Новости

Ajakirja Mäetagused värske number „Vaimne tervis, isik ja kogukond kultuuriloolises perspektiivis“ koondab mitmekesise valiku uurimusi vaimse tervise käsitlemiseks kasutatavatest strateegiatest nii ajaloos kui tänapäeval. Vaimse tervise teema on läbi kultuuriloo olnud ümbritsetud erinevatest müütidest, tabudest, vastuoludest ja stereotüüpidest – erinumbrisse koondatud artiklid lähenevad neile ambivalentsustele erinevatest temaatilistest, metodoloogilistest ning žanrilistest vaatenurkadest. 
Erinumbri avab Anu Rae artikkel „Vaimuhaigla patsientide kogemus I maailmasõjaeelsel Liivimaal“, mis annab detailse sissevaate ajajärku, mil vaimuhaigeid siinkandis professionaalselt ning institutsionaalselt ravima hakati. Järgnevad kaks artiklit, mis käsitlevad (vaimse)tervise teemat perekondlikus kontekstis. Tiiu Jaago artikkel „"Tere, kallis õekene!" Tervis kirjade teemana“ liigub institutsioonide maailmast perekondlike suhtlusvõrgustike juurde ning keskendub tervise(probleemide)le kui olulisele osale teineteisest kaugel paiknevate sugulaste vahelises suhtluses. Ning Katre Kikas kaardistab artiklis „Kuulujutud, luule ja mälestused: Jaan Saalvergi enesetapu žanrilised peegeldused“ ühe mehe enesetappu ümbritsevat žanriväljal toimuvaid temaatilisi ja tähenduslikke nihkeid. 
Ajaloolistele näidetele ning kaasaegsetele juhtumitele keskenduvate käsitluste piirile paigutub Reet Hiiemäe artikkel „Ülitaju ja postintersektsionaalsus“, mis analüüsib paljudes kultuurides dokumenteeritud spetsiifiliste usundisidusate tajuviiside seoseid margnaliseerivate tunnuste koosmõjuga nii sünkroonses kui diakroonses plaanis. Ülejäänud neli kogumikku hõlmatud artiklit keskenduvad tänapäevastele juhtumitele. Anastasiya Fiadotava artikkel „Vaimse tervise representatsioon eestikeelses internetihuumoris“ uurib millised vaimse tervise probleemidega inimeste kujutamiseks kasutatavad representatsiooni strateegiad on valdavad eestikeelses sotsiaalmeedias. Kadi Kassi artikkel „Loovus kui hääl vaimse tervise raskustega inimeste kogemuste uurimisel ja mõtestamisel“ keskendus loovuse võimestavale potentsiaalile sotsiaalteadusliku uuringu kontekstis. 
Neile järgneb kaks autoetnograafilist uurimust. Heldi Marleen Langi artikkel „Kas autistid hüppavad koos kõrgemale: narratiivmeditsiini autoetnograafia“ küsib kuidas mõjutab autismispektri häirega inimese enesetunnetust teise sama diagnoosiga inimese kogemuse kohta lugemine. Kairi Jetsi käsitlus „Porgandiks kasvamine: kirjandusteadlase kogemuslugu vaimse tervise püstijalakomöödia projektist“ käsitleb autoetnograafilisest vaatepunktist Peaasi.ee ja Kinoteatri koostööprojekti „Peaasi ajab naerma“ raames valminud püstjalakomöödia etendust „Vaimne tervis on nagu porgand”.
Lisaks erinumbri artiklitele, sisaldab Mäetaguste number ka Zifa Hasanova artiklit „Koduhanedega seotud baškiiri rituaalid: traditsioonid ja uuendused“, mis keskendub koduhanedega seotud rituaalidele diakroonilises plaanis. Rubriigis In memoriam leiame Eda Kalmre järelhüüde pikaaegsele rahvaluulekogujale Leida Oeseljale.

Tutvu värske ajakirjanumbriga siit >>>
Olete oodatud lugema!