Ilmar Laabani häälutused

Ilmar Laaban (1921–2000) oli Rootsis elanud eesti luuletaja, häälutaja, kunsti-, muusika- ja kirjanduskriitik ning tõlkija, kelle luulekeel eristus algusest peale senisest Eesti luuletraditsioonist. Tema luulekogud „Ankruketi lõpp on laulu algus“ (1946) ja „Rroosi Selaviste“ (1957) on siiani ikoonilised sürrealistliku luule teetähised, mille poeetikast, nagu ka hilisemast loomingust, on mõjutusi saanud iga järgnev Eesti kirjandus-, kunsti- ja teatripõlvkond. Rahvusvahelises kontekstis kuulub Laaban teksti-helikunsti pioneeride ja avangardi esindajate sekka, ta oli intermeediakunsti esindava grupi Fylkingen liige, ning esines häälutustega nüüdismuusika- ja kunstifestivalidel.

Virtuaalnäitus "Ilmar Laabani häälutused" on valminud rahvusvaheliseks konverentsiks "Luule on ülev ehmatus. Ilmar Laaban 100" (9.-10. detsember 2021  Eesti Kirjandusmuuseumis).

Näitus on üles ehitatud temaatiliselt:

Sissejuhatus

Häälutusest kui kõlaluule vormist

Laabani häälutuste retseptsioonist

Laabani häälutuste käsikirju EKM EKLAs

Laabani häälutuste salvestusi

Laabani häälutuste bibliograafia kujunemislugu

 

Näitust vaata siit.

Näituse koostajad: Karmen Maat, Krista Ojasaar
Tehniline abi ja kujundaja: Marju Mikkel

Täname abi eest Jaan Malinit, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Arhiivraamatukogu töötajaid.