Uudis

Eesti Kirjandusmuuseumis on avatud fotonäitus Vastseliina piiskopilinnusest läbi aegade.
 
„Varemeid väisates ei saa me kuidagi lahti siinse ilma ajutisuse tundest ning nad tiivustavad meid eritlema oma ajalises elus püsivat ajutisest. Nii seondub varemetega traditsiooniliselt midagi suurt, vaimselt kestvalt ning kultuuriliselt tähendusrikast. Varemed aitavad meil üle elada ajalise olemise lühidraamat.“  
Leonhard Lapin

Euroopa aastatuhandete vanune kultuur õpetab meid pidama varemeid märgiks kunagi olnust. Mida tähendavad varemed tänapäeva inimesele? Milline on varisevate müüride ja kokkukukkuvate võlvide kõne?

Fotonäituse idee sündis fotoajaloo entusiasti Ago Ruusi huvist otsida üles need fotograafid, kes on jäädvustanud Vastseliina varemeid viimase 135 aasta jooksul. Kindlasti pole see väljapanek täielik, sest väljas on fotod ainult nendelt autoritelt, kelle pildid on säilinud kas arhiivides, muuseumides või erakogudes. 

Esimesed päevapildid varemetest tegi teadaolevalt 19. sajandi teisel poolel Tartu piltnik baltisakslane August Koch (1838-?). Ta töötas 1880ndatel aastatel Võrus, aga oli Vastseliina mõisaga tihedamalt seotud ja tegi ülesvõtteid ka ordulinnuse varemetest. 1886. aastal ida poolt üles võetud üldvaadet varemetele kasutati mitmes tolleaegses trükises. 1888. aastal jäädvustas Koch linnuse territooriumil ka arheoloogilisi kaevamisi.
Järgmisena on varemeid ja ümbritsevat maastikku pildistanud mõisaproua ja harrastuspiltnik Mary von Harder (1848-?). Tema foto linnusevaremete lähistel asuvast Meeksi oja sillast ilmus 1901. aastal Riia linna 700. aastapäeva puhul välja antud luksuslikus pildialbumis. Samas albumis leidub muu hulgas 1886. aastast pärit August Kochi foto varemetest. 

Seejärel jõudsid varemeid jäädvustama juba eesti soost päevapiltnikud. Gustav Mikkelsaar (1847-1926) oli Võrumaa koolmeister, harrastuspiltnik ning rändraamatukaupmees. 1912. aastal võttis ta osa esimesest Eesti Rahva Muuseumi korraldatud kodumaapiltide võistlusest. Temalt laekunud 35 pildi seas oli ka kaks fotot Vastseliina „lossimüüridest“. 
20 sajandi alguses töötas Vastseliina mõisas praktikandina äsja gümnaasiumi lõpetanud Johannes-Georg Parikas (1880-1958), tehes siin Riia polütehnikumi üliõpilase Eichhorni juhendusel ka esmast tutvust fotograafiaga. Foto linnusevaremetest oli Parikase esimene ajakirjanduses (1904) ilmunud foto üldse. Hiljem trükiti see ka postkaardile.  
Postkaardid saidki edaspidi parimaks võimaluseks varemeid laiale ringkonnale tutvustada. Eesti Vabariigis olid sel alal kõige tuntumad fotograafid ja fotopostkaartide väljaandjad Osvald Haidak (1890-1952) ja Carl Sarap (1892-1942). Mõlemad on korduvalt jäädvustanud ka Vastseliina varemeid. Carl Sarapilt ilmus pseudonüümi Johanna Triefeldt all postkaartide sari „Kaunis kodumaa“.

Näitusel on ülesvõtetega esindatud mitu tuntud Eesti fotograafi,  sealhulgas:
-    Eduard Selleke  (1885-1976) – Eesti vabadussõjas 2. jalaväepolgu fotograaf, hiljem ateljeeomanik Tartus, kauaaegne Tartu Ülikooli teadusfotograaf; 
-    Karl Hugo Akel (1878-1942) - rindefotograaf Kalevlaste Malevas vabadussõjas (üle 2000 klaasnegatiivi), hiljem Päevalehe fotoreporter ja fotoateljee omanik Tallinnas;
-    Jaan Niilus (1881-1942) - Võru tuntumaid ateljeepiltnike, pildistas ka Võrumaa loodust. Sai tuntuks arvukate postkaartidega, mille andis välja oma kulu ja kirjadega;
-    Mihkel Timmo (1906-1955) - Vastseliina kihelkonna päevapiltnik aastatel 1930-1940, lisaks kohaliku elu ja inimeste jäädvustamisele pildistas postkaartide tarvis kohalikke vaatamisväärsusi;
-    Uudu (Hudu) Rips (1924-2010) - töötas 1950ndate aastate alguses Eesti etnograafiamuuseumi (praegune Eesti Rahva Muusuem) fotograafina;
-    Uno Hermann (1922-2005) - insener-geodeet ja kodu-uurija ning harrastusfotograaf, on põhjalikult pildistanud Vastseliina linnuse varemeid 1980ndatel aastatel; 
-    Sven Začek (s 1980) - Eesti loodusfotograaf, üks enim Vastseliina varemeid jäädvustanud tänapäeva piltnikke. 

Näitus jääb kirjandusmuusuemi fuajees avatuks 11. detsembrini. Olete oodatud!