Kartoteekide jaotus
Süstemaatiline kartoteek (1821-1944)
on koostatud UDK alusel - otsing toimub erinevate teemade järgi, näiteks kultuur, majandus, poliitika, põllumajandus, meditsiin, muusika, sport jne. Võimalik on leida informatsiooni ka välisriikide ning Eesti suhete kohta, eriti perioodist 1901-1940.
Töölisajakirjanduse süstemaatiline kartoteek (1905-1940)
informeerib lugejat Eestis ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelse töölisajakirjanduse sisust erinevatel teemadel.
Isikukartoteek (1821-1944)
annab ülevaate erinevate autorite ajakirjanduses avaldatud töödest ning nende kohta kirjutatust. Sisaldab ka hulgaliselt biograafilisi andmeid, mida on kasutatud teadlaste, õpetajate, näitlejate jne. leksikonide koostamisel. Isikukartoteek on olnud aluseks personaalbibliograafiate (Kreutzwald, Koidula, Jakobson) ja personaalnimestike (Mälk, Ristikivi, Tuglas, Under jt) ning TAR-i rahvusbibliograafia trükiväljaannete koostamisel.
Kohakartoteek (1821-1944)
annab informatsiooni Eesti paikkondade kohta. Materjali võib leida alevite, valdade, kihelkondade, linnade, maakondade nimetuse järgi. Kultuurilooline andmebaas peaks huvi pakkuma kõigile koha-ajaloo huvilistele.
Pseudonüümi- ja antonüümilahenduste kartoteek
näitab, milliseid pseudonüüme on autor trükisõnas kasutanud või mida anonüümselt kirjutanud. Ühtlasi saab teavet, kes on teatud pseudonüümse või anonüümse kirjutise õige autor.
Lisaks nimetatud kartoteekidele on veel mitmeid töökartoteeke (asutused-organisatsioonid jt). Perioodi 1932-1940 kohta on võimalik kasutada ajalehelõigendite kogu kultuuriloolistel teemadel (ca 100,000 lk.), eraldi on biograafiate osa. ARBO-s koostatakse ka Kirjandusmuuseumi bibliograafiat, mis kajastub eraldi teatmekartoteegis.
