Uudised

llmunud on uus Methise number, mis keskendub seekord vaimsele heaolule ja kunstidele.
Ajakirja koostajad ja toimetajad on Anu Kõlar, Meeta Vardja, keele- ja tegevtoimetaja on Kanni Labi ning inglise keele toimetajaks on Daniel Edward Allen.

Värskes ajakirjas leidub artikleid, mis ulatuvad ajaloouurimusest loovprotsessi analüüsi ja kaasaegse kunsti rakendusvõimalusteni. Kogumikku läbivaks jooneks on küsimus: kuidas mõjutavad loovus, kunstiline kogemus ja kultuurikontekst inimese sisemaailma, eriti keerulistel aegadel?

Teema ajaloolist perspektiivi avavad Anu Schaper ja Anu Veenre. Schaper vaatleb, kuidas muusikud Põhjasõja ja katkulaine keerises 18. sajandi alguse Tallinnas ja Riias toime tulid ning mil määral võis loominguga tegelemine pakkuda neile vaimset tuge. Veenre analüüsib 1970. aastate Heliloojate Liidu töökoosolekute protokolle, näidates, kuidas stagnatsiooniaja formaalses institutsionaalses raamistikus toimisid nii loomingulised kui praktilised toimetulekustrateegiad. Mõlemas käsitluses ilmneb, et vaimne heaolu loomeinimese elus ei sõltu üksnes sisemisest tasakaalust, vaid on tihedalt seotud ühiskondlike ja ajalooliste oludega.

Merilin Jürjo toob lugejateni teatri vaate: tema psühholoogilise vastuvõtumudeli keskmes on vaataja ja lavastuse vaheline pingeväli, kus isiklikud kogemused, hoiakud ja kultuuriline taust kujundavad etenduse mõju. Käbi Laretei loomelugu käsitlev Leena Käosaare ja Aija Sakova artikkel aga avab, kuidas kirjutamine võib asendada muusikat ja toimida mälutöö ning vaimse taastumise vahendina.

Kogumikus on artikleid ka  muusikapsühholoogiast. Eerik Jõksi põhjalik uurimus  „Õhtumaine kirikulaul ja vaimne heaolu Anno Domini 2024 – juhtumiuurimus Pühalaulu Kooli kogukonnas“  toob fookusesse iidse kirikulaulu ja selle rolli vaimse heaolu toetajana.
Jelizaveta Bukina, Janika Mesi ja Marju Raju uurimus käsitleb muusikatudengite esinemisärevust ning pakub praktilisi tehnikaid, mis aitavad muusikuks kasvamise teel säilitada tasakaalu ja keskendumisvõimet.

Teemaartiklite viimases plokis vaadeldakse vaimse heaolu ja loovuse lõimumist visuaalkunsti ja disaini kaudu. Hanna-Liis Konti artikkel „Kuidas toetab kunst sotsiaal-emotsionaalse pädevuse kujundamist? Lastega perede abil loodud helirännak“  põhineb Tartu Kunstimuuseumis aastatel 2022–2024 kunstnike ja lastega perede koostöös valminud heliteoste „Murrangu hinged“ ja „Viltuse maja mälestused“ loomisprotsessile;  Taavi Varmi käsitlus videomängude disainist noortele täiskasvanutele ning Art Leete, Madli Orase ja Karina Vabsoni juhtimisel valminud uurimus kaasaegsest kunstist töökeskkonnas osutavad kõik, et kunstil on potentsiaali kujundada suhtlemisoskust, tugevdada kollektiivset sidusust ja pakkuda turvalist ruumi isiklikuks arenguks.

Vabaartiklite rubriigis käsitleb Kristina Kõrver Arvo Pärdi kooritsükli „Sieben Magnificat-Antiphonen“ semiootilist tõlgendusvälja, näidates, kuidas sõna, märk ja heli põimuvad loomeprotsessis. Igor Kotjuh toob oma artiklis esile rahvuskultuurilise kuuluvuse mitmetahulisuse, analüüsides Igor Severjanini hübriididentiteeti ja selle peegeldusi tema eesti kontekstiga seotud loomingus. Arhiivileiu rubriigis avab Mari Vallikivi kahe psühhiaatriahaigla patsiendi haiguslugusid ja sõnalise vaimuloome näiteid 19. sajandi lõpust– nende isiklikud, poeetilised katsetused on ühtaegu ajalooline allikas ja isikliku vaimse toimetuleku dokumentatsioon.

Kunstidele ja vaimsele tervisele ning heaolule pühendatud kogumik tõestab, et vaimne heaolu pole pelgalt individuaalne seisund, vaid kultuuri, ajastu ja loomevormide ristumiskoht. Kunst ei paku mitte ainult peeglit, vaid ka tööriistu ja võimalikke teekondi vaimse heaoluni – olgu see siis muusika, teater, kirjandus või kaasaegne visuaalkunst.

Ajakiri on esialgu loetav veebis:
https://methis.ee/arhiiv/methis-nr-35-kevad-2025

Häid lugemiselamusi!