Oh Aadam, sino essitüs. Margo Kõlar

Rahvakoraal käsikirjas

EÜS V 160 (115). Otepää khk, Pühajärve v, Ilmjärve vaestemaja. – August Kiiss < Mari Paulus, 75 a. (1908).  

Rahvakoraali „Oh Aadam, sino essitüs“ on jätnud meile pärandiks Mari Paulus, kes elas 75-aastasena Pühajärve vallas Ilmjärve vaestemajas. Võrokeelsest laulutekstist leidub noodi all ainult üks salm. Laulu kirjutas üles helilooja ja muusikaõpetaja August Kiiss (1882–1965) Eesti Üliõpilaste Seltsi kogumistöö käigus. 

Mari Paulus aga ei laula „Oh Aadam, sino essitüs“ selle tavapärasel „omal viisil“, vaid kasutab teist meloodiat.

Margo Kõlari kooriseade

[---]

Margo Kõlar hakkas vaimulikke laule laulma koos Linnamuusikutega, kes tõid Taivo Niitvälja seades esmakordselt tänapäeva kontserdipubliku ette rahvakoraali „Oh Aadam, sino essitüs“. Kõlari enda meeskooriseade algab tagasihoidlikult ühehäälselt. Ta on Laulupeo jaoks selle loomise kohta kirjutanud: "Kooriseade kujunes välja paljude aastate jooksul, kui „Aadama” liigutav viis ja kaunid murdekeelsed sõnad olid minu juhitud vokaalansambli Heinavanker repertuaaris. --- Laul jutustab poeetiliselt alginimese Aadama pattulangemisest ja meieni ulatuvast süükoormast, samuti igaühe lootusest leida lunastus: „Kui õigede nüüd usume so Poja nime sisse, sis õnistust nink rõõmustust saap meile tuuma Esä.” Loodan, et Aadama lugu ja selle helge muusika aitab tänapäevast vintsutatud inimesel vaadata hetkeks endasse ja leida iidse mõttega kokkukõla." (2024)

Viis Hageni koraaliraamatus

Laulo-wisi-ramat Tallinna ja Tarto Ma-kele lauloramatute körwa ja peale sedda weel üks weikene lissa. [Johann August Hagen, 1844] lk 66, nr 248.

Koraaliviis, millega Mari Paulus laulis "Oh Aadam, Sino essitüs", on eestikeelses kultuuriruumis esmalt ilmunud Johann Hageni viisiraamatus (1844, nr 248). Seda on lauldud põhjaeesti ehk tallinna keeli sõnadega "Mis õnne tunneb igamees", ja lõunaeesti ehk tartu keeli "Sa pataste armastaja".

Hagen viitab "Mis õnne tunneb igamees" juures numbrile 166. Vaikimisi osutab see Christian Gregori saksakeelsele Vennastekoguduse koraaliraamatule (ilmunud 1784), kus leidub samasugune viis numbri all 166. Registrite järgi lauldi saksa traditsioonis selle viisiga vaimulikku laulu „Die Wanderschaft in dieser Zeit“, mille sõnade autor on Nikolaus Ludwig Graf von Zinzendorf (1700–1760), üks vennastekoguduse rajajaid. Viisi autor on teadmata. 

Samal viisil lauldakse saksa keeles ka koraale „Fahr hin, o Seel, zu deinem Gott“ (GL 944), teksti autor Peter Rosegger,  ja „Herr Jesu! da ist Herz und Hand“, teksti autor taas von Zinzendorf.  

Viis Punscheli koraaliraamatus

Punsli nelja heälega Laulo-wisi-ramat, mis Saksa kele, Lätti kele, ja Ma kele laulo ramatude tarwis. Evangelisches Choral-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und esthnischen Gesangbücher der russischen Ostsee-Provinzwn. [Johann Punschel]. 1873, lk 82.

Eestis kõige enam kasutatud koraaliviiside kogusse, Johann Punscheli koostatud koraaliraamatusse, jõudis kõnealune viis alles 1860ndatel aastatel. Ta ei saanud seal tavapärast järjenumbrit, vaid liigitus Lisasse.