Inimuuringute eetika humanitaarteadustes. Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 19. sügiskonverents

Translate event:

-

Lisa üritus kalendrisse 2025-12-02 00:00:00 2025-12-03 17:00:00 Inimuuringute eetika humanitaarteadustes. Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 19. sügiskonverents Teaduslik uurimistegevus on traditsiooniliselt lähtunud uurija ja uuritava, subjekti ja objekti eristusest. Piir nende kahe vahel on kunagi olnud rõhutatult selge ja diskreetne, tänaseks tunneme ka lähenemisi, kus uurija-uuritava subjektsus võib enam kokku sulada või lausa autoetnograafiliselt kattuda. Nüüdseks on ka humanitaarteadusliku uurimistöö osaks saanud uurimiseetika või vähemalt peavad uurijad seda endale kuidagi teadvustama. Kultuuri ja inimtegevuse uurimisel on see küsimus inimeste omavahelistest, samuti uurija ja uuritava, kollektiivi ja indiviidi vahelistest õigustest ja suhetest. See on küsimus teadustöö mõjust uuritavatele ning uuritava valikute ja otsuste osast uurimisprotsessis, samuti sellest mis ja kuidas saab töö käigus talletatud andmetest ja muust materjalist edasi. Eetikaküsimused läbivad uurimisprotsessi andmete kogumise kavandamisest tulemuste avaldamiseni. Uurimiseetikaga seotud üldised ja üksikküsimused peegeldavad nii ühiskondlikke tõekspidamisi kui ka konkreetset uurimisvaldkonda. Siin on mängus nii uurija kui uuritava (kogukonna) huvid ja vajadused, mis ei tarvitse olla sarnased ja tasakaalus. Ideaalis võiksid need alluda ühiselt mõistetavatele ja sõnastatavatele printsiipidele. Tegelikkus võib osutuda teistsuguseks.. Ka pole arusaamad uuritava rollist uurimistegevuses ning salvestuste järelelust erinevates distsipliinides kattuvad.   Küsimusi on mitmeid: Kuidas tagada eetikareegleid kehtestades erinevate teadusharude ja -traditsioonide eripära ja autonoomsus? Kuidas teha nii, et uuritava privaatsust kaitstes ei läheks kaduma ainulaadne materjal, mis on väärtuslik ka põlvkondi hiljem? Kellele kuulub talletatud andmestik ja edasine kontroll selle üle ning miks? Kui mõjutatav on uuritav uurimisprotsessis? Aga uurija? Mida teha, kui uuritava enda soovid ei kattu ametlikult kehtestatud eetikanõuetega? Kellel on õigus eetikaküsimustes kogukonda esindada? Kus asuvad privaatsuse piirid erinevates ühiskondades ja kultuurides, kuidas on need ajas muutunud? Milliseid eetilisi väljakutseid esitavad välitööd veebis ja veebiandmed? Ootame ettekandeid, mis puudutavad erinevaid meetodeid, ajastuid ja kultuurilisi kontekste, eri tüüpi andmeid, nii isiklikke kogemusi  kui ka üldistavamaid käsitlusi. Kutsume teid selle kõige üle arutlema, muretsema ja vaidlema.  Konverentsil esinevad plenaarettekannetega Margit Sutrop ja Kati Kallio. Konverentsiga tähistame Anu Korbi 75. ja Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 100. juubelit  Konverentsi korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Kirjandusmuuseum ning Tartu Ülikool (ARS MORIENDI ESTONIA 2030: meditsiiniantroploogiline ja lingvistiline uuring elu lõpu ja surmaga seotud teadmiste tõstmiseks (PRG2623), Kuulumine Põhja-Balti muutuvas julgeolekumaastikus) Info: Katre Kikas,  katre.kikas@folklore.ee   - Eesti Kirjandusmuuseum noreply@kirmus.ee Europe/Tallinn public

Teaduslik uurimistegevus on traditsiooniliselt lähtunud uurija ja uuritava, subjekti ja objekti eristusest. Piir nende kahe vahel on kunagi olnud rõhutatult selge ja diskreetne, tänaseks tunneme ka lähenemisi, kus uurija-uuritava subjektsus võib enam kokku sulada või lausa autoetnograafiliselt kattuda. Nüüdseks on ka humanitaarteadusliku uurimistöö osaks saanud uurimiseetika või vähemalt peavad uurijad seda endale kuidagi teadvustama. Kultuuri ja inimtegevuse uurimisel on see küsimus inimeste omavahelistest, samuti uurija ja uuritava, kollektiivi ja indiviidi vahelistest õigustest ja suhetest. See on küsimus teadustöö mõjust uuritavatele ning uuritava valikute ja otsuste osast uurimisprotsessis, samuti sellest mis ja kuidas saab töö käigus talletatud andmetest ja muust materjalist edasi. Eetikaküsimused läbivad uurimisprotsessi andmete kogumise kavandamisest tulemuste avaldamiseni.

Uurimiseetikaga seotud üldised ja üksikküsimused peegeldavad nii ühiskondlikke tõekspidamisi kui ka konkreetset uurimisvaldkonda. Siin on mängus nii uurija kui uuritava (kogukonna) huvid ja vajadused, mis ei tarvitse olla sarnased ja tasakaalus. Ideaalis võiksid need alluda ühiselt mõistetavatele ja sõnastatavatele printsiipidele. Tegelikkus võib osutuda teistsuguseks.. Ka pole arusaamad uuritava rollist uurimistegevuses ning salvestuste järelelust erinevates distsipliinides kattuvad.

 

Küsimusi on mitmeid:

  • Kuidas tagada eetikareegleid kehtestades erinevate teadusharude ja -traditsioonide eripära ja autonoomsus?
  • Kuidas teha nii, et uuritava privaatsust kaitstes ei läheks kaduma ainulaadne materjal, mis on väärtuslik ka põlvkondi hiljem?
  • Kellele kuulub talletatud andmestik ja edasine kontroll selle üle ning miks?
  • Kui mõjutatav on uuritav uurimisprotsessis? Aga uurija?
  • Mida teha, kui uuritava enda soovid ei kattu ametlikult kehtestatud eetikanõuetega?
  • Kellel on õigus eetikaküsimustes kogukonda esindada?
  • Kus asuvad privaatsuse piirid erinevates ühiskondades ja kultuurides, kuidas on need ajas muutunud?
  • Milliseid eetilisi väljakutseid esitavad välitööd veebis ja veebiandmed?
  • Ootame ettekandeid, mis puudutavad erinevaid meetodeid, ajastuid ja kultuurilisi kontekste, eri tüüpi andmeid, nii isiklikke kogemusi  kui ka üldistavamaid käsitlusi.

Kutsume teid selle kõige üle arutlema, muretsema ja vaidlema. 

Konverentsil esinevad plenaarettekannetega Margit Sutrop ja Kati Kallio.

Konverentsiga tähistame Anu Korbi 75. ja Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 100. juubelit 


Konverentsi korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Kirjandusmuuseum ning Tartu Ülikool (ARS MORIENDI ESTONIA 2030: meditsiiniantroploogiline ja lingvistiline uuring elu lõpu ja surmaga seotud teadmiste tõstmiseks (PRG2623), Kuulumine Põhja-Balti muutuvas julgeolekumaastikus)

Info: Katre Kikas,  katre.kikas@folklore.ee
 

Kas leidsid, mida otsisid? *