Näitused

Toimunud näitused
Eesti taevas- Tartu Kunstikooli õpilastööde näitus Eesti taevakaardist rahvapärimuse ainetel
Liina Görzeni maalide näitus
Fotonäitus "Pärimusaastaring"
Nikolai Jasnetski maalide näitus juulis ja augustis kirjandusmuuseumi saalis
Koostöös Eesti Huumorimuuseumiga on avatud näitus "Juubel- Eesti Vabariik 100"

Kõrgem Kunstikool Pallas näitus “Kilplasest ja kratist tehisintellektini: loodus, loovus ja tehnoloogia”

töö näituselt

Foto Heidi-Maarja Melts, EKM

Kõrgem Kunstikool Pallas näitus “Kilplasest ja kratist tehisintellektini: loodus, loovus ja tehnoloogia”

18.12.2023
29.02.2024

19.-20. detsembril toimuva 67. Kreutzwaldi päevade konverentsi raames avab Kõrgem Kunstikool Pallas Eesti Kirjandusmuuseumis näituse: “Kilplasest ja kratist tehisintellektini: loodus, loovus ja tehnoloogia”, kus on üleval üliõpilaste tööd maali-, fotograafia-, nahadisaini ja meediadisaini osakondadest.

 

Tulge ja nautige noort kunsti!

 

 

" Anna mulle süntesatorit Vanemuine!" Kratt, Kilplane ja Kalevipoeg suundusid Vanemuise juurde. Kratt astus esile ja palus: "Anna mulle süntesaatorit, Vanemuine, inspiratiivne narratiiv pulbitseb meeles." Vanemuine vaatas kolme sõbra poole mõtisklevalt. Intrigeeriva naeratusega ulatas ta Kratile hoopis tahvelarvuti ja niipea kui Kratt seda puudutas, hakkasid tekstid ja visualiseeringud voolama nagu meloodia.

Kalevipoeg, tunnistades Krati nagu nõiduslikult ilmunud kunstiteost, palus Kratil komponeerida lugu tema uuest avantüürist, kus ta ristab piigid tehisintellektiga, mis oli üllatuslikult inimelu kontrolli alla haaranud.

Kilplane, jälgides Krati ja Kalevipoja sümbioosi, otsustas, et soovib samuti oma loo tahvelarvutisse manifesteerida. Tema suurim afiinsus oli kasutada tehisintellekti oma igapäevaste dilemmade lahendamiseks, kuid tema katsetused lõppesid tihtipeale humoorikate ja ettenägematute konklusioonidega.

Vanemuine tundis sügavat satisfaktsiooni ja uhkust. Ta mõistis, et nii kaua, kui narratiive loetakse ja edasi antakse, jätkub kultuuri elujõud.

 

Fotonäitus "Ristitantsu tantsigem, oma tantsu hoidagem”

tantsiv setu paar

Foto Eesti Rahvaluule Arhiiv

Fotonäitus "Ristitantsu tantsigem, oma tantsu hoidagem”

25.10.2023
29.02.2024

25. oktoobril kell 16 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis fotonäitus "Ristitantsu tantsigem, oma tantsu hoidagem.”

Näituse on koostanud Getter Lauk Eesti Rahvaluule Arhiivi fotokogu põhjal ja kujundas Gabriel Mileiko.

 

Eesti Rahvaluule Arhiivis on lisaks muusikale ja suulisele pärandile hoiul ka hulk tantsust kõnelevaid materjale.
Võrreldes jutustuste ja muusikaga on tantsu üsna keeruline kirjeldada - kui teksti ja nooti mõistavad inimesed üheselt, siis mitmekülgsete liikumiste kirjeldused võivad sageli segadust tekitada.
Tants on üks vanim meelelahutusvorm, mis ühendab endas palju meeldivat - muusika, liikumise ja sotsiaalse suhtluse.
Lisaks meelelahutuslikule funktsioonile on tantsul olnud ka rituaalne ja maagiline roll. Tänasel päeval on tants eelkõige meelelahutus ja harrastus, mis pakub liikumisrõõmu ja koostegemise mõnu.
Näitus kajastab erinevaid tantsimise kohti ja viise, nii vanemal ajal kui ka tänapäeval.
 

Näitus jääb avatuks veebruarikuu lõpuni 2024.

“Nähtamatu valgus. Vabamüürlus Eestis kahe ilmasõja vahel”

näituse visuaal

Ola Forsell, “Hilda Pihlajamäki”, 1926, õli, lõuend.

“Nähtamatu valgus. Vabamüürlus Eestis kahe ilmasõja vahel”

01.11.2023
29.02.2024

Kolmapäeval  1. novembril kell 16.00 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumis näitus “Nähtamatu valgus. Vabamüürlus Eestis kahe ilmasõja vahel”.

 

Rahvusliku enesemääratluse ning rahvusriikide tekkimisega 19. sajandi Euroopas kaasnes huvitav nähtus – koos rahvusluse ja rahvusromantismiga käis üle Euroopa võimsa lainena kasvav huvi müstitsismi ning okultsete ja esoteeriliste teadmiste vastu. Lääne esoteerika jõulisimaks esindajaks oli teosoofia, seda ka Eestis.

Teosoofiast olid tugevalt mõjutatud 1920. aastatel asutatud ühisvabamüürlaste loožid Kalevipoeg, Sveta Nezrimago ja Za Vernost. Loožidesse koondus nii eesti kui ka vene rahvusest haritlasi, kes olid haaratud kõrgetest ligimesearmastuse ja igavese tõe otsingute ideedest ning pühendunud okultsete ja filosoofiliste süsteemide uurimisele.

Loožide liikmeiks olid antikvaar ja raamatukaupmees Harald Liiker, kirjanik Mait Metsanurk, kunstnikud Helmi Reise ja Karl Hoerschelmann, filosoofid ja poeedid Mihhail Janson ja Mihhail Sidorov jt. Looži Kalevipoeg tegevust on tutvustanud teadmamees Gunnar Aarma, kelle vanemad August ja Liisi Aarma olid Kalevipoja looži liikmed.

Eesti loožide viimane piirkonnameister Mihhail Sidorov on kirjutanud 1940. aastal: “… mida meie praegu üle elame. Kõikide võitlus kõikide vastu. Võib tõesti ütelda, et on käimas kogu inimkonnas suur lahing. Iga samm elus, iga küsimus, iga kultuuriavaldus kujutab rinnet. Kõikjal näeme lepitamatuid äärmusi. Erinevus vaadetes, veendumustes, eluviisis, võtetes. Keegi ei taha üksteisele eimilleski järele anda: ei riigid, rahvad ega üksikud inimesed. Närvid on pingul, ülekoormatud. Sõda maal, merel, vee all, õhus. Ootamata liitude tekkimine. Ettenähtamatute sidemete sõlmimine…”.

 

Näitus pakub sissevaadet ühe osa 1920.–1930. aastate Eesti inimeste spirituaalsete otsingute varjatud maailma. Näitusel on eksponeeritud tollaste loožide liikmete raamatuid, kunsti, originaalkäsikirju jpm.

Oma osalemisest avamisüritusel anna teada 30. oktoobriks siin: https://bit.ly/3rWCr2h

Näituse kuraatorid on Meelis Piller ja Toomas Abiline, kujundaja Anne Järvpõld.

Fotonäitus Tartu noorest kirjarahvast

Foto: Alar Madisson/Eesti Kirjandusmuuseum

Foto: Alar Madisson/Eesti Kirjandusmuuseum

Fotonäitus Tartu noorest kirjarahvast

30.09.2022
12.01.2029

30. septembril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis piduliku ettekandepäevaga Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäeva. Lisaks kõnedele avati ka kaks näitust, millest üks on vaatamiseks linnarahvale üleval olnud juba paar nädalat.  Kirjandusmuuseumi otsaseinal on olnud alates kevadest 2019 kirjandusmuuseumi fotograafi Alar Madissoni näitus Tartu kirjanikest, kuid nende kõrval olev vaba pind täitus nüüd uue väljapanekuga Tartu noorest kirjarahvast. 

Alar Madisson pildistas üles nii luuletajad, prosaistid, kriitikud, teadlased, tõlkijad ja kultuurikorraldajad, kes kirjandusega seotud. Valiku, kes võiksid kuuele uuele pildile mahtuda, tegi ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja Hanna Linda Korp. Eelmise portreteeritavate valiku tegid kirjanike liidu Tartu osakond ja kirjandusmuuseum. Korp sõnas, et huvitava tendentsina võib märgata, et noored ei ole enam seotud vaid ühe kohaga. "Noored autorid on hargmaised! Üle poole näitusel osalenutest ei ela ainult - või enam - Tartus, vaid mujal, nt Tallinnas, Østfoldis, Võrus, Kiviõlis, Helsingis… Aga Tartuga on nad ometigi seotud: kes on siin õppinud, Tartust kirjutanud, alustanud kirjutamist siin, elanud pikalt siin, on siit pärit. Tartuga ollakse mõtteliselt seotud isegi siis, kui aktiivselt kohal ei olda", sõnas Korp. 

Nii nagu autorid ei ole enam seotud ühe paigaga, ei ole nad ka seotud enam ühe tegevusega. Nii mõnedki näitusel osalenutest ei defineeri ennast ainult kirjaniku või kirjandusinimesena, vaid tegelevad professionaalselt ka kujutava kunsti või muusikaga. Rollid kattuvad ka valdkonnasiseselt: toimetaja on ühtlasi ka kriitik, tõlkija ja luuletaja, kultuurikorraldaja aga luuletaja ja kriitik.

Näitus Tartu noorest kirjarahvast on avatud järgmised seitse aastat ning seda saab vaadata igal ajal! 

Kas leidsid, mida otsisid? *