Andres Lemba (snd 1968)
Üles, üles, hellad vennad!
Andres Lemba kooritöötlus
Andres Lemba minevikuhõnguline „Üles, üles hellad vennad“ on koostatud kahest laulust: varasemast samanimelisest kooriseadest ja regilaulust algussõnadega "Laula, laula suukene!". Laulude tüübinimede järgi oleks need "Sõidaksin Sõõrumäele" ja "Laula, kuni elad". Koorilaul algab ühe teemaga ja hiljem liitub teine, nagu allpool on Lemba kooritöötluse näidetes märgitud.
1. Üles, üles hellad vennad!
2. Laula, laula, suukene!
[---]
Allikas 1: Sokolowsky kooritöötlus "Üles, üles!" muusika-ajakirjas
Laulu ja Mängu Lehe lisaleht. 1885, lk 77, 78.
19. sajandi laul "Üles, üles!" on kahe rahvalaulu põhjal tehtud kooritöötlus, mis ilmus Karl August Hermanni välja antud Laulu ja Mängu Lehe lisalehes (1885, laul nr 64). Tõenäoliselt laul saadetigi Hermannile juba seadena. Teose autor oli tookordne Vändra kirikuõpetaja Ernst Sokolowski (1833–1899). Ta oli haritud ja lugupeetud mees, kes edendas Eesti kurttummade haridust, asutas mitmeid koole ja aitas vaesemal rahval kodusid rajada.
Rahvalaulu on üles kirjutanud Jüri Peterson (1844–1907), Vana-Vändra valla Kadaka külakooli õpetaja. Ilmunud seade juures on märkus „Teised sõnad rahvasuus“, mis tähendab, et viisi juurde kuulus algselt teistsugune tekst. "Vävdra rahvaviisiks" nimetaud meloodia meenutab mardi- ja kadrilaule.
Allikas 2: Regilaulu "Laula, kuni elad" helisalvestus
RKM, Mgn. II 1099 b. Tõstamaa khk, Alu k. – Herbert ja Erna Tampere Kirjandusmuuseumi ekspeditsioonil < Laulik Liisu (Elisabet) Orik, 1873–1970 (1965).
Lemba koorilaulu teiseks allikaks on regilaul „Laulu, kuni elad“, algussõnadega "Laula, laula, suukene" Liisu Oriku esituses. Rahvalaulu esitaja on regilaulu määratlemisel oluline, sest ta pole üksnes esitaja vaid ka (taas)looja. Ka sarnase nimetuse ja sisuga laulud ei olnud eri laulikutel identsed, vaid neil olid omad viisid ja sõnad, mis esitusest esitusse varieerusid. Liisu Oriku „Laulu, kuni elad“ viisi ei ole teistelt laulikutelt jäädvustatud, nii et ilmselt see oli tema enda või kellegi teise kohaliku inimese looming.
Lemba on koorilaulu jaoks valinud ainult "Laula, kuni elad" esimene pool, jättes kõrvale teise, surmast kõneleva osa.
Esinduslikku valikut eesti rahvamuusikast saab kuulata veebis "Eesti rahvamuusika antoloogiast", 2016 [1970, 2003], välja antud Eesti Rahvaluule Arhiivis, toimetanud Janika Oras, Kadi Sarv. Seal on avaldatud ka "Laula, kuni elad", pealkirjaga "Laula!" (nr. 55).
https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/rahvamuusika/ee/index
ERA Foto 862, Peeter Parikas. 1937–1938.
Rahvalaulik Liisu Orik (1873–1970)
Regivärsid „Laula, laula, suukene...“ on Eestis kuulsaks saanud just sellisel kujul, nagu neid esitas Pärnumaa laulik Liisu (Elisabet) Orik. Rahvalaulik oli 95-aastane, kui see laul temalt Eesti Kirjandusmuuseumi välitöödel salvestati.
Laul on varem korduvalt trükis ilmunud ja Liisu Oriku tekst peaaegu kattub paarsada aastat tagasi ilmunud tekstiga. Seega pole võimatu, et ka rahvalaulikud tuletasid raamatu abil sõnu meelde või õppisid neid juurde. Rahvalaulude viise mõjutas kirjalik kultuur tunduvalt vähem. Tavaliselt laulikud otsustasid ise, kuidas sõnu ja viise seada, lähtudes oma eeskujudest ja kohalikust traditsioonist.
Liisu Orikust on kirjutanud Herbert Tampere 1972. aasta "Rahvapärimuste kogujas" (nr 8, lk 77–80), nimetades teda kui üht "eesti viimaseid suuremaid rahvalaulikuid". Liisu elas Tõstamaa kihelkonnas Alu külas ja oli sündinud Häidaste külas. Liisu olevat õppinud laulud emalt ja teistelt külainimestelt, kuid ka isa teadnud palju laule. Talle olevat kõik laulud jäänud meelde – niisamuti ka raamatutest ja laulikutest õpitud laulud. Lisaks tegi Liisu Orik ise viise.
Liisu Orikut on salvestatud pika aja jooksul: 1938. aastal plaadistati teda Tallinna stuudios ja hiljem, 1960ndatel lindistati magnetofoniga. Temalt on koos Pärnumaa teise suure lauliku Hendrik Jantsoniga salvestatud peiu- ja pruudipoolsete pulmaliste vastastikust laulmist – pulmalaule ehk „kaasitusi“.
Regilaulutekst "Laula, kuni elad" vanemates allikates
Kaarle Krohn kirjutas artiklis "Laula, suukene" selle laulu vanematest allikatest nii trükis, rahvasuus kui naabermaades (teoses "Album M. J. Eiseni 70. sünnipäevaks", lk 19–27). Ta märgib, et laulu esimene trükitud teisend leidub ajakirjas Das Inland (1840, nr 27). Hiljem ilmus laul mitmetes 19. sajandi trükistes, näiteks Ado Grenzsteini koostatud kogumikus "Lõbusad laulud lastele" (1879).
"Laula, kuni elad"
1840
Laula, laula, suukene,
liigu, linnukeelekene,
mõlgu, marjameelekene,
ilutse, südamikene!
Küll saad siiski olla vaida,
kui saad alla musta mulla,
valge laudade vahele,
kena kirstu keske'elle.
Das Inland. 1840, nr 27.
Kooritöötluse "Üles, üles!" teksti allikatest
Arvatavasti sündis laul "Üles, üles!", kui laulu seadja Ernst Sokolowski sobitas Pärnumaa refräänilise viisi juurde Sõõrumäele sõitmise teksti. Mida ta kuulis ise kohalikust pärimusest ja mis oli laulu sündimisel selle kogujaks nimetatud Jüri Petersonil, on vajunud ajaloo hämarusse.
