Eduard Tubin (1905–1982)
Sõmeralt Sõrmikule (1958)
Regilaulu käsikiri
EÜS X 1445 (29). Haljala khk, Vihula v, Kõldu k. – Karl Viljak < Viilip Klaas (1857–1917) (1913).
Koorilaulu „Sõmeralt Sõrmikule“ aluseks on regilaul, täpsemalt ahellaul. See tähendab, et laulu värsid on omavahel „ahelana“ seotud: ühe rea lõpp moodustab teise alguse. Neid lauldi tihti lastele meelelahutuseks, kuid kunagi varem võis sellistel lauludel võis olla ka muu tähendus.
Eduard Tubina kooritöötlus
[---]
Regilaul raamatus
Eduard Tubin leidis laulu "Sõmeralt Sõrmikule" antoloogiast "Eesti rahvalaule viisidega" (III osa), mille eesti etnomusikoloog Herbert Tampere avaldas 1958. aastal. Heliloojale saadeti rahvalaulude kogumik tema elukohta Rootsi, ja ta kirjutas kooritöötluse juba raamatu ilmumisega samal aastal.
Herbert Tampere. Eesti rahvalaule viisidega. III. 1958, lk 202, 203.
6000000013608862006
Laulu üleskirjutaja Karl Viljak (1887–1917)
sündis Pärnumaal, töötas köstrina ja Tartu Treffneri Gümnaasiumi õpetajana. Ta kirjutas rahvaviise üles Eesti Üliõpilaste Seltsi kogumistöö raames (mis toimus 1904–1916). Viljak oli üks kõigi aegade täpsemaid ja põhjalikumaid viisikogujaid, kes märkis üles ka rohkesti esituse üksikasju. Võibolla ta soovis saada rahvaviiside uurijaks, aga suri kahjuks noorelt.
„Sõmeralt Sõrmikule“ kohta kirjutab Karl Viljak: "Laulus jõutakse läbi 8-sa rea uuesti Sõmerale välja, ning siis algab laul otsast jälle peale (nagu nõiaring)."
Laulu esitaja Viilip Klaas (1857–1917)
oli rätsep, laulik ja pillimeesm kes elas Haljala kihelkonnas Kõldu külas. Karl Viljak kirjutas talt laule üles 1913. aastal ja märkis: „Perest peresse tööl käies on ta laulud eitede käest kuulnud.“ Samuti oli Viilip Klaas kirglik rahvaluulehuviline ja -koguja. Viilipi jutus olnud „vanavara“ – nagu tookord pärimust nimetati – üks sagedamaid sõnu: „Laulja oli sõnast „vanavara“ nii läbi imbunud, et ta seda sõna igalpool tarvitas, kus jutt millegi vanaaja asja peale läks (laul, viis, lugu, mõni asi).“
Tõelise rahvalauliku kombel tegi Viilip ka ise viise ja laule ega mäletanud hästi, mida ta oli pärimusest õppinud ja mida ise loonud või ümber loonud.
EÜS X 1412 Karl Viljak (1913).
Sarnane viis: helisalvestus
ERA, Pl 41 A 2. Haljala khk, Selja v, Rutja k. – Herbert Tampere ja August Pulst Riigi Ringhäälingus. Laulab Liina Kaskmann (1873–1944) (1937).
"Sõmeralt Sõrmikule" laulust ei ole helisalvestust ja selle laulu kodukohast, Haljala kihelkonnast, on üldse väga vähe helisalvestusi. Sealt ongi peaaegu ainult ühe suurlauliku, Liina Kaskmann'i plaadistused aastast 1937.
Nende seas on mõned laulud, mille viis üldjoontes meenutab "Sõmeralt Sõrmikule" viisi. Liina laulab varieeruvalt ja seetõttu on tal ka eri värsid veidi erineva viisiga. Kõige lähedasem "Sõmeralt Sõrmikule" laulule tundus "Lähme, lähme, käime, käime...", sest see ka sisu poolest räägib kuhugi minekust. Seetõttu valisin selle helinäiteks.
