Translate event:
Folkloristide XX talvekonverents „Kestlikud praktikad"
28.01–29.01. 2026 Viljandimaal Männiku Metsatalus
AJAKAVA
Kolmapäev, 28. jaanuar
9.00 Väljumine Eesti Kirjandusmuuseumi eest
10.15–11.00 Saabumine ja kogunemine. Tervituskohv
11.00–13.00 I sessioon, moderaator: Risto Järv
Konverentsi avamine
Maili Pilt – Eestikeelse sotsiaalmeedia tervisesuhtluse väljast: rahvameditsiin, kogemusteadmus ja ekspertsus digikeskkonnas
Piret Voolaid – Vanasõna kui kestlik kommunikatiivne ja loov praktika
Anastasiya Fiadotava – Kas huumor võib olla kestlik?
Liisi Laineste – (Isa) habemega naljad: anekdootide taaskasutus internetisuhtluses
13.00–14.00 Lõuna
14.00–16.00 II sessioon, moderaator: Katre Kikas
Kadri Vider – Potipõllundus kestliku praktikana: 2025. a kogumisvõistluse lugu
Reet Hiiemäe, Andrus Tins – Taaskasutusmaagia
Kriš Siil – Kestlikud praktikad võrguvabades majapidamistes: arhailisuse ja modernsuse piirimail
Silvia Lotman – Jaan Eilart kui kestlikkuse folklorist
16.00–16.30 Kohvi- ja kulgemispaus
16.30–18.00 Kestlikkuse vestlusring: Kuidas mõtestada kultuuripärandit kestlikkuse vaates?
Osalejad: Ott Heinapuu, Katre Kikas, Andrus Tins, vestlusringi juhib Lona Päll
18.30–19.30 Õhtusöök
19.30–… Saun, lauamängud, vestlused
Neljapäev, 29. jaanuar
9.00–10.00 Hommikusöök
10.00–11.30 IV sessioon, moderaator: Mari Väina
Andreas Kalkun – „Laiad suud, sisse langenud palged ja pissokesed, wessirähmased silmad.“ Saamide eestikeelsetest representatsioonidest 19. sajandil
Mirjami Sipilä – Mitmekeelne loovus liivi liisusalmides
Janika Oras – Seto leelo jätkusuutlikkus – ökoloogiline perspektiiv
11.30–12.00 Kohvipaus
12.00–13.00 V sessioon, moderaator: Kadri Vider
Giuliano Gajetti – Sustainability as Practice: Reimagining Perun in Contemporary Rodnoverie
Urmas Sutrop – Borši metamorfoosid Lévi-Straussi kulinaarses kolmnurgas
13.00–13.45 Lõuna
14.00–16.45 Ekskursioon: külaskäik Andres Ansperi ja Anu Raua juurde
18.00 Tagasi Tartus
Eesti folkloristide talvekonverentside traditsioon on kestnud juba 20 talve. Seekordsel konverentsil Viljandimaal Männiku Metsatalus 28.–29. jaanuaril 2026 vaatleme folkloristlikke narratiive ja praktikaid kestlikkuse fookuse kaudu. Kestlikkus muutub üha olulisemaks kriiside kontekstis, teema aktualiseerumisel Eesti ühiskonnas on mitmeid ilminguid: näiteks julgeolekukriisis on hakatud tegelema potipõllundusega, riiklikul tasandil on oluliseks saanud energiajulgeolek, linnades on kliimakriisi mõjude tõttu hakatud kõnelema elurikkuse toetamisest ja linnaaiandusest, tehisaru üha laialdasem kasutamine paljudel elualadel on õhutanud ühiskondlikku arutelu loovuse ja õppimise praktikate alalhoidmisest. Kestliku maakasutuse, kultuuripärandi, suhtlusviiside väärtustamist on tinginud ka katkestuste tajumine kultuurimälus, maastikus, keeles jne. Kestlike praktikate ja suhestumise viiside juurutamine pole aga alati ilma vastuoludeta, ka ei saada kestlikkuse mõistest ühiskonnas alati aru ühtviisi. Nii on soode ökoloogiline taastamine tekitanud avalikke konflikte, uued energiatootmise viisid on sattunud vastuollu varasemate kohalike toimetulekutavadega, tuleviku kujutlemiseks digühiskonnas on üksteisele vastandlikke narratiive jne.
Folkloristika on selle algusaegadest saadik olnud seotud kestlike praktikate ning traditsiooni ja järjepidevuse teemadega. Soovime konverentsil uurida ka, kui kestlikud on folkloristika praktikad, millised teotsemisviisid on säilinud, millised hüljatud? Millistel viisidel on tarvis folkloristika uurimisküsimusi ja fookuseid ümber mõtestada keskkonna- ja julgeolekukriisi tingimustes? Kas meie meetodid peaksid muutuma, kas kestlikkus loodussäästlikkuse, sotsiaalse vastutuse jm tähenduses on folkloristikale oluline? Mida saame teha, et eesti folkloristika oleks kestlik ja eesti keel teaduskeelena folkloristikas oleks kestlik?
Konverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv koostöös tippkeskusega Eesti juured ja Akadeemilise Rahvaluule Seltsiga. Konverentsi toimkond: Risto Järv, Marie Kurs, Lona Päll, Kadri Vider, Mari Väina.
Ettekannetes ootame arutlema kestlikkuse üle kõige laiemas tähenduses:
• Mis muudab praktikad kestlikuks?
• Kas traditsiooni hoidmine tähendab tingimata kestlikkust?
• Tänapäeva folkloristika uurimisala fookus on sageli linnakeskkonnal või virtuaalruumides, kuidas väljendub kestlikkus seal?
• Milliste sündmuste, tegevuste või mõtteviiside tulemusel tekib või kaob kultuuriline järjepidevus? Kuidas see dünaamika avaldub või peegeldub folklooris?
• Kas folkloristika uurimispraktikad on muutlikud või kestlikud? Kas folkloristika jaoks on kestlikkus oluline, kuidas saame seda uurimisküsimuste ja meetodite kaudu hoida, mõtestada või ümber raamistada?
• Kestlikkus ja loovus – traditsiooni ja praktikate muutumine ja püsimine eeldab loovust, kuidas suhestub loovus kestlikkusega?
• Kuidas mõistame kestlikkust keskkonna- ja julgeolekukriisi kontekstis?
• Millised žanrid, kirjeldusviisid ja praktikad võimaldavad kestlikkusest rääkida, seda väärtustada ja hoida? Ja vastupidi – kas on žanre või suhtlusviise, mis ei ole kestlikud?
Konverentsi teesid: https://folklore.ee/era/tk2026/TK2026teesid.pdf
Konverentsikava pdf: https://folklore.ee/era/tk2026/TK2026kava.pdf
Vaata ka talvekonverentsi FB sündmust
Registreerumine on lõppenud.
Konverentsi osalustasu on Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmetele 20 eurot, teistele osalejatele 30 eurot, esinejatele tasuta.
Talvekonverentsi toimumist toetavad Eesti Kirjandusmuuseum (EKM 8-2/22/3), Tippkeskus Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus (TK215) ja Eesti Kultuurkapital
