviiside väärtustamist on tinginud ka katkestuste tajumine kultuurimälus, maastikus, keeles jne. Kestlike praktikate ja suhestumise viiside juurutamine pole aga alati ilma vastuoludeta, ka ei saada kestlikkuse mõistest ühiskonnas alati aru ühtviisi. Nii on soode ökoloogiline taastamine tekitanud avalikke konflikte, uued energiatootmise viisid on sattunud vastuollu varasemate kohalike toimetulekutavadega,  tuleviku kujutlemiseks digühiskonnas on üksteisele vastandlikke narratiive jne. 
Folkloristika on selle algusaegadest saadik olnud seotud kestlike praktikate ning traditsiooni ja järjepidevuse teemadega. Soovime konverentsil uurida ka, kui kestlikud on folkloristika praktikad, millised teotsemisviisid on säilinud, millised hüljatud? Millistel viisidel on tarvis folkloristika uurimisküsimusi ja fookuseid ümber mõtestada keskkonna, ja julgeoleku kriisi tingimustes? Kas meie meetodid peaksid muutuma, kas kestlikkus loodussäästlikkuse, sotsiaalse vastutuse jm tähenduses on folkloristikale oluline? Mida saame teha, et eesti folkloristika oleks kestlik ja eesti keel teaduskeelena folkloristikas oleks kestlik?

Konverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, toimkond Lona Päll, Kadri Vider, Risto Järv, Mari Väina.

Ettekannetes ootame arutlema kestlikkuse üle kõige laiemas tähenduses:
•    Mis muudab praktikad kestlikuks? 
•    Kas traditsiooni hoidmine tähendab tingimata kestlikkust? 
•    Tänapäeva folkloristika uurimisala fookus on sageli linnakeskkonnal või virtuaalruumides, kuidas väljendub kestlikkus seal?
•    Milliste sündmuste, tegevuste või mõtteviiside tulemusel tekib või kaob kultuuriline järjepidevus? Kuidas see dünaamika avaldub või peegeldub folklooris?
•    Kas folkloristika uurimispraktikad on muutlikud või kestlikud? Kas folkloristika jaoks on kestlikkus oluline, kuidas saame seda uurimisküsimuste ja meetodite kaudu hoida, mõtestada või ümber raamistada?
•    Kestlikkus ja loovus – traditsiooni ja praktikate muutumine ja püsimine eeldab loovust, kuidas suhestub loovus kestlikkusega?
•    Kuidas mõistame kestlikkust keskkonna- ja julgeolekukriisi kontekstis? 
•    Millised žanrid, kirjeldusviisid ja praktikad võimaldavad  kestlikkusest rääkida, seda väärtustada ja hoida? Ja vastupidi – kas on žanre või suhtlusviise, mis ei ole kestlikud?

Ettekannete teese (kuni 250 sõna) ootame kuni 5. jaanuarini 2026 e-posti aadressil era@folklore.ee. Konverentsile registreerimine avatakse 5. jaanuaril 2026.