Uudis

Alates 2011. aastast on Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud kolme aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust. Eelmisel aastal pälvis preemia Tallinna Ülikooli vanemteadur Marju Kõivupuu.

Sel aastal esitati preemiale neli kandidaati:

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Reet Hiiemäe, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi arhiivijuhataja-juhtivteadur Risto Järv, Eesti Kirjandusmuuseumi emeeritus Ingrid Rüütel ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Liina Saarlo. Kõigi kandidaatide viimased kolm aastat on olnud viljakad ja mitmekülgsed.

Reet Hiiemäe on teadustöö keskmes on rahvausund kogu selle mitmekesisuses. Aastatel 2023-2025 on ta avaldanud uurimusi nii tänapäevastest kui ka minevikulistest rahvausupraktikatest, sh küsinud ka järjepidevust ja katkestuste järele. Hiiemäe uusim uurimisprojekt „Keskkonnaga seotud tervisekriiside mõistmine – avaliku arvamuse kujundamine müütide ja teaduse kaudu“ (CHANSE-HERA rahastus) on innovaatiline interdistsiplinaarne algatus, mis ühendab mütoloogia, kartograafia ja visuaalse disaini, et arendada uusi teaduskommunikatsiooni vorme keskkonna- ja tervisekriiside mõistmiseks.

Risto Järve teadustöö keskmes on muinasjutud ning arhiivitöö, aastatel 2023-2025 ilmus temalt nii akadeemilisi uurimusi, allikapublikatsioone kui ka populaarteaduslikke väljaandeid. Mitmetes oma teaduspublikatsioonides ning ettekannetes on ta katsetanud uudsete meetodite ning vaatenurkadega. Olulisima tööde võib välja tuua Järve juhitud töörühma ühistööna valminud mahukat allikapublikatsioon seerias Monumenta Estroniae Antiquae „Eesti Muinasjutud III. Novellmuinasjutud“ (2024).

Ingrid Rüütli teadustöö keskendub Eesti rahvaviiside mitmekesisele maailmale. Aastatel 2023-2025 panustas ta oma laiahaardeliste teadmistega mitmesse suurejoonelisse projekti. Ta oli üheks 2025. aastal ilmunud kaheköitelise allikapublikatsiooni „Vana kannel XV. Muhu regilaulud“ autoriks – tema hooleks oli väljaande viisitüpoloogia, mis annab süstematiseeritud ülevaate kohaliku viisitraditsiooni eri stiilidest. 2023. aastal ilmus tema koostatud väljaanne „Võrumaa rahvalaule“ sarjas “Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 17”, mis teeb uurijatele ja laiemale avalikkusele korrastatud kujul kättesaadavaks aastatel 1961–1982 salvestatud Võrumaa laulupärimuse.

Liina Saarlo uurimistöö keskmes on aastatel 2023–2025 olnud peamiselt eesti regilaulu kui kultuurinähtuse eri aspektid – esitus, kogumislugu, tüpoloogia ning nende ideoloogiline ja institutsionaalne raamistik. Lisaks tööle Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis on Liina Saarlo sel perioodil osalenud ka rahvusvahelises FILTER-projektis, kus uurinud eesti ja soome regilaulude ühisjooni, süvenenud võimalikesse mõjudesse, mis kirjanduslikel allikatel võis olla eesti regilaulutraditsiooni kogumisele, suulisele traditsioonile ning omakorda regilaulukorpusele.

Tänavune laureaat kuulutatakse välja 28. mail kell 16.15 algaval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul Eesti Kirjandusmuuseumi saalis. Preemia väljakuulutamisele eelneb eelmise aasta laureaadi Marju Kõivupuu ettekanne “Harglast I. Harglata. Paigapärimus muutuvas maastikus Hargla kihelkonna näitel”. Olete oodatud!

Info: Katre Kikas, katre.kikas@folklore.ee.