Uudis

Ilmunud on Eesti Kirjandusmuuseumi juunikuu uudiskiri, mille eessõnas kirjutab direktor Piret Voolaid:

Suur suvi terendab ees. Enne aasta kõige pikemat päeva on teadus- ja mäluasutuste maailmas käinud tõeline võidujooks – peetud on nõukogude koosolekuid, erialavõrgustike konverentse, kongresse ja kohtumisi, valminud on ajakirjanumbreid ja kogumikke. Juunikuu uudiskirjast saate oma silmaga järele vaadata, kui paljud meie kolleegid on lennanud üle ookeanide ja maailmavete, et tutvustada oma uurimistulemusi, jagada töösaavutusi ning luua uusi rahvusvahelisi koostöösidemeid.

Konverentside, suvekoolide ja välitööde kõrval tuleb lõpuks ka puhata ja akusid laadida. Loodetavasti jääb nüüd aega lugemiseks ja molutamiseks, loomiseks ja mõtlemiseks. Rohepöörde ajastul räägime palju energiast, kliimast ja kestlikust tulevikust, kuid keskkonnamuutuste mõistmisel on oluline roll ka kultuuril ja inimkogemusel.

Kas olete kunagi mõelnud, et hommikune ujumine, lapsepõlve rannamälestus, mere ääres kogetud rahu või paadisõidu ajal voolava jõevee vaatamine võiksid olla uurimisainena väärtuslikud? Veel enam – inimese ja vee suhteid, vee tähendusi meie kogemustes, lugudes ja mälestustes saab vaadelda sinihumanitaaria vaatenurgast.

Kui see tundub esmapilgul ootamatu, siis avage Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi ja Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi kirjanduse ja rahvaluule osakonna koostöös valminud ajakirja Methis värskeim, sinihumanitaariale pühendatud 37. number. Lugege seda mere ääres, aias võrkkiiges või hoopis vihmasel puhkusepäeval akna all – võib juhtuda, et pärast seda ei tundu meri enam ainult suvine supluskoht ega jõgi lihtsalt voolav vesi. Need põimuvad lugudeks, mälestusteks ja tähendusteks, mis meid ümbritseva keskkonnaga seovad.

Nii võib avaneda rohesinine pööre, mis ei puuduta üksnes energiat, tehnoloogiat või keskkonnakorraldust, vaid ka meie suhet merede, järvede ja jõgedega ning viise, kuidas neist räägime ja neid mäletame. Just keskkonnateadliku mõtteviisi ja kultuurilise enesemõistmise ühenduskohas võib sündida kõige püsivam ühiskondlik muutus.

Kaunist jaaniaega, valgeid öid, häid inimesi lõkke ümber ning hetki, mida ka pimedamasse ja heitlikumasse talveaega kaasa võtta.

Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivid on küll suvel uurijatele suletud, kuid maja on tööpäevadel avatud ja saalis avatud sisukas näitus „Suvenaeratus on suul. Ain Kaalep 100“, mille keskmes on luuletaja, näitekirjaniku, keelemehe, kriitiku ja tõlkija joonistused, käsikirjad, fotod ja temaga seotud rikkalik arhiivimaterjal, aga ka teosed kunstnikelt, keda ta oma isiksuse ja loominguga inspireeris.

Vaata meie näituste kohta lisaks >>>

Värske uudiskirjaga saab tutvuda siin >>>

Ilusat ja kosutavat suve soovides!