Näitused

Pilkupüüdev välinäitus Poe tänava vitriinides tutvustab esimesi eestikeelseid nõuanderaamatuid Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu varamust.

Neist trükistest saame teada, kuidas päästa uppunut, ära tunda haigusi, ravida inimesi ja loomi, teha rõugete vastast vaktsineerimist või miks on vaja vastsündinul pea puhtaks pesta. Siit leiame ka juhiseid mitmete elukutsete esindajatele: ämmaemandatele, kella- ja kingseppadele, rätsepatele, metsavahtidele ja kärneritele. Antakse õpetusi, mida teha siis, kui „vaesus ja nälg käes on“, milline peaks  olema tarbeaed, kuidas panna maha kartuleid, valmistada klopp-liha või mandlitega kartulitorti, ehitada mullast maju, keeta seepi või teha ilutulestikku.

Tule ja loe, ning saa teada, mis on „sittikad“, „wana naene“ või „päewapildiaparaat“!
Põnevat lugemist vanemast raamatuloost leiab lisaks kirjandusmuuseumi sisukeskkonnast

„Eesti raamat 500. Loo lugu“, raamatute täistekstidega saab tutvuda andmebaaside KIVIKE või DIGAR vahendusel.

Näituse koostasid arhiivraamatukogu töötajad Olga Sudajeva, Ave Pill ja Merike Kiipus. Ekspositsiooni kujundas Kadri Hallik, trükkis Seri Disain OÜ.

Eesti Kirjandusmuuseum kutsub kõiki huvilisi osa saama raamatuaasta raames valminud kultuuriloolisest välinäitusest „Pargi pärlid“ Vanemuise pargis.

Iga jalutaja on jätnud parki oma jälje – just nagu park ja selle ümbrus on jätnud jälje jalutajatesse.

Näitus toob esile valiku neist jälgedest – pargi pärlid – mis kõnelevad Vanemuise pargi (tuntud ka kui Hurda või Tiigi park) ja selle ümbruse rikkalikust kultuuriloost.

Näituse kuraatorid on Helle Maaslieb ja Astrid Tuisk.
Näituse on kujundanud Kadri Hallik.

Tule jaluta pargis, istu pingile, kuula ja vaata ning saa ise osaks kultuuriloost!

Igaühel meist on oma lugu. Loo, avasta ja uuri ka uut sisukeskkonda „Eesti raamat 500. Loo lugu!“ https://www.er500.ee/

Olete oodatud külastama kultuuriloolist parginäitust!

Rohkem infot:
Merike Kiipus

merike.kiipus@kirmus.ee

30. septembril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis piduliku ettekandepäevaga Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäeva. Lisaks kõnedele avati ka kaks näitust, millest üks on vaatamiseks linnarahvale üleval olnud juba paar nädalat.  Kirjandusmuuseumi otsaseinal on olnud alates kevadest 2019 kirjandusmuuseumi fotograafi Alar Madissoni näitus Tartu kirjanikest, kuid nende kõrval olev vaba pind täitus nüüd uue väljapanekuga Tartu noorest kirjarahvast. 

Alar Madisson pildistas üles nii luuletajad, prosaistid, kriitikud, teadlased, tõlkijad ja kultuurikorraldajad, kes kirjandusega seotud. Valiku, kes võiksid kuuele uuele pildile mahtuda, tegi ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja Hanna Linda Korp. Eelmise portreteeritavate valiku tegid kirjanike liidu Tartu osakond ja kirjandusmuuseum. Korp sõnas, et huvitava tendentsina võib märgata, et noored ei ole enam seotud vaid ühe kohaga. "Noored autorid on hargmaised! Üle poole näitusel osalenutest ei ela ainult - või enam - Tartus, vaid mujal, nt Tallinnas, Østfoldis, Võrus, Kiviõlis, Helsingis… Aga Tartuga on nad ometigi seotud: kes on siin õppinud, Tartust kirjutanud, alustanud kirjutamist siin, elanud pikalt siin, on siit pärit. Tartuga ollakse mõtteliselt seotud isegi siis, kui aktiivselt kohal ei olda", sõnas Korp. 

Nii nagu autorid ei ole enam seotud ühe paigaga, ei ole nad ka seotud enam ühe tegevusega. Nii mõnedki näitusel osalenutest ei defineeri ennast ainult kirjaniku või kirjandusinimesena, vaid tegelevad professionaalselt ka kujutava kunsti või muusikaga. Rollid kattuvad ka valdkonnasiseselt: toimetaja on ühtlasi ka kriitik, tõlkija ja luuletaja, kultuurikorraldaja aga luuletaja ja kriitik.

Näitus Tartu noorest kirjarahvast on avatud järgmised seitse aastat ning seda saab vaadata igal ajal!