Ma laulan mere maaks
Regilaul helisalvestusel
ERA, Pl 76 B4. Tõstamaa khk ja v, Alu k. Herbert Tampere, August Pulst Riigi Ringhäälingus < Laulis Liisu (Eliisabet) Orik (1873-1970) (1938).
2025. aasta Laulupeol laulab "mere maaks" Celia Roose ja selle juurde on orkestriseade teinud Tõnu Kõrvits. Tema lähtus selle laulu esitusel kahe varasema suure muusiku, Liisu Oriku ja Veljo Tormise, esitustest.
Pärnumaa suurlaulik Liisu Orik Tõstamaa kihelkonnast on "Laulan mere maaks" heliplaadistanud Riigi Ringhäälingu stuudios 1937. aastal. Tema esindas Pärnumaa hilisemat regilaulutraditsiooni, kus igale värsireale armastati lisada "kaske" või "kaske-kaske" refrään. "Kaske"- ja "kaasike"- sõnalised refräänid kuulusid Lõuna-Eesti vanemas laulupärimuses pulmalaulude juurde. Hilisemas arengus, arvatavasti 19. sajandi jooksul, on neid liidetud ka mitmetele muudele Lõuna- ja Lääne-Eesti regilauludele.
Veljo Tormis võttis laulu mõjust kõnelevat regilaulu eest oma 50. sünnipäeva ühislaulmisel Kuusalus Kullamäel. Lauljateks olid Tartu Riikliku Ülikooli naiskoor ja Kaan Kreuksi nimelise Kultuuripalee segakoor Noorus. Tormis oli viisiks valinud Liisu Oriku "Laulan mere maaks" meloodia – samal kujul, nagu oli selle avaldanud "Regilaulikus" (koost. Ülo Tedre, Veljo Tormis). Tegemist oli Oriku viisi algusreaga – edasi laulmisel rahvalaulikul viis veidi muutus, Tormis jäi aga algusrea viisikuju juurde.
Sõnad oli Tormis ise taasloonud "Laulu võimu" teemaliste regilaulude motiividest. Ühtlasi Tormis oli asendanud "kaske-kaske" refrääni teistsuguse, "leelo-leelo" refrääniga. Enne laulmist sõnas ta kommentaariks: "Refrääniks võtan ma "leelo-leelo", meenutades hiljutist laulupidu." (Saatesari "Rahvakunstnikud" 1980, aeg 51.38.) Vahetuse põhjuseks võis olla soov vältida laulu sidet pulmalauludega ja luua uus seos laulmise teemaga, sest sõna "leelo" tähendab laul. Vanemas pärimuses see refrään kuulus karjase- ja lõikuslaulude juurde.
Tormise viisivariant on aga muusikainimeste seas tuntumaks saanud kui algne viis. Koorijuht Ave Sopp märkis: "Eriti üllatab mind, et tänu Tormisele on meie peades ju see viis kinnistunud. Aga Liisu Orik laulab n.ö meile kinnistunud viisi justkui vilksamisi, ainult esimesel korral." (Kirjavahestusest, 26.04.2024.)
Celia Roose võttis aluseks Veljo Tormise lauluvariandi ja lõi sellele omad sõnad.
Rahvalaulik Liisu Orik (1873–1970)

Noodistus laulikus
Uus regilaulik. koost. Ülo Tedre, Veljo Tormis. 2007, lk 99. "Laulan mere maaks" algusvärsi viis ja teksti algusosa, noodistanud Veljo Tormis. Allikas: ERA, Pl 76 B4.

Helilooja Veljo Tormis koos Kihnu rahvalauliku Virve Köstri (1928–2022) ja Seto rahvalauliku Veera Hirsikuga (1927–2021) Tallinnas Olümpia hotellis Ingrid Rüütli 75. juubelisünnipäevale pühendatud konverentsil “Individuaalne ja kollektiivne pärimuskultuuris”.