Translate event:
Eesti Kirjandusmuuseum esitleb 18. aprillil Tallinnas, Pirita Kloostris Digitaalset Psaltrit ehk DigiPs-it.
Aastal 1739 ilmus esimene eestikeelne terviklik piiblitõlge mida tuntakse Anton Thor Helle (1683–1748) Piiblina. Eesti keele ja kirjanduse lugu on selle ajaloolise suursündmusega lahutamatult kokku kasvanud. Eesti Kirjandusmuuseum annab 2039. aastal tähistatava eestikeelse tervikpiibli 300ks aastapäevaks ettevalmistamise avapaugu 18. aprillil kell 11.00 Pirita Kloostris esitledes Eesti Digitaalset Psaltrit ehk DigiPs-it.
DigiPs on loodud kahel eesmärgil: (1) luua kaasaegne veebikeskkond, milles saaks kõrvutada kõiki eestikeelseid, aga ka valikut võõrkeelseid, eriti Piibli algkeelseid, Vana Testamendi psalme ja kantikume ning Uue Testamendi kantikume; (2) edendada eestikeelsete proosatekstide keelepärast laulmist ehk eesti pühalaulu. DigPs-i esitlusel 18. aprillil, Pirita Kloostris, demonstreeritakse uut tarkvaralahendust selle mõlemas rollis ja näitlikustatakse uut andmekogu ning tarkvaralahendust kui lauldavat psaltrit ja keeleteadusliku ning tõlketöö abivahendit. Samuti avatakse DigiPs avalikuks kasutamiseks. Esitlusest tehakse otseülekanne ilmavõrgu vahendusel.
(1) Esimeses rollis on DigiPs kaasaegsetele nõuetele vastav tõhusa võrdlusmooduliga andmekogu, millest sünnib uutmoodi kasulikku teadmist õpetlastele ja muidu huvilistele keele ajaloo, piibliajaloo, Piibli tõlkimise ja kultuuriloo kontekstis. Praegu on andmebaasis juba mitukümmend erinevat psaltrit ja valik muid tekste Pühakirjast. Mõnede psalmide, nt Ps 1 puhul ulatub ajalooline vaade lausa 17. sajandi algusesse ehk Georg Mülleri jutlustes sisalduvate psalmitõlgeteni. Ajajoone teises otsas on värskeimad emakeelsed psalmitõlked preester Vello Salo ja Indrek Hirve ning õpetaja Enn Kivinurme sulest, mis on ilmunud vastavalt 2009 ja 2013.
(2) Teine roll lubab DigiPs-i kasutajatel senisest tõhusamalt süveneda eesti eripärase ja iseloomuliku keelemuusika rakendamisse emakeelse tekstiga lauludes. Eestikeelne stroofilise värsstekstiga kirikulaul ehk koraalilaul ehk hümnilaul on sündinud saksa keelt emakeelena kõnelevate inimeste vahendusel ja kannab seetõttu märkimisväärset saksa keelemuusika pitserit. Nõndasamuti on emakeelne proosatekstiline kirikulaul teisisõnu psalmilaul või pühalaul, tugevalt mõjutatud ladina keele eripärasid rõhutavast laulustiilist. Kui lisame siia juurde veel meie esimeste kutseliste heliloojate haridustee, mis kaudu saksakeelse kirikulaulu kulges Peterburi konservatooriumi venekeelsesse mõtteruumi, on indoeuroopa keelte domineeriv mõju meie laulu- ja kogu muusikakultuuri kujunemisele selgelt meie silme ees. Alles möödunud kümnendid on toonud eesti keele kui vältekeele eripärase keelemuusika kirikulaulu tulipunkti, tehes seda ennekõike pühalaulu kaudu. Just pühalaulus, mis erinevalt koraalilaulus kasutatavast stroofilisest ja lõppriimilisest värsstekstist, kasutab proosateksti, saab meie emakeele keelemuusika oma täies lummuses ilmsiks.
Kogu maailmas unikaalse omadusena võimaldab DigiPs kasutajatel luua psalmitoone ehk nagu neid hümnoloogilises teaduskeeles nimetatakse „dünaamilisi viisivormeleid“. Selle kaudu sillutab DigiPs teed pühalaulule kui teatavale „võtmele“, mis avab meid laulma eesti kirikulaulu, mitte pelgalt saksa ja ladina kirikulaulu eestikeelsete sõnadega.
DigiPs-i laulumoodul võimaldab kasutajal valida sobiva Pühakirja teksti, meelepärase antifooni ning viisivormeli ja ehitada sellest oma laulu, mida saab kuvada ekraanile, trükkida paberkandjale ja salvestada edaspidiseks kasutamiseks oma isiklikku DigiPs-i portfelli.
DigiPs toimib ka emakeelse proosatekstilise kirikulaulu ehk pühalaulu repositooriumina. Esitlemise ajaks sisaldab DigiPs enam kui 300 eestikeelset antifooni ja responsooriumit. Samuti sisaldab DigiPs suure valiku psalmitoone alates 10. sajandist kuni tänapäevase algupärase loomeni välja.
***
Keelekümblus erinevate ajastute emakeelsetes Pühakirja tekstides, sh pühalaulu kaudu, võib meile näidata meie keele- ja mõtteloo kohta midagi, mis seni on jäänud varjule – avada meie emakeele kujunemislugu väga isiklikus, partikulaarsete tekstide, religioosse süvatasandi kontekstis. Uued võimalikud seosed ja neist sündivad ideed, mis luuakse rohkete eestikeelsete, sh murdekeelsete piiblitõlgete võrdlemise tehniliselt hõlpsas vormis, on koheselt vaadeldavad Piibli algkeelte taustal.
DigiPs on loodud nõnda, et mõlemas rollis on avatud hulgaliselt võimalusi arendustegevusele. Tõhus ja käepärane sisestusmoodul teeb lihtsaks materjali lisamise. Mitmekülgne kasutajaliides inspireerib funktsionaalset arendamist nii keelelises kui laululises suunas. Kirikulaulu vallas võiks DigiPs edeneda ka koraalilaulu repositooriumiks ja kujuneda selle kaudu esimeseks eestikeelseks digitaalseks lauluraamatuks. Pidevalt laieneva piiblitekstide repositooriumina on pakub DigiPs end töövahendina uue eestikeelse piiblitõlke valmimisel. Võõrkeelsete psalmitekstide lisandumisel võib DigiPs lauldava psaltrina saada ka rahvusvahelist tähelepanu.
DigiPs põhineb Eerik Jõksi möödunud kümnendite teadustööl ja loomingulisel tegevusel. Jõksi projekteeritud DigiPs-i kirjutasid ilmsiks tarkvaraarendajad Sven Aller ja Johan-Eerik Kõlar. Andmesisestajatena andsid oma panuse Katariina Jõks ja Mihkel Braun. Andmete sisestamisel ja tarkvara katsetamisel on olnud abiks vabatahtlikud Pühalaulu Koolist.
DigiPs-i projekteerimist, programmeerimist ja andmetega sisustamist on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest. Samuti on toetajatena panustanud MTÜ Liturgilise Muusika Ühing Scandicus, EELK Tallinna Toompea Kaarli Kogudus, Eesti Piibliselts, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja mitmed teised organisatsioonid ning üksikisikud.
Küsi lisa: eerik.joks@kirmus.ee
