Näitused

Kõrgem Kunstikool Pallas esitleb: näitus AJA TAGA

Kõrgema Kunstikooli Pallas maailiosakonna tudengite, vilistlaste ja õppejõudude ühisnäitus "Aja taga".

Pallase maaliosakonna üliõpilased ja õppejõud räägivad pildikeeles kaasa Eesti Kirjandusmuuseumi 69. Kreutzwaldi päevade teaduslikul konverentsil

"Noorus ja küpsus elus ja kunstis".

Näitus „Aja taga“ uurib inimese kasvamist läbi isikliku kogemuse ning igal maalil on rääkida oma lugu. Näiteks üks autor lähtub mõttest: „Kõige puhtam armastus maailmas on vanema armastus.“. Ometi näeme siin, et vanemlik armastus võib olla nii kandev kui ka piirav. Ka teise noore autori töös on fookuses vanemlikud ootused ja ühiskondlikud normid. Täiskasvanu vari lapse kohal sümboliseerib pärandatud eelarvamusi, mida me vahel tahtmatult edasi kanname. Kolmanda autori maalil otsivad tasakaalu nooruse pilvedel unistamisjulgus ja täiskasvanuea praktiline reaalsus. Neljandal teosel voogab kuum noor energia orgaaniliselt küpsuse rahunenud vormi. Viiendal müütab ärimees tõsimeeli roosasid kaisukarusid.

Näitusel eksponeerivad oma maale ja lugusid Nele Luik, Nele Must, Viktoria Jegereva, Triinu Roosalu, Tiia Kokla, Liisa Soolepp, Silver Kontus, Maria-Netti Purga, Nele Liibek, Gerly Piho, Kätriin Säde, Kristin Erm, Gwyneth Demanuele, Rauno Thomas Moss ja Margus Meinart.

Näituse kuraator on Pille Johanson.

Näitus jääb avatuks 20. jaanuarini.

24. novembril avati Eesti Kirjandusmuuseumi 2. korruse koridoris näitus „Vanu Kandleid saivad kingituseks ja tänutäheks…“.
 

Näituse pealkiri pärineb Jakob Hurdalt. Niimoodi algab loend 183 kaastöölise nimega, kellele ta on ajavahemikus 1891–1895 saatnud kingituseks oma „Vana kandle“ köiteid. 
Ajalehtedes ilmunud aruannete järgi oli Jakob Hurdal 960 kaastöölist, kellega ta suhtles ja kes talle otseselt vanavara saatsid. Tegelikkuses ulatus nende inimeste arv, kes kuidagimoodi vanavara kogumise ja üleskirjutamise juures tegevad olid, 1400-ni. 
Teadusraamatukogude kataloogist ESTER saame viiteid neljale „Vana kandle“ köitele, mis Jakob Hurt on oma kaastöölistele Jaak Reevitsale, Jaan Pruulile, Eduard Johannes Õunapuule ja Hermann Niggolile saatnud. Nendest raamatutest kaks on EKM Arhiivraamatukogus, üks Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ja üks Rahvusraamatukogus. Nendele saab lisada veel Viilip Klaasile lähetatud köite Eesti Rahvaluule Arhiivis.
Siinsel näitusel on väljas kõik kolm Tartus asuvat Jakob Hurda kingitud „Vana kandle“ eksemplari, mida täiendavad mitmesugused materjalid kaastööliste kohta ja tsitaadid kirjadest ning aruannetest.

Näituse idee autor ja koostaja on Rein Saukas,  teda abistasid Kärri Toomeos-Orglaan, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Arhiivraamatukogu ja Eesti Kultuurilooline Arhiiv.

Suur osa Anu Korbi ( 27.11.1950) tööst folkloristina on seotud rahvaluule kogumisega, kogumistöö korraldamise ning mõtestamisega. Erilise pühendumusega on ta teinud välitöid ida-eestlaste juures, võõrsile veerenud eestlaste järeltulijate seas, keda veel aastatuhande vahetusel võis päris emakeeles küsitleda. 1991. aastast kuni 2015. aastani kestnud retkedel Siberi ja Volgamaa eestlaste küladesse pöörati alguses põhitähelepanu vanapärasele folkloorile ning eakatele külaelanikele, aja jooksul küsitleti aga üha enam ka nooremaid põlvkondi kultuuripärandi ja keele säilitamise, elulugude, ajaloosündmuste, religioossete tavade ning igapäevase elu osas.

Välitööde fotodel tuleb mahlakates värvitoonides ilmsiks, kui suurepäraselt on Anul õnnestunud luua sõbralikud ja lähedasedki suhted mitmete tuhandete kilomeetrite kaugusele rännanud rahvuskaaslastega. Ta on leidnud neis ida-eestlaste külades midagi omast, mis on meilegi äratuntav. Rõõmsate taaskohtumiste taustale jäävad aga nukrad mälestused omasest maailmast, mis seal võõrsil hääbumas.

Näitusel on kasutatud fotosid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest. 
Näituse koostas Liina Saarlo, kujundas Pille Niin.
Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks 15. septembrini 2026. aastal, see on nähtav ka EKM virtuaalnäituste lehel: https://www.kirmus.ee/virtuaalnaitused/2025/kohtumisi-omadega-anu-korb-75
 

Hetki jäänud jälgedesse.....Ingrid Rüütel 90

Ingrid Rüütel (3.11.1935) on folklorist ja etnomusikoloog, kelle enam kui 60 aastat kestnud karjäär on pühendatud eesti rahvamuusika uurimisele ning folklooriliikumise arendamisele. Tema silmapaistva teadusliku tegevuse keskmes on püüe mõtestada ja avada pärimuskultuuri olemust ning selle kaudu väärtustada ning toetada nii soome-ugri väikerahvaste eneseteadvust kui ka eesti rahvuslikku ja kohalikke regionaalseid identiteete.

Näitus on pühendatud ühele tähtsale osale folkloristi tööst, folkloori dokumenteerimisele, pärimusliku eneseväljenduse ja suhtluse, tihtipeale kaduvate kultuurinähtuste jäädvustamisele tulevaste põlvede tarbeks. Pärimusmuusika – nii arhailiste regilaulude kui uuemate riimiliste laulude ning pillimuusika – kogumine on lähetanud Ingridi kõikidesse Eesti otstesse ja väljapoolegi ning viinud kokku väga mitmesuguste inimestega. Ingridil on õnnestunud tänapäevase maailma piire ületades tabada arhailise muusikalise mõtlemise aardekillukesi ning luua usalduslikke sõprussuhteid erinevaid keeli kõnelevate ja erinevate maailmavaadetega inimestega.

Näitusel on kasutatud fotosid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogudest.

Näituse koostas Liina Saarlo, kujundas Pille Niin.

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks 15. septembrini 2026. aastal, see on nähtav ka EKM virtuaalnäituste lehel: https://www.kirmus.ee/virtuaalnaitused/2025/hetki-jaanud-jalgedesse-ingrid-ruutel-90

Eesti Kirjandusmuuseum kutsub kõiki huvilisi osa saama raamatuaasta raames valminud kultuuriloolisest välinäitusest „Pargi pärlid“ Vanemuise pargis.

Iga jalutaja on jätnud parki oma jälje – just nagu park ja selle ümbrus on jätnud jälje jalutajatesse.

Näitus toob esile valiku neist jälgedest – pargi pärlid – mis kõnelevad Vanemuise pargi (tuntud ka kui Hurda või Tiigi park) ja selle ümbruse rikkalikust kultuuriloost.

Näituse kuraatorid on Helle Maaslieb ja Astrid Tuisk.
Näituse on kujundanud Kadri Hallik.

Tule jaluta pargis, istu pingile, kuula ja vaata ning saa ise osaks kultuuriloost!

Igaühel meist on oma lugu. Loo, avasta ja uuri ka uut sisukeskkonda „Eesti raamat 500. Loo lugu!“ https://www.er500.ee/

Olete oodatud külastama kultuuriloolist parginäitust!

Rohkem infot:
Merike Kiipus

merike.kiipus@kirmus.ee

30. septembril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis piduliku ettekandepäevaga Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäeva. Lisaks kõnedele avati ka kaks näitust, millest üks on vaatamiseks linnarahvale üleval olnud juba paar nädalat.  Kirjandusmuuseumi otsaseinal on olnud alates kevadest 2019 kirjandusmuuseumi fotograafi Alar Madissoni näitus Tartu kirjanikest, kuid nende kõrval olev vaba pind täitus nüüd uue väljapanekuga Tartu noorest kirjarahvast. 

Alar Madisson pildistas üles nii luuletajad, prosaistid, kriitikud, teadlased, tõlkijad ja kultuurikorraldajad, kes kirjandusega seotud. Valiku, kes võiksid kuuele uuele pildile mahtuda, tegi ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja Hanna Linda Korp. Eelmise portreteeritavate valiku tegid kirjanike liidu Tartu osakond ja kirjandusmuuseum. Korp sõnas, et huvitava tendentsina võib märgata, et noored ei ole enam seotud vaid ühe kohaga. "Noored autorid on hargmaised! Üle poole näitusel osalenutest ei ela ainult - või enam - Tartus, vaid mujal, nt Tallinnas, Østfoldis, Võrus, Kiviõlis, Helsingis… Aga Tartuga on nad ometigi seotud: kes on siin õppinud, Tartust kirjutanud, alustanud kirjutamist siin, elanud pikalt siin, on siit pärit. Tartuga ollakse mõtteliselt seotud isegi siis, kui aktiivselt kohal ei olda", sõnas Korp. 

Nii nagu autorid ei ole enam seotud ühe paigaga, ei ole nad ka seotud enam ühe tegevusega. Nii mõnedki näitusel osalenutest ei defineeri ennast ainult kirjaniku või kirjandusinimesena, vaid tegelevad professionaalselt ka kujutava kunsti või muusikaga. Rollid kattuvad ka valdkonnasiseselt: toimetaja on ühtlasi ka kriitik, tõlkija ja luuletaja, kultuurikorraldaja aga luuletaja ja kriitik.

Näitus Tartu noorest kirjarahvast on avatud järgmised seitse aastat ning seda saab vaadata igal ajal!