Mart Saar (1882–1963)
Meie elu (1958)
Mart Saare kooritöötlus
[---]
Karl August Hermanni kooritöötlus
Eesti Postimehe kalender 1877. Ilmunud 1876, lk 155.
Laulu "Meie elu" ("Kui mina alles noor veel olin") vanim teadaolev kirjapanek on Karl August Hermanni 4-häälne meeskooriseade Eesti Postimehe 1877. a. kalendris. Viisi autori kohale on märgitud "Eesti rahvaviis", teksti allikaks: "Rahva suust üles pannud R. Kallas". See nimi osutab vaimulikule ja pedagoogile Rudolf Kallasele (1851–1913).
Hermann avaldas laulu hiljem uuesti kogumikus "Eesti rahvalaulud. Segakoorile. Esimene vihk." (Tartu. [1890], lk 1–2, nr 1.) Seal ta ei viita seal enam allikale.
Mart Saar ongi leidnud laulu Hermanni koorilaulikust: ta on nimetanud seda 1962. aastal vestluses Herbert Tamperega. (Vt: Vardo Rumessen „Mart Saar sõnas ja pildis“ 1973, lk 99).
EKLA, f 64, m 7:4, lk 2/2a. Võru l < Laiuse khk, Palupere k, Laulumärdi t. – Friedrich R. Kreutzwald < Märt Mohn (Mond) (1811–1872) (~1840).
Luuletus käsikirjas
Laulu "Meie elu" teksti autor on ilmselt Märt Mohn. Laulu päritolust ja selle autorist on põhjalikult kirjutanud Matthias J. Eisen artiklis "Kui mina alles noor veel olin" ja avaldanud ka luuletuse teksti (Eesti Kirjanduse Seltsi kuukiri 1917, XII aastakäik, nr 2, lk 71–78.)
Teksti autor Märt Mohn (1811–1872)
Märt Mohn – või ka Moon, Mond – on olnud ilmselt nii värsisepp kui kohalik laulik, sest tema talu nimeks kodukohas Laiuse kihelkonnas Palupere külas ongi Laulumärdi. Ta töötas Võrus Krümmeri erakoolis kooliteenijana 1831–1845, hiljem Võrus juuksurina.
"Kui mina alles noor veel olin" algusega luuletuse on Märt Mohnilt üles kirjutanud Friedrich R. Kreutzwald 1840. aasta ümbruses. Laul leidub 12 teksti sisaldavas vihikus "Estnische lieder, gedichte von Märt Mohn", tõlkes "Eesti laulud, luuletanud Märt Mohn".
See on eesti kirjaliku luule algusajale omane lõppriimiline luuletus, kus riimid on ebapuhtad või triviaalsed, näiteks alles / ulgas, seal / peal. Mohni tekstis on üksteist 4-realist salmi. Nende kohmakavõitu keel paneb ka mõtlema, kas eeskujuks võis olla mõni saksakeelne luuletus.
Mohni teksti on laulu jaoks ümber tehtud – kas oli see muutunud rahvasuus või kohendas seda üleskirjutaja Rudolf Kallas või helilooja Karl August Hermann. Laulus "Meie elu" on kokku ainult 12 rida, koostatud algteksti üksikutest värsipaaridest. Sõnu on osalt muudetud, sealhulgas on lisatud värsid "Rõõm teeb lastel lauluhääle kaunimaks kui kandlekeele".
Luuletus trükis
Märt Mohni luuletus, avaldatud artiklis: Matthias J. Eisen "Kui mina alles noor veel olin". Eesti Kirjanduse Seltsi kuukiri.1917, XII aastakäik, nr 2, lk 71–78.
Rahvalaulu helisalvestus
RKM, Mgn II 2946 (3). Rõuge khk, Lalli k. – Erna Tampere, Ingrid Rüütel. < Laulab Elsa Kikas, 52 a. (1977).
Kooriesadete kaudu laiemalt tuntuks saanud "Meie elu" viisi on rahvasuus lauldud mitmete muude sõnadega. Ei ole teada, kui palju neist lauludest sündis koorilaulu mõjul ja kui palju olid juba varem tuntud. Suhteliselt palju on seda viisi jäädvustatud vaimuliku laulu "Joonatan, mu veli" sõnadega, nii et võibolla on see sõnade-viisi kooslus vanem kui Märt Mohni "Meie elu".
Siin helinäitel laulab "Joonatan, mu veli" Elsa Kikas Rõuge kihelkonnast.
