Näitused

Eesti Kirjandusmuuseum kutsub kõiki huvilisi osa saama raamatuaasta raames valminud kultuuriloolisest välinäitusest „Pargi pärlid“ Vanemuise pargis.

Iga jalutaja on jätnud parki oma jälje – just nagu park ja selle ümbrus on jätnud jälje jalutajatesse.

Näitus toob esile valiku neist jälgedest – pargi pärlid – mis kõnelevad Vanemuise pargi (tuntud ka kui Hurda või Tiigi park) ja selle ümbruse rikkalikust kultuuriloost.

Näituse kuraatorid on Helle Maaslieb ja Astrid Tuisk.
Näituse on kujundanud Kadri Hallik.

Tule jaluta pargis, istu pingile, kuula ja vaata ning saa ise osaks kultuuriloost!

Igaühel meist on oma lugu. Loo, avasta ja uuri ka uut sisukeskkonda „Eesti raamat 500. Loo lugu!“ https://www.er500.ee/

Olete oodatud külastama kultuuriloolist parginäitust!

Rohkem infot:
Merike Kiipus

merike.kiipus@kirmus.ee

ERA kaastööliste päeval, 11. aprillil,  avati kirjandusmuuseumi teise korruse koridoris näitus "ERA ERA"   ehk Eesti Rahvaluule Arhiivi Eesti Raamatu Aasta".

Näituse kuraator Mia Marta Ruus palus rahvaluulearhiivi töötajatel kokku tuua neile olulised raamatud ilma piire seadmata. Olgu tegemist raamatuga, kust loeti ette unejuttu;  raamatu, millest õpiti lugema;  raamatu, mis ühendab terveid põlvkondi poisse ja tüdrukuid või mis tabas just õigel hetkel (noores) täiskasvanueas, just need teosed on rahvaluule arhiivi töötajaid enim kõnetanud ja mõjutanud.

Näitusele saabus kirjandust väikestele, suurtele ja kõikidele vahepealsetele vanusegruppidele;  luulet ja proosat, eesti oma ning ka tõlgitud raamatuid. Miks valik just selliseks osutus, saab lugeda iga raamatu omaniku kaastekstist.

Need lood pakuvad kindlasti palju äratundmist ning tuletavad meelde, milliste raamatute kohta meil endil midagi sarnast öelda oleks.

Vaatamiseks välja pandud raamatud on kõik pärit omanike isiklikest raamatukogudest. Eriti lasteraamatute juures on põnev jälgida, kuidas see on  läbi aja rohke kasutuse käigus muutunud. Kuidas kohtleb raamatut noor, kuidas küps lugeja? Kas „oma raamatuga” võib teha midagi iganes või on kaunilt illustreeritud kaaned ja nende vahele köidetud paber midagi püha ja puutumatut?

Näitust kureeris Mia Marta Ruus ning  see jääb avatuks septembrikuu lõpuni.

30. septembril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis piduliku ettekandepäevaga Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäeva. Lisaks kõnedele avati ka kaks näitust, millest üks on vaatamiseks linnarahvale üleval olnud juba paar nädalat.  Kirjandusmuuseumi otsaseinal on olnud alates kevadest 2019 kirjandusmuuseumi fotograafi Alar Madissoni näitus Tartu kirjanikest, kuid nende kõrval olev vaba pind täitus nüüd uue väljapanekuga Tartu noorest kirjarahvast. 

Alar Madisson pildistas üles nii luuletajad, prosaistid, kriitikud, teadlased, tõlkijad ja kultuurikorraldajad, kes kirjandusega seotud. Valiku, kes võiksid kuuele uuele pildile mahtuda, tegi ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja Hanna Linda Korp. Eelmise portreteeritavate valiku tegid kirjanike liidu Tartu osakond ja kirjandusmuuseum. Korp sõnas, et huvitava tendentsina võib märgata, et noored ei ole enam seotud vaid ühe kohaga. "Noored autorid on hargmaised! Üle poole näitusel osalenutest ei ela ainult - või enam - Tartus, vaid mujal, nt Tallinnas, Østfoldis, Võrus, Kiviõlis, Helsingis… Aga Tartuga on nad ometigi seotud: kes on siin õppinud, Tartust kirjutanud, alustanud kirjutamist siin, elanud pikalt siin, on siit pärit. Tartuga ollakse mõtteliselt seotud isegi siis, kui aktiivselt kohal ei olda", sõnas Korp. 

Nii nagu autorid ei ole enam seotud ühe paigaga, ei ole nad ka seotud enam ühe tegevusega. Nii mõnedki näitusel osalenutest ei defineeri ennast ainult kirjaniku või kirjandusinimesena, vaid tegelevad professionaalselt ka kujutava kunsti või muusikaga. Rollid kattuvad ka valdkonnasiseselt: toimetaja on ühtlasi ka kriitik, tõlkija ja luuletaja, kultuurikorraldaja aga luuletaja ja kriitik.

Näitus Tartu noorest kirjarahvast on avatud järgmised seitse aastat ning seda saab vaadata igal ajal!