Näitused

Näitus "Varemed ja vahtrad. Ene Mihkelsoni tekstimaastikud" kutsuti ellu seoses  Ene Mihkelson (1944-2017) 80. sünniaastapäevaga.

2023. aasta suvel võtsid Ene Mihkelsoni Seltsi liikmed Marju Lauristin, Sirje Olesk ja Mart Velsker ette rännaku Ene Mihkelsoni maastikel külastades nii Lõimetsa (Atsi talu) kui ka Tammeküla küla (Kulli talu). Ene Mihkelsoni vanemad on pärit Lõimetsa (tänapäeval Käsukonna) ja Tammeküla küladest, mis mõlemad asuvad tänasel Järvamaal. Tema sünnikoduks on Tammeküla Kulli talu. “Samuti sõitsime läbi mõisakoolid, milles Ene Mihkelson on õppinud: Rägavere, Karitsa, Kabala ja Rakvere mõisad,” selgitas Lauristin.

Ajendatuna sellest reisist, on Marju Lauristin Ene Mihkelsoni loomingust välja valinud küla- ja mõisamaastikke nagu ka Lõimetsa küla mahapõletamist käsitlevaid luuletekste, aga ka proosakatkeid. Tekstikatkete kõrval saab vaadata ka kaasaegseid fotosid neist paigust. Näituse külastajatel on võimalik tutvuda Mihkelsoni ilmunud raamatutega ja näha ka käsikirjalisi tekstikatkeid kirjaniku arhiivist. Videoekraani vahendusel tuuakse vaatajateni salvestus Ene Mihkelsonist.

Näituse avamisel Esna mõisas, 2. veebruaril räägiti nii mahapõletatud talukohtadest Järvamaal, mõisakoolidest Virumaal, aga ka kirjaniku mäest ja hilisemalt talukohast Võrumaal.

Näituse kuraatori Aija Sakova sõnul oli Ene Mihkelsoni tekstimaastike näituse toomine Esna Galeriisse ja Järvamaale oluline just seetõttu, et enamasti ei teata, et kirjanik on tegelikult pärit just tänaselt Järvamaalt. “Entsüklopeediad, sh Vikipeedia annavad hetkel kirjanku sünnikoha andmetena Imavere valla, mis kuulub Viljandimaa alla. Lõimetsa ja Tammeküla küla jäävad aga Imaverest põhja poole.”

Sakova sõnul on oluline teada sedagi, et kirjaniku vanemad Evi ja Heinrich Mihkelson olid osa Järvamaal, Koeru-Koigi-Päinurme suunal elanud ja tegutsenud metsavendade salgast.

“Ajaloolane Peeter Kaasik avas Ene Mihkelsoni vanemate metsavendlus lugu 2023. aasta oktoobris toimunud konverentsil "Olnu on ikka veel täna" ja tema ettekannet on võimalik ka järele vaadata.”

Järele kuulata saab ka Marju Lauristini sõnavõttu Ene Mihkelsonist konverentsil "Olnu on ikka veel täna".

 Näituse tekstid ja fotod on valinud Marju Lauristin ja Aija Sakova, kujundas Rene Haljasmäe.

Näituse valmimist  toetas Eesti Kultuurkapital, Järva Vallavalitsus ja Ene Mihkelsoni Selts.

30. septembril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis piduliku ettekandepäevaga Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäeva. Lisaks kõnedele avati ka kaks näitust, millest üks on vaatamiseks linnarahvale üleval olnud juba paar nädalat.  Kirjandusmuuseumi otsaseinal on olnud alates kevadest 2019 kirjandusmuuseumi fotograafi Alar Madissoni näitus Tartu kirjanikest, kuid nende kõrval olev vaba pind täitus nüüd uue väljapanekuga Tartu noorest kirjarahvast. 

Alar Madisson pildistas üles nii luuletajad, prosaistid, kriitikud, teadlased, tõlkijad ja kultuurikorraldajad, kes kirjandusega seotud. Valiku, kes võiksid kuuele uuele pildile mahtuda, tegi ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja Hanna Linda Korp. Eelmise portreteeritavate valiku tegid kirjanike liidu Tartu osakond ja kirjandusmuuseum. Korp sõnas, et huvitava tendentsina võib märgata, et noored ei ole enam seotud vaid ühe kohaga. "Noored autorid on hargmaised! Üle poole näitusel osalenutest ei ela ainult - või enam - Tartus, vaid mujal, nt Tallinnas, Østfoldis, Võrus, Kiviõlis, Helsingis… Aga Tartuga on nad ometigi seotud: kes on siin õppinud, Tartust kirjutanud, alustanud kirjutamist siin, elanud pikalt siin, on siit pärit. Tartuga ollakse mõtteliselt seotud isegi siis, kui aktiivselt kohal ei olda", sõnas Korp. 

Nii nagu autorid ei ole enam seotud ühe paigaga, ei ole nad ka seotud enam ühe tegevusega. Nii mõnedki näitusel osalenutest ei defineeri ennast ainult kirjaniku või kirjandusinimesena, vaid tegelevad professionaalselt ka kujutava kunsti või muusikaga. Rollid kattuvad ka valdkonnasiseselt: toimetaja on ühtlasi ka kriitik, tõlkija ja luuletaja, kultuurikorraldaja aga luuletaja ja kriitik.

Näitus Tartu noorest kirjarahvast on avatud järgmised seitse aastat ning seda saab vaadata igal ajal!