Eesti Raamat 500

20. - 21. oktoobril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti raamatuteaduse XXX konverents ehk Oskar Kallase päev.  Seekordne konverents on pühendatud lugemise ajaloole. Ühendavateks teemadeks on „Aeg – raamat – lugeja“. Eesti Kirjandusmuuseumi saal (Tartu, Vanemuise 42).

Üleriiklike raamatukogupäevade avamine 20. oktoobril Eesti Kirjandusmuuseumis 

Registreerimisvorm on avatud 13. oktoobrini LINGIL)

Kirmus TV ülekanne toimub kell 11.00–14.00

 

 

KAVA

20.–30. oktoobrini toimuvad raamatukogupäevad on kantud raamatuaasta ideest. Tähistame käesoleval aastal 500 aasta möödumist esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Tähtpäev on suursündmus eesti kultuuriloos. Raamatukogudel on põhjust seda väärikalt tähistada, uhkust tunda ning rõõmustada oma keele, oma kultuuri üle. Vt ka https://eru.lib.ee/teoksil/raamatukogupaevad/2025

Raamatuteaduse konverentsi juhatab sisse raamatukogupäevade avapäev.

 

10.30 Kogunemine, tervituskohv

11.00–11.10 Tervitus – Tuulike Tõiste

11.10–12.20 Ettekanded

Lugemisuuringu kokkuvõtteid – Marju Lauristin

Raamat ja lugeja. Pidupäev ja argipäev – Tiit Hennoste

12.20-12.30 Jalasirutuspaus

 

12.30-13.45 Aruteluring "Kes vastutab raamatute tuleviku eest?"

Aruteluringi juhib Siuru kultuurikeskuse juht Avo Kokk

Vestlusringi osalised:

Kaie Holm, Tallinna Raamatukogude direktor

Martin Öövel, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor

Krista Kaer, kirjastaja ja tõlkija

Janika Kronberg, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees

14.00-14.45    Vaheaeg

14.45–15.45   Mälumäng

 

Korraldajad:

ERÜ büroo, Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu

 

 

Konverents 21. oktoobril (Kirmus TV ülekanne kell 10.15–17.00)

KAVA

 

ESIMENE ISTUNG

10.15–12.30

Piret Voolaid - Avasõna

Kaspar Kolk - 1525. aasta Liivimaa keeltes trükised Euroopa raamatuloolisel taustal

Aivar Põldvee - Masingu lugemismasin

Ave Pill - Mihkel Jürgens ja Juhan Kangur – kaks 19. sajandi suurt eesti raamatusõpra

Tiiu Reimo  - Vana raamat ja lugeja

Lõunapaus

 

TEINE ISTUNG

14.00-15.30

Ave Mattheus - Lugev talupoeg 19. sajandi teise poole Eestis – raamatuhuvist, lugemisharrastusest ja talurahva raamatukogust perekond Pruuli arhiivi näitel

Kärri Toomeos-Orglaan, Liina Saarlo - Lugemise jälgi rahvaluuletekstides

Katre Kikas - "Tuhat tänu saadetud raamatute eest". Raamatud Matthias Johann Eiseni ja tema rahvaluule kaastööliste kirjavahetuses

Sirutuspaus

 

KOLMAS ISTUNG

15.45–17.00

Ilmar Vaaro - Kirjastus Loodus lugejaid peibutamas

Reet Bender  - „Gutes Schrifttum für unsere Jugend“. Baltisaksa laste- ja noortekirjandusest pärast Teist maailmasõda

Lõppsõna

 

Avatud näitus „Raamatud ja lood“

Varasemate Oskar Kallase päeva konverentside ettekandeid saab näha siin 

Kontakt:

Merike Kiipus

merike.kiipus@kirmus.ee
tel. +372 7377711

 

 

HTMi toetusel valminud varasema raamatuloo videoklipid on mõeldud koolidele, raamatukogudele jne 2024. a valmis 13 videoklippi, mis saavad kättesaadavaks Jupiteris peale ETV2-s linastumist. 2025. a salvestatakse veel juurde 12 videoklippi. 

 

1. Viissada aastat tagasi – Jüri Kivimäe
2. Heinrich Stahl ja eesti kirikukirjandus - Piret Lotman
3. Aabits ja aabitsakukk – Aivar Põldvee
4. Esimesed eesti keele grammatikad – Külli Habicht
5. Eestikeelsed vanasõnad ja mõistatused varasemas trükisõnas – Piret Voolaid
6. Eestikeelse ajakirjanduse sünd ­ – Krista Aru
7. Eestikeelne tarberaamat – Ave Mattheus
8. Kristian Jaak Peterson ja eesti kirjanduse algus – Kristi Metste
9. Lõunaeestikeelne kirjandus ja setokeelse kirjanduse algus – Andreas Kalkun
10. Raamatuillustratsioonidest, müütilise ainese kujutamisest ning nõiaraamatud – Reet Hiiemäe
11. Esimesed muinasjuturaamatud  – Risto Järv
12. Rahvalaul raamatus  – Taive Särg
13. Keelatud raamatud  – Kalju Tammaru

Kogumisvõistlus  "Raamatud minu elus"

30. jaanuaril, eesti kirjanduse päeval, kuulutati välja Eesti Raamatu Aasta.

Käesoleval aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. 

 

Selle tähtpäevaga seoses kuulutab Ühendus Eesti Elulood koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiiviga välja kogumisvõistluse „Raamatud minu elus“. 

Kogumisvõistlusele on oodatud  eri põlvkondade  kaastööd raamatute ja lugemise tähtsuse kohta tänapäeva maailmas, mis on muutunud aina tehnoloogiakesksemaks ja kus kujutlusele on jäämas üha vähem ruumi. 

 

Küsime, miks raamatuid loetakse? Mis keeles loevad eri põlvkondade esindajad? Kas eelistatud on paberraamatud või e-raamatud? Kuidas mõjutab lugemisharjumuste kujunemist kooli kohustuslik kirjandus? Milline roll on raamatute valikul raamatusoovitustel ja arvustustel? 

 

Oma mõtete kirjapanekul võib, kuid ei pea lähtuma järgmistest küsimustest:

1. Kuidas Sa lugema õppisid?
2. Kas Sulle loeti lapsepõlves raamatuid ette? Kas oled ise kellelegi raamatuid ette lugenud/loed neid praegu ette? 
3. Kas mäletad, millise raamatu sa ise esimesena läbi lugesid?
4. Kas Sul oli /on lugemiseks mõni eriline koht (nt voodi, rõdu, aed, kohvik, rong, buss vms)?
5. Kuidas suhtusid koolipõlves kohustuslikku kirjandusse? Kas see mõjutas Su hilisemaid lugemisharjumusi ja suhtumist lugemisse? 
6. Kas Sa pigem ostad raamatuid, laenutad neid raamatukogust või laenad sõpradelt ja tuttavatelt?
7. Kas osaled lugemisringides- või -klubides? Kui, siis miks?
8. Kas jutustad loetud raamatuid ümber? Kui, siis kellele?
9. Kas eelistad lugeda eesti- või võõrkeelseid raamatuid?
10. Kas eelistad lugeda paberraamatuid või e-raamatuid?
11. Kas on mõni kindel žanr, mida eelistad?
12. Kas oled pidanud lugemispäevikut? 
13. Milline raamat on Sind kõige rohkem mõjutanud?
14. Kas on raamatuid, mida oled korduvalt lugenud?
15. Kas loed raamatusoovitusi ja arvustusi? Kui, siis kas need mõjutavad Sinu raamatuvalikuid?
16. Millised on need kolm raamatut, mida Sinu arvates iga inimene peaks lugema?
17. Milline on lugemise ja raamatute tähendus Sinu jaoks?

Kaastöid ootame kuni 31. detsembrini 2025. a aadressile:
elulood@kirmus.ee või Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi aadressile Vanemuise 42, 51003 Tartu. 

Kirjale palume lisada märksõna „Raamatud“. 

Parimate kaastööde autoritele on auhinnad. 

Kontakt ja info: 
Maarja Hollo, maarja.hollo@kirmus.ee

Varasemate raamatuaastate näitus

Eesti Kirjandusmuuseum teeb tagasivaate varasemate raamatuaastate tähistamisele. Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonnas on võimalus tutvuda eelmise raamatuaasta stendinäitusega, mis on sisuliselt aegumatu ja annab ülevaate varasemast eestikeelsest trükitoodangust kuni 1944. aastani.

Eesti raamatuaasta suurnäitus toimus Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis 23.04.2000 - 30.09.2000. a. Arhiivraamatukogu fondidest eksponeeriti seal ligi 350 raamatut (kokku oli väljas 2440 trükist). 

1935-1936. aastal raamatuaastal korraldati arhiivraamatukogus samuti suurnäitus. Näituse filmilõigu leiad kirjandusmuuseumi virtuaaltuurist.

 

Näitus "Se Ramat om ..." on avatud 25. aprillist kuni 31. augustini

25. aprillil avati Eesti Rahva Muuseumis näitus "Kas sa seda lugu tead. 500 aastat eestikeelset raamatut" Hurda saali ees eksponeeritakse esimesena Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu trükiseid, mida koguti ERMi 20. sajandi alguse kogumisretkede käigus.

Näituse  "Se Ramat om ..." kuraator on Ave Pill, kes avab põnevate sissekirjutustega 19. sajandi trükiste maailma. Et eestikeelse raamatu peamine lugejaskond oli siis peamiselt maarahvas, tõendavad ka raamatutesse ja kogumissedelitele kirjutatud kohanimed. Nagu tolle perioodi eesti raamatud, nii on ka sissekirjutused neis vastavalt tallinna või tartu dialektis ja algavad sageli fraasiga „Se on …“, „Se om …“ või siis „Se Ramat om …“, sellest ka näituse pealkiri. Vanim dateeritud sissekirjutus maarahvale kuulunud raamatus, mida säilitatakse arhiivraamatukogus, on pärit aastast 1757 ja see leidub 1743. aasta tartukeelses kirikukäsiraamatus, kust saame teada, et raamat on kuulunud Põlva kihelkonna Võru valla Navi küla elanikele Onnopri Adole ja Andresele.

 

 

 

 

 

 

Kuula, mida räägib kuraator Ave Pill näitusest Vikerraadio saates Eesti lugu. Raamatuaasta. Talupoja lugemislaud (21.06.2025)

 

 

 

 

Hurda pargi kultuurilooline välinäitus "Pargi pärlid"

 

5. juunil kell avati Hurda pargis näitus" Pargi pärlid". Vaata avamispilte siit. 

Näituse avamist kajastas ka Postimees.

Eesti Kirjandusmuuseum kutsub kõiki huvilisi osa saama raamatuaasta raames valminud kultuuriloolisest välinäitusest „Pargi pärlid“.

Iga jalutaja on jätnud parki oma jälje – just nagu park ja selle ümbrus on jätnud jälje jalutajatesse. Näitus toob esile valiku neist jälgedest – pargi pärlid – mis kõnelevad Vanemuise pargi (tuntud ka kui Hurda või Tiigi park) ja selle ümbruse rikkalikust kultuuriloost.

Näituse koostajad on Helle Maaslieb, Astrid Tuisk ja Merike Kiipus. Näituse on kujundanud Kadri Hallik.

Tule jaluta pargis, istu pingile, kuula ja vaata ning saa ise osaks kultuuriloost!

 

 

 

Piiblinäitus "Alguses oli sõna" Maarja kirikus

5. juunil avati Maarja kirikus Eesti Piibliseltsi, Maarja kiriku ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühisnäitus "Alguses oli sõna". Näituse avamisest loe siit. 

Ekspositsiooni kuuluvad ka arhiivraamatukogu varukogu raamatud sh 1739. a esimene  Piibel kolmes eksemplaris, mõned Wastse Testamendi hilisemad trükid jt vaimulikud teosed.

 

 

 

 

 

 

 

 

Tähtpäevanäitus "Ernst Enno 150" 6. juunist 31. augustini

Valikut Ernst Enno loomingust on võimalik näha Eesti Kirjandusmuuseumi koridoris.

Väljapaneku koostasid arhiivraamatukogu pearaamatukoguhoidja Ave Pill ja vanemraamatukoguhoidja Ülvi Kalpus.

Külastajatel on võimalik näha Ernst Enno luulekogude esimesi trükke, valikut tema lasteraamatutest ning tutvuda tema kohta käiva kirjandusega .

 

 

 

 

 

 

Raamatuaasta välinäitus „Nõu ja abi raamatust“ Poe ja Küüni tänava nurgal

 

Näitus tutvustab esimesi eestikeelseid nõuanderaamatuid Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu varamust. Neist trükistest saame teada kuidas päästa uppunut, ära tunda haigusi, ravida inimesi ja loomi, teha rõugete vastast vaktsineerimist või miks on vaja vastsündinul pea puhtaks pesta. Siit leiame juhiseid mitmete elukutsete esindajatele: ämmaemandatele, kella- ja kingseppadele, rätsepatele, metsavahtidele ja kärneritele. Antakse õpetusi mida teha siis kui „vaesus ja nälg käes on“, milline peab olema tarbeaed, kuidas panna maha kartuleid, valmistada klopp-liha või mandlitega kartulitorti, ehitada mullast maju, keeta seepi või teha ilutulestikku. Tule ja loe, mis on „sittikad“, „wana naene“ või „päewapildiaparaat“.

Põnevat lugemist vanemast raamatuloost leiab lisaks kirjandusmuuseumi sisukeskkonnast „Eesti raamat 500. Loo lugu“, raamatute täistekstidega saab tutvuda andmebaaside KIVIKE või DIGAR vahendusel.

Näituse koostasid arhiivraamatukogu töötajad Olga Sudajeva, Ave Pill ja Merike Kiipus. Ekspositsiooni kujundas Kadri Hallik, trükkis Seri Disain OÜ.

 

Tulekul

Oskar Kallase päeva näitus

Uus sisukeskkond!

Eesti Kirjandusmuuseumi "Eesti raamat 500. Loo lugu!" tutvustab  500-aastases eesti raamatu loos olulisi trükiseid, kirjandusteoseid ja sündmusi.  

Igaühel meist on oma lugu. Loo, avasta ja uuri uut sisukeskkonda „Eesti raamat 500. Loo lugu!“ - https://www.er500.ee/

 

Saame sõbraks raamatutega!

Programm on mõeldud algklasside- ja lasteaialastele.

Arutleme selle üle, mis on raamatud, vaatleme vanemaid ja uuemaid, laste ja täiskasvanute, must-valgeid ja värvilisi, eri keeltes olevaid, väga suuri ja päris pisikesi raamatuid, loeme ja mängime.

Tunni pikkus: 1 h

 

Aeg ja aabits – rännak lugema õppimise maailma

Osalema ootame põhikooli- ja gümnaasiumiõpilasi.

Eesti raamatuloole lähenetakse aabitsate kaudu. Programmis tutvustatakse arhiivraamatukogu, seal leiduvaid vanemaid ja uuemaid aabitsaid, erinevaid raamatuid ning ajalehti, paneme kokku aabitsapuslet ning täidame töölehe ülesandeid, uudistame meie 19. sajandi aadlimaja.

Tunni pikkus: 1,5 h

 

Paberi eluring. Trükipoognast mänguvahendini

Töötuba sobib algklasside lastele.

Kõneleme paberist, selle valmistamisest ja erinevatest kasutusviisidest nüüd ja minevikus, pöörame tähelepanu paberi taaskasutusele. Voldime ja meisterdame eri liiki paberitest, õpime paberi- ja kirjutamismänge.

Töötoa pikkus: 1 tund

https://www.kirmus.ee/et/hariduskeskus/haridusprogrammid

Lähem info: Astrid Tuisk, astrid.tuisk@kirmus.ee, tel: 7377 713