Näitused

Kunstnik Liina Görtzen maalide näitus avatakse pidulikult 9. septembril kell 12.00 kirjandusmuuseumi fuajees.

Liina ( s Valk) on sündinud 1973. aastal Eestis Kilingi-Nõmmes.  Aastatel 1977–1997 elas ta Tartus.

Alates 1997. aastast elab ja töötab ta Saksamaal Hamburgis.

Liina Görtzen on Odessa Teatri- ja Kunstikooli ning Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemia kasvandik: 1990–1994 õppis  Odessas ja 1997–2001 Dresdenis.

Vabakutselise kunstnikuna teeb koostööd teatrite, filmistuudiote ja telekanalitega.

Liina õpetab grimmi ja eriefektide tegemist ning teatrimaskide kujundamist; ta on mitmel korral tulnud auhinnalistele kohtadele rahvusvahelisel kehamaalingute festivalil (Austria).

Liina osaleb oma töödega kunstinäitustel nii Eestis kui Saksamaal.

2016. aastal oli Liina rahvusvahelise festivali „Lehesaju muusika” (Tartu) peakunstnik.

Tema maalid asuvad kunstigaleriides ja erakogudes Eestis, Saksamaal, Šveitsis, Hollandis, Venemaal ja Ukrainas.

Näitus jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni.

Näitust korraldab Avastuste Galerii.

 1. septembrist on Eesti Kirjandusmuuseumi saalis avatud  fotonäitus "Pärimusaastaring", kus saab näha ülevaadet erinevate rahvakultuuritähtpäevade tähistamistest.

Näitus kajastab eestlaste, ersade, lätlaste, maride, mokšade, setode, tšuvaššide, udmurtide, ukrainlaste ja venelaste tähtpäevade tähistamist 2015. aastal.

Fotode autorid on Sergei Ledenjov ja Toivo Treufeldt.

Eesti Folkloorinõukogu juures tegutseb alates 2014. aastast vähemusrahvuste töörühm, mis ühendab Eestimaal elavaid rahvusgruppe. See aitab neil enda jaoks säilitada ja kohalikele tutvustada oma päritolumaa traditsioonilist kultuuri.

Rõõmustav on tõdeda, et paljudel vähemusrahvustel on omavahel, aga ka eestlastega ühised väärtused ning sarnased tähtpäevad ja isegi rituaalid.
Juba 2015. aastal alustati selliste tähtpäevade ühist tähistamist, mille sisu on sarnane, kuigi tähistamise aeg võib olla veidi erinev.

Näitus on valminud tänu Kultuuriministeeriumi, Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liidu ning Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti toetusele.
Näituse korraldasid Eesti Kirjandusmuuseum ja Eestimaa Rahvuste Ühendus.

Näitus jääb avatuks novembrikuu lõpuni.



Lähem info:

Natalia Ermakov
erakorraline teadur
EKM; folkloristikaosakond
 

30. septembril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis piduliku ettekandepäevaga Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäeva. Lisaks kõnedele avati ka kaks näitust, millest üks on vaatamiseks linnarahvale üleval olnud juba paar nädalat.  Kirjandusmuuseumi otsaseinal on olnud alates kevadest 2019 kirjandusmuuseumi fotograafi Alar Madissoni näitus Tartu kirjanikest, kuid nende kõrval olev vaba pind täitus nüüd uue väljapanekuga Tartu noorest kirjarahvast. 

Alar Madisson pildistas üles nii luuletajad, prosaistid, kriitikud, teadlased, tõlkijad ja kultuurikorraldajad, kes kirjandusega seotud. Valiku, kes võiksid kuuele uuele pildile mahtuda, tegi ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja Hanna Linda Korp. Eelmise portreteeritavate valiku tegid kirjanike liidu Tartu osakond ja kirjandusmuuseum. Korp sõnas, et huvitava tendentsina võib märgata, et noored ei ole enam seotud vaid ühe kohaga. "Noored autorid on hargmaised! Üle poole näitusel osalenutest ei ela ainult - või enam - Tartus, vaid mujal, nt Tallinnas, Østfoldis, Võrus, Kiviõlis, Helsingis… Aga Tartuga on nad ometigi seotud: kes on siin õppinud, Tartust kirjutanud, alustanud kirjutamist siin, elanud pikalt siin, on siit pärit. Tartuga ollakse mõtteliselt seotud isegi siis, kui aktiivselt kohal ei olda", sõnas Korp. 

Nii nagu autorid ei ole enam seotud ühe paigaga, ei ole nad ka seotud enam ühe tegevusega. Nii mõnedki näitusel osalenutest ei defineeri ennast ainult kirjaniku või kirjandusinimesena, vaid tegelevad professionaalselt ka kujutava kunsti või muusikaga. Rollid kattuvad ka valdkonnasiseselt: toimetaja on ühtlasi ka kriitik, tõlkija ja luuletaja, kultuurikorraldaja aga luuletaja ja kriitik.

Näitus Tartu noorest kirjarahvast on avatud järgmised seitse aastat ning seda saab vaadata igal ajal!