Ilmunud on Eesti Kirjandusmuuseumi novembrikuu uudiskiri
18.11.2026
Ilmunud on Eesti Kirjandusmuuseumi novembrikuine uudiskiri, mille eessõnas kirjutab direktor Piret Voolaid, kes keskendub seekord arhiividele ja selles leiduvatele põnevatele kultuuriväärtustele, sest arhiivides nii meil kui mujal on alati midagi põnevat leida!
Oktoobris Prahas toimunud kirjandusarhiivide ja -muuseumide kohtumisel kõneles peakorraldaja Tšehhi Kirjandusmuuseumi direktor Michal Stehlik meile erakordsest leiust. 2025. aasta suvel avastati sealse kirjandusmuuseumi kirjandusarhiivis Jaroslav Hašeki kuulsa romaani „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil“ käsikirjast suur osa, mis oli uurijate vaateväljast aastakümneid kadunud. Leid sisaldas osa teisest, peaaegu kogu kolmandat osa ja katkendit neljandast raamatust. Originaalkäsikirjad olid sattunud kirjastaja Karel Syneki arhiivi ning nende saatuses sai määravaks üks üsna argine asjaolu: kaust kandis hoopis Karel Vaňeki nime, kes jätkas pärast Hašeki surma romaani neljanda osa kirjutamist.
Veelgi tähelepanuväärsem on, et need materjalid olid kirjandusarhiivi üle antud juba 2012. ja 2013. aastal, kuid avastus sündis alles 2025. aastal Karel Syneki isiku- ja kirjastusfondi läbitöötamisel. Seega polnud käsikiri õigupoolest kadunud. Ta ootas lihtsalt arhiivis, et keegi ta ükskord leiaks.
Selles loos peitub midagi väga olulist arhiivide olemuse kohta. Arhiiv ei ole valmis teadmiste ladu, kust kõik oluline on juba üles korjatud. Mida põhjalikumalt kogusid korrastatakse, kirjeldatakse, uuritakse ja loetakse, seda rohkem tekib võimalusi uuteks avastusteks. Mõnikord võib uus teadmine olla meie kõrval aastakümneid, enne kui keegi oskab selle ära tunda.
Sedasama näeme Eesti Kirjandusmuuseumis iga päev. Meie arhiivid on ammendamatud kultuuriallikad, kus leidub nii vastuseid senistele küsimustele kui ka ainest küsimusteks, mida pole veel jõutud esitada. Loomulikult ei pea põnevad arhiivileiud jääma ainult uurijate töölauale. Vastupidi, meie avastused on mõeldud kogu ühiskonnale.
23. oktoobril esitleti Eesti Kirjandusmuuseumis Ene Mihkelsoni ettekandepäeval tema luulekogu „Kõnelev piir“ (Loomingu Raamatukogu 2026/14), mille on kirjandusteadlased Marin Laak ja Mart Velsker kokku pannud meie kultuuriloolise arhiivi materjalide põhjal. 27. ja 28. novembril tähistame koos Tartu Ülikooliga korraldatava konverentsiga “Lõotiibadel sillerdav sõna” Betti Alveri 120. sünniaastapäeva ning tutvustame Kristi Metste koostatud luulekogu “Elupuu”, mis toob lugejateni poeedi seni avaldamata luuletuskogu käsikirja ja on samuti sündinud meie arhiiviainese põhjal.
Need kaks raamatut ja Praha Švejki leid räägivad omamoodi sama lugu. Arhiiv ei ole ainult paik, kuhu kultuuripärand pärast oma aktiivset elu hoiule jõuab.
Arhiivis võib pärandi elu alles alata. Arhiivis on alati midagi, mida lugeda, avastada, uurida ja välja anda.
Jätkugu avastamisrõõmu meie arhiivides ja meie uudiskirjas!
Tutvu värske uudiskirjaga siin >>>
Fotol HUNTS 2026 osalejad