Näitused

24. novembril avati Eesti Kirjandusmuuseumi 2. korruse koridoris näitus „Vanu Kandleid saivad kingituseks ja tänutäheks…“.
 

Näituse pealkiri pärineb Jakob Hurdalt. Niimoodi algab loend 183 kaastöölise nimega, kellele ta on ajavahemikus 1891–1895 saatnud kingituseks oma „Vana kandle“ köiteid. 
Ajalehtedes ilmunud aruannete järgi oli Jakob Hurdal 960 kaastöölist, kellega ta suhtles ja kes talle otseselt vanavara saatsid. Tegelikkuses ulatus nende inimeste arv, kes kuidagimoodi vanavara kogumise ja üleskirjutamise juures tegevad olid, 1400-ni. 
Teadusraamatukogude kataloogist ESTER saame viiteid neljale „Vana kandle“ köitele, mis Jakob Hurt on oma kaastöölistele Jaak Reevitsale, Jaan Pruulile, Eduard Johannes Õunapuule ja Hermann Niggolile saatnud. Nendest raamatutest kaks on EKM Arhiivraamatukogus, üks Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ja üks Rahvusraamatukogus. Nendele saab lisada veel Viilip Klaasile lähetatud köite Eesti Rahvaluule Arhiivis.
Siinsel näitusel on väljas kõik kolm Tartus asuvat Jakob Hurda kingitud „Vana kandle“ eksemplari, mida täiendavad mitmesugused materjalid kaastööliste kohta ja tsitaadid kirjadest ning aruannetest.

Näituse idee autor ja koostaja on Rein Saukas,  teda abistasid Kärri Toomeos-Orglaan, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Arhiivraamatukogu ja Eesti Kultuurilooline Arhiiv.

Suur osa Anu Korbi ( 27.11.1950) tööst folkloristina on seotud rahvaluule kogumisega, kogumistöö korraldamise ning mõtestamisega. Erilise pühendumusega on ta teinud välitöid ida-eestlaste juures, võõrsile veerenud eestlaste järeltulijate seas, keda veel aastatuhande vahetusel võis päris emakeeles küsitleda. 1991. aastast kuni 2015. aastani kestnud retkedel Siberi ja Volgamaa eestlaste küladesse pöörati alguses põhitähelepanu vanapärasele folkloorile ning eakatele külaelanikele, aja jooksul küsitleti aga üha enam ka nooremaid põlvkondi kultuuripärandi ja keele säilitamise, elulugude, ajaloosündmuste, religioossete tavade ning igapäevase elu osas.

Välitööde fotodel tuleb mahlakates värvitoonides ilmsiks, kui suurepäraselt on Anul õnnestunud luua sõbralikud ja lähedasedki suhted mitmete tuhandete kilomeetrite kaugusele rännanud rahvuskaaslastega. Ta on leidnud neis ida-eestlaste külades midagi omast, mis on meilegi äratuntav. Rõõmsate taaskohtumiste taustale jäävad aga nukrad mälestused omasest maailmast, mis seal võõrsil hääbumas.

Näitusel on kasutatud fotosid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest. 
Näituse koostas Liina Saarlo, kujundas Pille Niin.
Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks 15. septembrini 2026. aastal, see on nähtav ka EKM virtuaalnäituste lehel: https://www.kirmus.ee/virtuaalnaitused/2025/kohtumisi-omadega-anu-korb-75
 

Hetki jäänud jälgedesse.....Ingrid Rüütel 90

Ingrid Rüütel (3.11.1935) on folklorist ja etnomusikoloog, kelle enam kui 60 aastat kestnud karjäär on pühendatud eesti rahvamuusika uurimisele ning folklooriliikumise arendamisele. Tema silmapaistva teadusliku tegevuse keskmes on püüe mõtestada ja avada pärimuskultuuri olemust ning selle kaudu väärtustada ning toetada nii soome-ugri väikerahvaste eneseteadvust kui ka eesti rahvuslikku ja kohalikke regionaalseid identiteete.

Näitus on pühendatud ühele tähtsale osale folkloristi tööst, folkloori dokumenteerimisele, pärimusliku eneseväljenduse ja suhtluse, tihtipeale kaduvate kultuurinähtuste jäädvustamisele tulevaste põlvede tarbeks. Pärimusmuusika – nii arhailiste regilaulude kui uuemate riimiliste laulude ning pillimuusika – kogumine on lähetanud Ingridi kõikidesse Eesti otstesse ja väljapoolegi ning viinud kokku väga mitmesuguste inimestega. Ingridil on õnnestunud tänapäevase maailma piire ületades tabada arhailise muusikalise mõtlemise aardekillukesi ning luua usalduslikke sõprussuhteid erinevaid keeli kõnelevate ja erinevate maailmavaadetega inimestega.

Näitusel on kasutatud fotosid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogudest.

Näituse koostas Liina Saarlo, kujundas Pille Niin.

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks 15. septembrini 2026. aastal, see on nähtav ka EKM virtuaalnäituste lehel: https://www.kirmus.ee/virtuaalnaitused/2025/hetki-jaanud-jalgedesse-ingrid-ruutel-90

Raamatuaasta näitus "Raamatud ja lood"

Arhiivraamatukogu varamu peidab endas väga põnevate lugudega raamatuid. Näitusel „Raamatud ja lood“ on võimalik saada aimu, mismoodi on üks või teine raamat arhiivraamatukokku jõudnud, kes on olnud raamatute kunagised omanikud, mida on raamatutesse sisse kirjutatud, kust ja kuidas raamatuid hangiti või kui palju üks või teine raamat maksis. Siin saame näha ka mõnda kuldkirjas trükitud või kaunistatud eksemplari ja mitmeid iluköiteid Eduard Taska ja Rita Tänav-Veldemanni loomingust. 

Lastele
Aabits on olnud üle kolme sajandi eesti laste esimene raamat. Omal ajal kõige enam trükitud ja loetud raamatud on tänapäeval kõige haruldasemad. Näituse seinapannoodel näeme vanimat Eestis säilinud aabitsat, mis pärineb aastast 1777 ja leiti alles 1992. aasta suvel Maidla mõisa härrastemaja pööningult. Keerukam oli aabitsatega  ja lasteraamatutega väliseesti kogukondades. Kuna kohapeal eestikeelset lastele sobivat kirjavara nappis ja nõukogude eesti lastekirjandus oli tihti ideoloogilise sisuga, siis tuli laste lugema õpetamiseks kohandada tekste ise. Nii tegi näiteks aabitsate ja lasteraamatutega kirjanik Enn Nõu.

Pere ringis
Raamatutest leiame ka märkmeid perekonnaloost või hinnanguid teose sisu kohta. Eluvõõraste õpetuste tõttu  võime leida vanadest raamatutest sissekirjutusi, mis annavad hävitava hinnangu selle sisule. Isegi Willmanni jutu- ja õpetuseraamatus, mis oli iseenesest rahva hulgas populaarne, võib näiteks näha ääremärkust:  Se on Keik Walle… Ka Paul Ariste on lisanud temale kingitud või saadetud raamatutesse hinnanguid ja märkusi.

Autorilt autorile
Raamatuid on sageli kingitud autorilt autorile või kirjanikult kirjanikule, tõlkijalt autorile, kirjanikult bibliofiilile, kirjastajalt kogujale jne. Raamatuid kingiti edasi ka perekonna sees mitmesugusteks tähtpäevadeks ja sündmusteks. Mõned raamatud on omanikke vahetanud mitmeid kordi. Näiteks Mati Undi kogus on põnevate sissekirjutustega trükiseid ajast, kui koguneti Undi „salongis“. Nii on meie hilisem president Lennart Meri kirjutanud tähenduslikke pühendusi Mati Undile ja Paul Aristele kingitud raamatutesse.

Rännulood
Mõni raamat on enne arhiivraamatukokku jõudmist rännanud üle Atlandi ookeani vähemalt kaks korda. Näiteks Tartust pärit August Johannes Luck on soetanud 1599.a. välja antud saksakeelse teose Ameerikast St. Louisi linnast Mississippi jõe äärest 1896 ja kinkinud selle Õpetatud Eesti Seltsile, kelle kogu asub arhiivraamatukogus. Väljas on ka riigimeestele Heinrich Lareteile ja Johannes Laidonerile kuulunud raamatud. Arhiivraamatukogu on täienenud ka Eesti saatkonna Jaapanis vahendusel.

Kalevipoja lood
„Kalevipoja“ 1862. aasta käsikirjaliste märkustega varustatud rahvaväljaanne oli juba omal ajal tähtis raamat, mida õpetaja luges lastele ette ja koos lastega. 1935. raamatuaasta „Kalevipoeg“ on kingitud Tallinna 9. Algkooli 1939. aasta parimale õpilasele, kellest sai kirjanik Egon Ranneti abikaasa, samuti kirjanik Vaike Rannet (kellel tänavu täitus 100 aastat sünnist!). 1936. raamatuaasta „Kalevipoeg“ konfiskeeriti professor Elmar Ilusalt ja anti säilitamiseks kirjandusmuuseumisse.

Piibli lood
Kanepi köster Ludwig Treffner, kuulsa koolimehe Hugo Treffneri isa, on oma piibli eeslehele jäetud sissekandes kirjutanud, et on ostnud selle „Piiblikoguduse abiga 1851sel 30mal augustil sellesama aasta 19ma aprilli mäletamiseks, mil päeval essast perrandetu Piibli ramat terve ellomajaga sesse palli.“  Lydia Koidula on kinkinud piibli ja kirjutanud pühendusluuletuse oma isale 25-aastase ajakirjandusliku tegevuse juubeliks 1881. aastal. Oskar Kallasele kinkisid tema vanemad leeriks saksakeelse ja ülikooli lõpetamiseks eestikeelse piibli. 

Jooksulood
1948-1950. aastatel toimusid nõukogude kirjandusdekaadide raames trüki- ja kirjastustööliste teatejooksud Tallinnast Tartusse. Kirjandusmuuseumile kingiti nende aktsioonide käigus August Jakobsoni kõrge tunnustuse osaliseks saanud kaks teost kunstipärases köites -  „Elu tsitadellis“ ja „Võitlus rindejooneta“, Hans Leberechti „Valgus Koordis“ erieksemplar ja Puškini juubeliaasta puhul tema teoseid ning venekeelne „Kalevipoeg“.

Kirjanike ja teadlaste lood
1948. aastal kinkisid kunagised õpilased Ernst Peterson Särgavale Taska nahkköites „Kalevala“, mille esikaanelt loeme: ERNST SÄRGAVA'LE *80* sünnipäevaks endised Tallinna Reaalkooli õpilased. Näitusel on väljas Paul Ariste, Aino ja Oskar Kallase ning Henrik Visnapuu personaalkogudesse kuuluvaid teoseid. Näiteks Lennart Meri on Paul Aristele kinkinud oma raamatu „Hõbevalge“ pühendusega: „Väga lugupeetavale akadeemik Paul Aristele sügava tänuga ja siiras lootuses, et vadjalaste filmimisega suudan mõnevõrragi hüvitada selle raamatu arvukaid puudusi!“
Head vaatamist ja lugude avastamist!

Näituse kuraatorid: Ave Pill ja Merike Kiipus
Näituse valmimisele aitasid kaasa: Olga Sudajeva, Helle Maaslieb, Leili Punga, Kaja Marga
Kujundajad: Kadri Hallik (stendid), Mariliis Õunapuu (vitriinid)
 

Näitus on sündinud koostöös Konrad Mäe Ateljeega ning on pühendatud Eesti Raamatu Aastale.

Eksponeeritud on Konrad Mäe Ateljee stuudio vilistlaste ja õpilaste teosed, mis moodustavad jätku TÜ raamatukogus sel suvel olnud aastanäitusele „INIMENE LOEB“.

Näitusel kujutatud modellid on tihedalt seotud nii Tartu kui ka  kirjandusmuuseumiga – nende seas leidub tõlkijaid, luuletajaid, kunstnikke, teadlasi, arhivaare ja tudengeid. Mitme töö puhul on autorid olnud ise ka teiste piltidel modellid. Paljudel maalidel on näha raamatuid, rõhutades lugemise ja loovuse põimimist.

„Loeb ja loob“ kutsub mõtlema inimese rollile nii looja kui ka inspireerijana, näidates, et igaüks meist loeb ja loob. Näitus väärtustab kirjasõna ja kujutava kunsti koostoimet ning toob esile loovuse mitmekesisuse.

Eksponeeritud on 17 autori teosed, mis on valminud peamiselt aastatel 2023–2025.

Näitus on avatud 15. septembrist 10. detsembrini 2025.
Kuraator: Mari-Ann Remmel

Osalevad autorid:
Alo Aarsalu, Maire Aarsalu, Lemme Haldre, Ekke Kaha, Silver Laadi, Koidu Laur, Katariina Leets, Tea Lemberpuu, Lena Leonovitš, Saima Männo, Ulvi Raudsik, Mari-Ann Remmel, Ülle Tabas, Eve Valper, Signe Veermaa, Sirje Vesi, Kristina Viin.

MTÜ Konrad Mägi Ateljee Selts seisab kunstikooli "Pallas" pärandi hoidmise, klassikalise maalikunsti väärtustamise ja ajaloolise ateljee elavana hoidmise eest  (vt www.konradmagiateljee.weebly.com)

Täname koostöö ja toe eest Tartu Linnavalitsust.

Eesti Kirjandusmuuseum kutsub kõiki huvilisi osa saama raamatuaasta raames valminud kultuuriloolisest välinäitusest „Pargi pärlid“ Vanemuise pargis.

Iga jalutaja on jätnud parki oma jälje – just nagu park ja selle ümbrus on jätnud jälje jalutajatesse.

Näitus toob esile valiku neist jälgedest – pargi pärlid – mis kõnelevad Vanemuise pargi (tuntud ka kui Hurda või Tiigi park) ja selle ümbruse rikkalikust kultuuriloost.

Näituse kuraatorid on Helle Maaslieb ja Astrid Tuisk.
Näituse on kujundanud Kadri Hallik.

Tule jaluta pargis, istu pingile, kuula ja vaata ning saa ise osaks kultuuriloost!

Igaühel meist on oma lugu. Loo, avasta ja uuri ka uut sisukeskkonda „Eesti raamat 500. Loo lugu!“ https://www.er500.ee/

Olete oodatud külastama kultuuriloolist parginäitust!

Rohkem infot:
Merike Kiipus

merike.kiipus@kirmus.ee

30. septembril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis piduliku ettekandepäevaga Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäeva. Lisaks kõnedele avati ka kaks näitust, millest üks on vaatamiseks linnarahvale üleval olnud juba paar nädalat.  Kirjandusmuuseumi otsaseinal on olnud alates kevadest 2019 kirjandusmuuseumi fotograafi Alar Madissoni näitus Tartu kirjanikest, kuid nende kõrval olev vaba pind täitus nüüd uue väljapanekuga Tartu noorest kirjarahvast. 

Alar Madisson pildistas üles nii luuletajad, prosaistid, kriitikud, teadlased, tõlkijad ja kultuurikorraldajad, kes kirjandusega seotud. Valiku, kes võiksid kuuele uuele pildile mahtuda, tegi ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja Hanna Linda Korp. Eelmise portreteeritavate valiku tegid kirjanike liidu Tartu osakond ja kirjandusmuuseum. Korp sõnas, et huvitava tendentsina võib märgata, et noored ei ole enam seotud vaid ühe kohaga. "Noored autorid on hargmaised! Üle poole näitusel osalenutest ei ela ainult - või enam - Tartus, vaid mujal, nt Tallinnas, Østfoldis, Võrus, Kiviõlis, Helsingis… Aga Tartuga on nad ometigi seotud: kes on siin õppinud, Tartust kirjutanud, alustanud kirjutamist siin, elanud pikalt siin, on siit pärit. Tartuga ollakse mõtteliselt seotud isegi siis, kui aktiivselt kohal ei olda", sõnas Korp. 

Nii nagu autorid ei ole enam seotud ühe paigaga, ei ole nad ka seotud enam ühe tegevusega. Nii mõnedki näitusel osalenutest ei defineeri ennast ainult kirjaniku või kirjandusinimesena, vaid tegelevad professionaalselt ka kujutava kunsti või muusikaga. Rollid kattuvad ka valdkonnasiseselt: toimetaja on ühtlasi ka kriitik, tõlkija ja luuletaja, kultuurikorraldaja aga luuletaja ja kriitik.

Näitus Tartu noorest kirjarahvast on avatud järgmised seitse aastat ning seda saab vaadata igal ajal!