Arvo Pärt (snd 1935)
Eesti hällilaul (2002)
Regilauluviis käsikirjas
EÜS II 756 (133). Jõhvi khk, Illuka v, Kurtna vaestemaja < Kurtna mõis – Peeter Penna, Karl Luud < Liina Krassmann, 23 a (1905).
„Eesti hällilaulu“ viis kannab käsikirjas pealkirja „Lapse hälli laul“, kuid sellega lauldud teksti sisu vastab pigem mängulaulule. Laulu esitas 23-aastane Liina Krassmann, kes elas Jõhvi kihelkonnas Kurtna vaestemajas.. Laulumängu kasutamine hällilaulu funktsioonis polnud siiski mõeldamatu, sest mõnikord uinutati lapsi üpris erinevate lauludega.
See viis iseenesest ei seostu kindla laululiigiga, vaid on Eestis üldtuntud. Arvatavasti levis see laiemalt Karl A. Hermanni koostatud lauliku kaudu sõnadega „Laulge poisid, laulge peiud“ („Pulma laul“, K. A. Hermanni ja A. Thomsoni kooriseade, „Eesti rahvalaulud. Segakoorile“, 1890). Viis on lauliku kohaselt „Viljandi maal ja Põltsamaal tuntud“.
Arvo Pärdi kooritöötlus
[---]
Arvo Pärt toetus kooriseades viisi käsikirjale ja lähendas laulu pigem hällilaulule. Ühes versioonis on ta ka kohandanud teksti hällitussõnadele vastavaks ja kasutanud värsi „Kuss, kuss, kallike“ (https://www.arvopart.ee/arvo-part/teos/332/). Seades on veidi muudetud ka viisi.
Regilaulutekst käsikirjas
EÜS II 663/4 (158). Jõhvi khk, Illuka v, Kurtna vaestemaja < Kurtna mõis – Peeter Penna, Karl Luud < Liina Krassmann, 23 a (1905).
Laulusõnad kirjutati koos viisiga üles ühelt ja samalt laulikult, kuid nende vahel on erinevus: noodi all seisab „Kuus kus kallikene“, kuid sõnad algavad „Kuus, kuus, kullikene“, ja jätkuvad: “Mida kulli otsib meilta? Kulli otsib konnareita… “. Nende järgi tunneb ära „Kullimängu“ laulu, mille tavapäraseks alguseks on “Kuuts, kuuts, kullike(ne)”, mõnikord ka “Kuus, kuus..." ehk “Koots, koots...”. Viisi all esinev „kallikene“ on seega tõenäoliselt eksitus. Vigu võis tekkida nii sõnade üles- kui ümberkirjutamisel.
Viisikoguja Peeter Penna (1873–1943)
Sõnade koguja Karl Luud (1882–1963)
Viisi- ja tekstivihikusse sugenesid väiksed erinevused küllap seetõttu, et need panid kirja 1905. aastal kaks eri inimest – tavapäraselt käisid Eesti Üliõpilaste Seltsi kogujad kahekaupa.
Viisi noodistas 33-aastane Peeter Penna – Narva organist, hiljem Peterburi konservatooriumi üliõpilane, koorijuht ja muusikaõpetaja. Ta juhatas Peterburis Eesti Seltsi koore ja korjas rahvaviise ning oli piirkondlike laulupidude üldjuht nii Eestis kui ka Venemaal. 1931. aastast kuni surmani 1943.a-l oli Narva muusikakooli direktoriks. (Vt: http://www.virumaa.ee/ve-penna-peeter-organist-ja-muusikapedagoog/)
Teksti kirjutas üles 23-aastane Karl Luud Tartu Ülikoolist õigusteaduse erialalt. Temast sai hiljem tuntud jurist.
