Eesti Rahvaluule Arhiiv 1999. aastal

Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 1999
Paar sammukest XVI

EESTI RAHVALUULE ARHIIV

Ergo-Hart Västrik

Aasta oli Eesti Rahvaluule Arhiivi jaoks sündmusterohke - kui mitte just väliselt, siis kindlasti seestpoolt vaadates. Heade tulemuste hulka tuleb lugeda mitu artiklikogu-mikku ja kommenteeritud allikapublikatsiooni, rohked trükivalgust näinud uurimused, elektrooniline tekstiväljaanne, kaitstud teaduskraadid, arhiivi egiidi all toimunud kolm ekspeditsiooni, konverents ja näitus, kogude täienemine ning jätkuv digitaliseerimine.

Tänases kiiresti tehnitseeruvas maailmas on ka pärimuskultuuriga tegelevatele arhiividele esitatud tõsine väljakutse. Kas arhiiv suudab kaasa minna muutuva ajaga, muuta seniseid mõtlemis- ja suhtumismalle, ümber õppida ning püüda rakendada uuemaid tehnoloogiasaavutusi? Väljakutse vastuvõtmine tähendab arhiivi aja- ja energiamahukat järk-järgulist ümberkorraldamist, digitaliseerimisprojektide käivitamist, katsetamist paljude tehnoloogiatega, suurte elektrooniliste andmepankade loomist, riist- ja tarkvara sagedast uuendamist jpm. Uuendusteele asudes tuleb üle saada barjäärist tundmatu ees, olla paindlik ning mitte tagasi põrkuda esimestest ebaõnnestumistest.

Kuigi kirjeldatud protsess on kulukas ning omal moel tülikaski, on sellel vähemalt üks suur pluss. Nii suudab arhiiv olla tänapäevase uurija ja huvilise (aga ka potentsiaalse koostööpartneri või rahastaja) jaoks atraktiivne, huvitav ja vajalik. Kindlasti pakuvad masina abil analüüsitud arhiiviandmed ka uusi lähenemisvõimalusi rahvapärimuse teaduslikul tõlgendamisel, mis kinnitab omakorda nimetatud ainevaldkonna elujõulisust ja arenemisvõimet, samas vähendades riski sattuda liigvähese kasuteguri tõttu likvideeritavate uurimisvaldkondade hulka.

Elektroonilistel andmekandjatel paraneb suuresti arhiiviainese kättesaadavus ning sellega tagatakse e-koopiate säilimine unikaalsetest, hävimisohus olevatest arhiivimaterjalidest. Siiski kaasnevad digitaliseerimisega ka mitmed ohud, millele pole folkloristid täna veel küllaldaselt tähelepanu pööranud. Et rahvaluulearhiivi kogutakse rohkesti sügavalt isiklikku ning intiimset laadi ainest, peab institutsioon suutma tagada kontrolli kogude üle, et vältida nende väärkasutamist. Nii tõusetuvad eetikaprobleemid, autoriõiguste küsimus hõlpsalt kättesaadava arhiivimaterjali kasutamisel merkantiilsetel eesmärkidel jne.

Eespool nimetatud problemaatika olid arhiivis 1999. a. päevakorral, kuid paljudele neist sobivaid lahendusi veel leida ei õnnestunud.

Kogumistöö

ERA kogumisstrateegiad olid 1999. aastal samad mis eelmistel aastatel. Ühelt poolt jätkati suviste rahvaluule-ekspeditsioonide traditsiooni, eriti väärivad esiletõstmist mastaapsed välitööd Siberi eesti asundustes; teiselt poolt jätkus töö arhiivi kirjasaatjatega ning algatati konkreetsele sihtrühmale ning laiemale avalikkusele suunatud kogumisaktsioone. Folkloristide kogutud materjali hulgas suurenes järjest enam heli- ning videosalvestuste osakaal, kuid endiselt laekus arhiivi ka suures mahus käsikirjalist materjali: vastuseid küsitluskavadele, arhiivi kirjasaatjate käsikirjalisi kaastöid, laulualbumeid jms. Tänuväärset tööd arhiivi korrespondentidega juhendas Eda Kalmre, kes saatis laiali küsitluskavu ja kogumisüleskutseid, pidas kirjavahetust, võttis vastu ning korraldas laekunud materjalid.

ERA käsikirjaline kogu kasvas aastaga enam kui 17 000 lehekülge. Sellest suure osa moodustas Vassili Randmetsa albumikogust peale keemilist töötlemist arvele võetud 149 ühikut, üldmahus 12 874 lehekülge. Ülejäänud osa kogunes põhiosas arhiivi kirjasaatjatelt ning kogumisvõistluste tulemusena. Kauaaegsetest arhiivi korrespondentidest väärib esiletõstmist Kaleph Jõulu 300 leheküljeline kaastöö, milles on esindatud kõik folklooriliigid; saadetise väärtuslikuma osa moodustavad usundilised muistendid ja pajatused ning setu rahvalaulik Olga Lohk'i biograafia ja laulud. Leida Oeselg pani aasta jooksul kirja ja andis ERA-le üle 200 lehekülje pajatusi, naljandeid, lauluparoodiaid, keelendeid, usunditeateid ja kombekirjeldusi Saaremaalt ja mujalt Eestist. Enda Kallas on saatnud aasta jooksul kolmel korral ajaloolisi ja kultuuriloolisi meenutusi ja fotosid oma lähedastest ning Eesti kultuuriloos olulistest isikutest. Evi Adderilt Järva-Madiselt laekus vihikutäis usundilist ainest, sh omaenda paraelamusi. Tiit Birkan saatis üle kahekümne lehekülje tänapäeva folkloori üleskirjutusi (pajatusi, lauluparoodiaid, anekdoote jm). Sisukas oli Arvo Mägi saadetis Rootsist - 14 leheküljeline arvutikirjas käsikiri "Poesia vulgaris", kuhu oli kogutud frivoolset folkloori ning seda ka analüüsitud. Arhiivi juures oma praktilist tööd sooritanud TÜ folklooritudengite hulgast tuleb esile tõsta Marietta Aardami (132 lk kolhoosipärimust Saaremaalt) ning Kaari Siemeri (20 lk tänapäeva lugusid ja kuulujutte) kaastööd.

Aasta jooksul annetasid ERA-le laulukladesid ja salmialbumeid Ruta Kangur (vanaisa kaitseväes teenimise ajal peetud klade), Kaupo Deemant (koopiad küüdi-tatute luuletustest ja lauluparoodiaid 1940. a. Viljandi koolipoiste toimikust Eesti Riigiarhiivis), Eve Ehastu, Merle Jääger ja Leida Oeselg. Arhiivi laekusid ka mitmed kodu-uurimuslikud folkloorset materjali sisaldavad käsikirjad. Hillar Palamets andis üle kogumiku vanemate inimeste mälestusi Keilast ja Hiiumaalt (originaal Harjumaa muuseumis); Enno Kallastelt Torgu vallast Saaremaalt laekus töö "Koovi küla. Pisut ajalugu ja olustikku". Esiletõstmist väärivad Mustla Keskkooli 12. klassi õpilaste Monika Vilu ja Liina Kolpakova kodu-uurimimistöö Tarvastu mardipäevast, Tõrva Gümnaasiumi 12. klassi õpilase Tarmo Oja kodu-uurimistöö "Taga-Peipsi eestlastest" ning TPÜ üliõpilase Harvet Tootsi ajaloo eriala lõputöö "Eesti asundused Põhja-Venemaal". Aasta jooksul deponeeriti ERA-sse ka valik TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures tehtud seminaritöid.

Jätkus eelmisel aastal Võru Seltsi ja Võru Instituudi algatatud Võrumaa koolipärimuse kogumisvõistlus, mille arhiivi poolseks koordineerijaks oli E. Kalmre. Võistluse tulemusena laekus arhiivile 742 lehekülge tänapäeva koolifolkloori kirjapanekuid (osa võtsid 30 üksikvõistlejat ning 2 klassi kollektiivse tööga 8-st koolist). Tublimad osalejad olid Antsla Keskkool, Räpina Ühisgümnaasium ja Valgjärve Põhikool.
Eesti Vabariigi presidendi preemia parimatele rahvaluulekogujatele, mis taastati ERA initsiatiivil ning presidendi kultuurirahastu toetusel viis aastat tagasi, anti tänavu üle 23. veebruaril. 1998. aastal ERA-le laekunud kaastööde põhjal esitati preemia laureaatideks arhiivi kauaaegne kaastööline Leida Oeselg Saaremaalt ning TÜ filoloogiatudeng Pille Niin. Pidulikul aktusel EKM saalis anti üle ka presidendi eripreemia viljaka kodu- ja kultuuriloolise tegevuse eest Eduard Leppikule Kadrinast ning kuulutati välja põhiteemad, mille kohta 1999. aastal arhiivi uusi kaastöid oodatakse. Selle aasta märksõnadeks olid sajandilõpufolkloor, perepärimus ja kodused rahvaluulekogud.

ERA jätkas tänavu (14.-25. juunil) välitöid ajaloolisel Mulgimaal, peatudes seekord Tarvastu pastoraadis. Osalesid Mall Hiiemäe, Pille Niin, Janika Oras, Tuuli Otsus, Jaan Tamm, Kadri Tamm ja Astrid Tuisk (kõik ERA), Reet Hiiemäe (EKI), Toomas Uri (eraettevõtja), Enn Lillemets (Tartu Lasteteater), Urmas Oras (ERA kaastööline). Arhiivi laekus u 500 lk kirjapanekuid, ca 35 t salvestusi, 2,5 t videofilmi ning 105 fotot. Lisaks tavapärasele frontaalsele kogumistööle pandi rõhku kaasaegse tähtpäeva kombestiku (jaanipäev, mardipäev jt) talletamisele.

ERA teaduri Mari Sarve eestvõttel jätkusid suvised välitööd Kullamaal. Ekspeditsioon toimus 15.-21. augustil Kullamaa kihelkonna põhjaosas, kuhu varasemad rahvaluulekogujad on väga harva jõudnud. Kogumiskäigust võtsid osa Mari Sarv, Tuuli Otsus, Liina Saarlo, Pille Niin ja Andreas Kalkun (kõik ERA), Renata Sõukand (Tartu Nefa rühm), Risto Järv, Kiti Kaur, Anne-Ly Sova (kõik TÜ) ning Liina Härm (Viljandi Kultuurikolledþ). Sobiv öömaja õnnestus saada tänu Piirsalu koguduse lahkusele. Eelkõige koguti materjali Piirsalu ja Kuie küladest, mõnevõrra siiski ka laiemast ümbruskonnast. Kuie Sooääre küla kokkutulekul õnnestus jäädvustada nii tänapäevast külakokkutulekute traditsiooni kui ka küsitleda kaugemalt kohale sõitnud põlis-kuielasi. Kokku tehti ca 50 tundi helisalvestusi ning 2 tundi videosalvestusi, lisaks sellele tehti kirjapanekuid, koguti fotosid, laulikuid ja salmikuid.

Jätkus Siberi eestlaste rahvaluule päästekogumisaktsioon (11. mai - 12. juuni), mis Eesti Rahvuskultuuri Fondi toetusel toimus sedakorda Nikolajevka, Berjozovka, Uusküla, Rosentali (Novosibirski obl) ning Rõþkovo (Omski obl) küladesse. Välitöödel osalesid ERA teadurid Anu Korb (ekspeditsiooni juht) ja Astrid Tuisk ning filmioperaator Andres Korjus (lepingulisena). Varasemate ekspeditsioonidega võrreldes pöörati tähelepanu enam filmimisele (16 t), fotografeerimisele (500 kaadrit) ja helisalvestamisele (75 t). Koguti 10 vana fotot ning tehti 200 lk käsikirjalisi ülestähendusi, mille hulgas oli ka laiemat kultuuriloolist, olustikulist ning ajaloolist ainest. Kogutud materjal sisaldab unikaalseid rahvalaulu, -jutu ning -tantsuülesvõtteid nii lõunaeestilise kui põhjaeestilise taustaga küladest. Ajapuudusel jäi töö pooleli Lääne-Siberi endises luteriusuliste emakoloonias Rõþkovos, kus tuleb võimaluse korral kogumist kindlasti jätkata.
Suvekuudel (15.-24. juuni, 17.-19. juuli ning 26. juuli-1. august) osales ERA teadur Mari-Ann Remmel grantiprojektide "Arheoloogia ja kohapärimus" (AEF) ning "Kohapärimus rahvajuttudes" (ETF) raames toimunud rahvaluule-ekspeditsioonil ajaloolistesse Rõuge ja Vastseliina kihelkondadesse. Peamiselt kohapärimuse kogumisele keskendunud välitöödel tehtud helisalvestused (50 t), videoülesvõtted (4,5 t) ning fotod (ca 300) anti üle ERA-sse. Mari-Ann Remmel jäädvustas ka jaanipäeva pühitsemist Meeksis ning talletas kogumiskäigul Venemaale Petseri rajooni materjale Kirjandusmuuseumi setuteemalise näituse tarbeks.

Korraldustöö. Kogude digitaliseerimine

Enamik ERA-s läbi viidud korraldusalasest tööst on seotud kogude ulatuslike digitaliseerimiskavadega.

Jaan Tamme käe all edenes jõudsalt ERA vanade helisalvestuste ümbervõtmine digitaaltehnikaga. Aasta jooksul konserveeriti CD-ROM failiplaatidele heliülesvõtted magnetlintidelt seerias RKM, Mgn II 73-355 ning need on MP3-formaadis kasutatavad ka folkloristide siseserveris. Sirle Lorvi kirjutas CD-ROM failiplaatidele kõik aasta jooksul arhiivi laekunud uued digitaaltehnikaga ülesvõetud helisalvestused. Uue materjali lindinimekirjad vormistati endiselt MS Excel'i tabelitena (teostajad Kadi Sarv, Pille Niin), mis võimaldab hõlpsalt nende konverteerimist eesti rahvaluule elektroonilisse andmebaasi.

Einar Sinijärvel jõudis lõpule 1950.-1970. aastatel arhiivi välitöödel tehtud kitsas- ning laifilmide ümbervõtmine digitaalvideotehnikaga. Koopiakassettide põhjal vormistas Kadi Sarv filmide detailiseeritud sisunimestikud, mille koostamisel olid nõu ja jõuga abiks arhiivi endised töötajad Lilia Briedis, Ottilie-Olga Kõiva, Ellen Liiv, Ingrid Rüütel ja Erna Tampere.

Alustati ERA fotokogu inventuuri ning ümberpaigutamist tänapäevanõuetele vastavasse uude fotokappi. Tuuli Otsus ja Indrek Tenno võtsid jooksvalt arvele arhiivi laekunud uued fotod, mille sisukirjed ning taustandmed sisestati MS Exceli tabelitesse ning on kättesaadavad folkloristide siseserveris. Samalaadset tööd alustati ka ERA mustvalgete fotode vanema osa kirjete arvutisse sisestamisel.

Koostöös EKI folkloristidega koondati siseserverisse kõik seni elektroonilisel kujul olemas olevad rahvaluuletekstid. Aasta teisel poolel tehti algust ka Jakob Hurda rahvaluulekogude päästekopeerimisega (teostajad Ell Vahtramäe, Terje Potter, Melika Kindel). Frontaalselt jõuti arvutisse sisestada rahvajutud, usunditeated ja kombestikukirjeldused H II seeria köidetest 1-15. Grantiprojektide toetusel jätkus ulatuslik kohapärimuse ning regilaulude sisestamine. Aasta lõpus laaditi esimesed tekstid ning andmekirjed ka EKI programmeerija Sander Vesiku välja töötatud eesti rahvaluule elektroonilisse andmebaasi.

Tõhusat tööd ERA käsiraamatukogu korraldamisel tegi Pille Niin, kes võttis arvele ning sisestas tabelisse kõik arhiivile laekunud uued publikatsioonid. Raamatukokku uute väljaannete muretsemise ning vahetamise eest seisid hea Ergo-Hart Västrik, Astrid Tuisk ning paljud folkloristidest annetajad meil ja mujal.

Publikatsioonid. Esinemised

Teadusteema "Folkloor ühiskonna mentaliteedimuutuste kajastajana" (1998-2002) täitmisel jätkati varem alustatud töösuundi: rahvalaulude, rahvausundilise ainese, tänapäeva folkloori ning Siberi eestlaste pärimuse kogumist, uurimist ning publitseerimist. Töö teadusteemaga toimub sümbioosis asutusega seotud viie Eesti Teadusfondi grantiprojektiga. Liigutud on teaduskraadide taotlemise suunas, avardunud on teaduskontaktid ning teadvustunud ERA kui Eesti keskse rahvaluulearhiivi koht rahvusvahelisel teadusmaastikul.

ERA töötajad osalesid seeria Vana Kannel Jõhvi ja Iisaku köite ettevalmistamisel ning trükkitoimetamisel (koostöös EKI folkloristika osakonnaga), samuti jätkati oma jõududega Vana Kandle Kodavere ja Kullamaa kihelkonna köidete koostamist. 15. juunil kaitses kaitses Mari Sarv oma magistritöö "Regilaul kui poeetiline süsteem" hindele cum laude. Eesti Teadusfondi grantiprojekti toetusel ilmus aasta jooksul rahvusvahelise lugejaskonnaga väljaannetes mitu regilaulu-uurimust, mis keskendusid vormeliteooria rakendamisele eesti rahvalaulude uurimisel (Liina Saarlo ajakirjas Nord Nytt) ning regilaulu alliteratsiooni ja parallelismi kasutusele (Mari Sarv ajakirjas Folklore. An Electronical Journal of Folklore). Aasta tähtsündmuste hulka kuulus kindlasti seni kõige ülevaatlikuma eesti regilauluväljaande Eesti rahvalaulud. Antoloogia I-III avamine Internetis (vt http://haldjas.folklore.ee/laulud/erla). Elektrooniline väljaanne annab võimaluse sõna- ja fraasiotsinguteks ning teeb juba rariteetseks muutunud eesti folkloristika tähtteose kasutamise kättesaadavaks laiale huvilisteringile. ERA teaduri Janika Orase initsiatiivil meeskonnatööna läbiviidud projekti toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Teadusfond.

1999. a. nägi trükivalgust sarja Eesti asundused neljas raamat "Taaru-tagused ja stepiasukad" (koostaja Anu Korb), mis toob lugeja ette Taara piirkonna ning Tsvetnopolje küla eestlastelt aastatel 1996-1997 kogutud lood ja laulud. Pikema sissejuhatusega varustatud kommenteeritud tekstiantoloogia ettevalmistamisest võttis osa suur osa ERA teaduritest, väljaanne ilmus ETF-i toetusel. Tänapäeva folkloori grantiprojekti raames valmis artiklikogumik "Kuuldud-nähtud. Tänapäeva folkloorist IV" (toimetaja Eda Kalmre). Kogumik hõlmab 11 artiklit eesti, läti ja soome folkloristidelt, käsitledes mentaliteedimuutusi kaasaaegses ühiskonnas ning tänapäevaseid folklorismi-ilminguid. Siberi eestlaste temaatikat puudutab kogumikus ilmunud Astrid Tuisu artikkel. Eda Kalmre lõpetas väljaande tüdrukute salmialbumitest (ilmub kirjastuses "Koolibri") ning jätkas tööd tänapäeva linnajuttude kogumiku koostamisel.

Kirjastuses "Eesti Raamat" ilmus aasta lõpus Mall Hiiemäe koostatud teadusliku antoloogia Eesti rahvakalender lõpuköide (VIII), millega ERA vanemteadur pani väärilise punkti oma pikaajalisele tööle eesti kalendrikombestiku teemal. Avatud Eesti Fondi projekti "Mordva etnoloogia, rahvaluule ja usund" raames kirjutas Mall Hiiemäe pikema ülevaate mordva kalendrist, inimese-looduse suhtele keskendusid uurimus "Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis" ning "Põlispuud rahvapärimuses". Praktilise ja üldhariva suunitlusega tänapäevasele kasutajale olid M. Hiiemäe koostatud tekstivalimik "Rahvajutte Maarja-Magdaleena kihelkonnast. Materjal rahvajutustajatele" (väljaandja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus) ning rahvaväljaanded "Mardipäev ja kadripäev" ning "Vanarahva ilmakalender 2000" (mõlemad kirjastuses "Olion"). Rahvausundilise maailmavaate muutumist kajastasid ka Ergo-Hart Västriku uurimuste-seeria vadja rahvausundist kogumikes "Multicultural Europe: Illusion or Reality" ja "Christian Folk Religion. Studies in Folklore and Popular Religion" ning ajakirjas "Folklore. An Electronical Journal of Folklore".

Koostöös teiste teadusasutustega valmisid ERA helistuudios kassett "Pärnumaa viiuldajad. Teine" (koostajad Raivo ja Krista Sildoja), leelokoor "Helmine" laserplaat ning leelokoor "Leiko" kassett (mõlema koostaja-toimetaja Vaike Sarv), Seto meestelaulu tutvustav laserplaat (koostaja-toimetaja Paul Hagu), Võrumaa rahvalaulude kassett "Tsirr-virr lõokõnõ" (koostaja-toimetaja Marju Kõivupuu) ning Tallinna muhulaste ansambli kassett (koostaja-toimetaja Maret Lehto).

Traditsiooniline Noorte folkloristide konverents toimus tänavu 28.-29. aprillil (peakorraldaja J. Oras). 19 ettekannet käsitlesid mitmeid folkloorivaldkondi, nii varasemat kui ka tänapäevast materjali, analüüsiti erinevaid uurimismeetodeid ja nende sobivust eesti pärimuse uurimisel, puudutati historiograafiaprobleeme. Esinesid tudengid, magistrandid ja doktorandid kolmest ülikoolist (TÜ, EMA, TPÜ) ning noorteadlased folkloristikaga tegelevatest uurimisasutustest (EKI, EKM). Konverentsi esimese päeva õhtul esitleti 1998. aasta ettekandeid sisaldavat kogumikku Lohetapja. Pro folkloristica VI ning lauldi rahvalaule Celia Roose regilaulutöötoas. Seeria järgmise osana ilmuvad ka 1999. a. konverentsi ettekanded (vt http://haldjas.folklore.ee/rl/ pubte/ee/NT/teesid99/).

Kreutzwaldi päevade (21.-22. detsembril) rahvaluulele pühendatud teisel päeval tutvustasid oma uuemaid uurimistulemusi ning puudutasid folkloristika aktuaalseid probleeme Janika Oras, Liina Saarlo ja Astrid Tuisk.

Lisaks oma maja konverentsidele on ERA teadurid ettekannetega esinenud mitmel Eesti-sisesel teadusüritusel: Astrid Tuisk seminaril "Etnoloogia hääled" 31. märtsil Eesti Rahva Muuseumis, Kadri Tamm O. A. Väisäse päeval 19. aprillil Eesti Rahva Muuseumis ning Saaremaa Kirjanduspäeval 9. juulil Kuressaares, Mall Hiiemäe interdistsiplinaarsel konverentsil "Kodumaa ja kodupaik. Eestlaste territoriaalne identiteet" 16. novembril Ajaloo Instituudis. Neile lisanduvad ERA teadurite üle kolmekümne rahvaluulet tutvustavat ning propageerivat ettekannet koolides, seltsides, täiendkoolituskursustel, kokkutulekutel, rahvaluulepäevadel ning muudel avalikel üritustel.

TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli töös olid lepingulistena tegevad Mall Hiiemäe (ülemastme valikkursus eesti rahvakalendrist) ja Eda Kalmre (loenguid tänapäeva folkloorist, praktika juhendamine). Janika Oras pidas H. Elleri nim. Muusikakoolis loengutsükli eesti rahvamuusikast ning luges kursust "Regilaulu keel ja poeetika" Viljandi Kultuurikolledþis. Ühtlasi juhendasid Janika Oras ning Eda Kalmre mitut TÜ folkloristika eriharu ja Viljandi Kultuurikolledþi rahvamuusika tudengite kursuse- ja seminaritööd.

ERA teadurid osalesid Akadeemilise Rahvaluule Seltsi töös nii seltsi üritusi korraldades (juhatusse kuuluvad Kadri Tamm ja Ergo-Hart Västrik) kui ka esinedes seltsi kõnekoosolekutel (Mall Hiiemäe, Anu Korb). Tegutseti aktiivselt ka mitmes teises rahvakultuuri uurivas või propageerivas ühenduses. Anu Korb võttis osa Saaremaa Pärimuskultuuri Sihtasutuse juhatuse tööst. Kadri Tamm oli kaasatud Jakob Hurda aasta toimkonna tegemistesse. Toimkonna eestvõttel tähistati tänavu Põlvamaal mitmete üritustega eesti rahvaluule suurkogumise initsiaatori Jakob Hurda 160. sünniaastapäeva. Ettevõtmisteseeria organisaatorina oli Kadri Tamm üks juubeliväljaande "Jakob Hurt ja kodukant" koostajatest. Aastapäevapidustused kulmineerusid J. Hurda rahvuskultuuri auhindade kätteandmisega Himmastes 22. juulil. Þürii otsusel tunnistati J. Hurda elutöö jätkamist toetava preemia väärilisteks teiste hulgas folklorist Ottilie-Olga Kõiva (KM RO juhataja 1966-1977).

Tihenenud on ERA teaduskontaktid uurimisasutustega välismaal. Üha sagedamini avaldatakse uurimusi võõrkeeltes, esinetakse rahvusvahelistel konverentsidel, võetakse osa ühistest uurimisprojektidest ning täiendatakse end erialauurimis-keskustes.

Balti Folkloori Instituudi kolleegiumi liikmena osales Ergo-Hart Västrik nõupidamistel Riias ja Tartus, koordineerides Eesti, Läti ja Leedu folkloristide ühiste teaduspublikatsioonide väljaandmist ning kavandades lähiaastate koostööd. Ta pidas ettekande Põhjamaade, Baltimaade ja Loode-Venemaa folkloriste hõlmava koostööprojekti "Folklore, Heritage Politics, and Ethnic Diversity" raames Tartus 1.-5. mail toimunud sümpoosionil ning koos Mari-Ann Remmeliga rahvusvahelisel kirjandusmuuseumite komitee (ICOM/ICLM) aastakonverentsil. Samuti võttis E.-H. Västrik osa maailma folkloristika ühe vanima ning prestiiþsema erialaühenduse Folklore Fellows'i suvekoolist Turus 8.-23. augustil, osaledes töörühmas "Principles of Fieldwork and Archiving" ning sai ühenduse assotsieerunud liikmeks.

Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluulearhiivis täiendasid end Mari-Ann Remmel, Liina Saarlo ja Mari Sarv. Rahvusvahelises noorte folkloristide ja etnoloogide suvekoolis "Research Strategies and Traditions of Folkloristics and Ethnology in the 1990s" (Kiidil 30. juuli - 7. august) täiendasid end Liina Saarlo, Mari Sarv, Pille Niin ja Ergo-Hart Västrik.

Näitused. Uurijad

ERA töökavas oli sellel aastal üks plaanipärane rahvaluule temaatikat puudutav näitus. 19. oktoobril avati Kirjandusmuuseumi saalis näitus "Piiri takah. Pilte Ida-Setomaalt 1996-1999" (koostajad Mari-Ann Remmel, Heiki Valk (TÜ) ja Ergo-Hart Västrik). Erinevalt muuseumis väljakujunenud üldkultuurilis-hariva rõhuasetusega näituste traditsioonist, oli see kavandatud idee-näitusena, kus visuaalselt haaravaid kujundlikke lahendusi kasutades püüti vaatajat kaasa mõtlema ärgitada. Lisaks viimase nelja aasta jooksul tehtud fotodele olid näitusel väljas teisele poole praegust Eesti-Vene kontrolljoont jäänud majapidamistest kogutud esemed (peamiselt Ahto Raudoja erakogust). Saatetekstidena oli kasutatud lõike Ida-Setumaa kogumiskäikudel talletatud pärimusmaterjalist ning välitööpäevikutest. Näituse laiem eesmärk oli teadvustada setude olemasolu piiri taga, tutvustada setude kogukonnakeskset pärimuskultuuri ning juhtida tähelepanu kunstliku piiri põhjustatud pöördumatutele ja traagilistele tagajärgedele. Näituse valmimist toetasid Eesti ja Tartu Kultuurkapital.
EKI juhtteaduri akadeemik Arvo Krikmanni 60. juubelile pühendatud sümpoosiumi raames 28. septembril avati ERA poolse kingitusena Kirjandusmuuseumi saalis teemakohane tähtpäevanäitus "Arvo Krikmann 60" (koostaja Mall Hiiemäe). Erakogudest pärit fotod, käsikirjad, märkmed, joonistused ning väljaanded avasid juubilari tööde ja tegemiste erinevaid, tavapäraselt varju jäävaid tahke.

Eesti Rahvaluule Arhiivi kogud on keskseks uurimisbaasiks eesti folkloristidele. ERA materjalide põhjal tehakse seminari-, kursuse-, bakalaureuse-, ja magistritöid TÜ rahvaluule õppetooli juures, Viljandi Kultuurikolledþis jt Eesti kõrgkoolides. Arhiivimaterjalide kasutamisel on tudengeid ning uurijaid aidanud kõik ERA teadurid ning tehniline abipersonal. Arhiivi tutvustavaid loeng-ekskursioone oli aasta jooksul üle neljakümne, samuti sooritasid ERA-s arhiivipraktikat poolsada TÜ rahvaluuletudengit.

ERA kogudega töötasid ning tutvusid paljud folkloristid väljastpoolt Eestit. Käsikirjaliste ajalehtedega töötas aprillis ERA-s Kirsti Salmi-Niklander (Helsinki), juunis jätkas saksakeelsete kogude uurimist Reimund Kvideland (Bergen), eesti taevakirjade tekste ning ERA käsiraamatukogu kasutas augustis David Elton Gay (Bloomington), Anne Vabarna materjalidega tegelesid septembris Anneli ja Lauri Honko (Turu) ning novembris kogusid sanditamiskombestikuga seotud materjale Terry Gunnell (Reikjavik) ja Carsten Bregenh¸j (Vaasa). Põgusamalt tutvusid arhiivi kogudega Mohamad Shabana (Kairo), Kazys Grigas (Vilnius), Pekka Laaksonen ja Jukka Saarinen (Helsinki), Soome Rahvateaduse Ühenduse "Ethnos" rühm, mitme rahvusvahelise konverentsi ja sümpoosiumi osalejad.

Külaliste seas oli mitmeid ERA endiste kaastööliste ja folkloristide omaksed ning järeltulijad. Juuni alguses tutvusid arhiivi ja selle kogudega ERA rajaja Oskar Looritsa lapsed Saimi Nott, Leelo Andrén ja Andres Loorits. 14. juulil võõrustas arhiiv Juta Beauchamp-Mäesalu, kes tegi koopiaid oma ema, suurkoguja Marta Mäesalu materjalidest. Mälestuste vahendusel said praegused arhiivi töötajad teada mitmeid üksikasju nende erakordsete inimeste eluolust ning hilisemast elusaatusest.

Suur tänu Teile kõigile!

Kas leidsid, mida otsisid? *