Uudised

Foto: Janika Oras. Konverentsi lõpukontserdi eel Gjirokastra ülikooli terrassil

Foto: Janika Oras. Konverentsi lõpukontserdi eel Gjirokastra ülikooli terrassil

Eesti Kirjandusmuuseumi teadlased rahvusvahelisel ballaadiuurijate konverentsil

13.09.2022

1.-5. septembrini toimus Albaanias Tiranas ja Gjirokastras rahvusvaheline ballaadiuurijate konverents, kus osalesid ettekannetega Eesti Kirjandusmuuseumi teadlased Janika Oras, Liina Saarlo ja Taive Särg. 

Rahvusvaheline ballaadiuurijate ühendus (International Ballad Commission/ Kommission für Volksdichtung) on loodud 1966. aastal ja korraldab iga-aastaseid ballaadide ja muude traditsiooniliste laulužanride teemalisi konverentse. Seekordne, 50. konverents oli pühendatud rahvalaulude kuulajaskonna muutumisele (Ballads and the audience in time and space).
Konverentsi 18 sessioonil peeti 70 ettekannet, mille teemad hõlmasid ajaliselt, geograafiliselt ning ka metoodiliselt äärmiselt laia maailma: keskaegsetest ballaadikäsikirjadest tänapäevaste ballaadilauljate festivalideni, soome rahvalaulukorpuse arvutianalüüsist albaania mitmehäälse meestelaulu muusikaliste iseärasusteni, Kesk-Aasia eeposelaulikutest Woody Guthrieni. Konverentsi ettekandeid peeti ja kuulati kaasaja keerukatele oludele kohaselt nii kohapeal kui interneti kaudu.

Taive Särg Albaania rahvariides neiuga
Taive Särg Albaania rahvariides neiuga

 

Taive Särg pidas konverentsi esimese ettekande lauljate ja kuulajate suhtlemisest pärimusmuusika kontsertidel (Communication between singers and audience in folk music concerts). Liina Saarlo ettekanne käsitles erinevaid regilaulikute isikuid ning nende interpersonaalseid suhteid folkloristide ning perekonnaliikmetega (When the audience is gone: interpersonal relationships between the singer, the collector and the audience). Janika Oras andis ülevaate laulmistraditsioonidest sõjajärgses Eestis (Traditional song in Estonia in the second half of the twentieth century). Konverentsi osalejad külastasid ühiselt folkloorifestivali, pärimusmuusika kontserte ning Albaania tähtsaimat arheoloogilist kaitseala, UNESCO maailmapärandi paika Butrinti.

Foto: Janika Oras. UNESCO maailmapärandi paik Butrint
Foto: Janika Oras. UNESCO maailmapärandi paik Butrint

 

Liina Saarlo 
 

Kas leidsid, mida otsisid? *