Eesti Raamat 500

Ootame ettekandeid Oskar Kallase päevale!

 

Konverents: XXX Eesti raamatuteaduse konverents ehk Oskar Kallase päev

Aeg: 20.-21. oktoober 2025

Koht: Eesti Kirjandusmuuseumi saal (Tartu, Vanemuise 42), Kirmus TV ülekanne

 

20. - 21. oktoobril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti raamatuteaduse XXX konverents ehk Oskar Kallase päev.  Seekordne konverents on pühendatud lugemise ajaloole. Ühendavateks teemadeks on „Aeg – raamat – lugeja“. 

Eesti raamatuaasta eel on Tiit Hennoste kirjutanud: „Lugemise allakäik ei ole lihtsalt ühe tahtmise ja oskuse allakäik. Lugemis­oskusel ja lugemisel endal on sajandeid olnud suur sümbolväärtus. Eriti Eestis. Just lugemisoskuse ja kõrgkirjanduse lugemise kaudu on määratud inimese kultuuritaset ja mõõdetakse tohutult paljusid asju Eesti ajaloos. Ajalehtede, kooliraamatute ja ilukirjanduse lugemise kaudu loodi eestlase kultuuriline identiteet. Sellega koos on lugemise ja rahvusriigi ehitamise vahel vägagi tihe seos“.  (Sirp 13.12.2024)

 

Raamatuaasta konverentsile ootame ettekandeid, mis haakuvad järgmiste märksõnadega:

• mida on teinud aeg raamatutega ja lugejatega;
• kes on olnud kirjutajad ja lugejad;
• kuidas on lugejad jõudnud raamatuteni;
• raamatutarkus koolist, kirikust, raamatukogust;
• teosed ja autorid, kes on loonud oma kogukonna;
• lugemisringid ja -klubid läbi aja;
• muukeelne lugemismaterjal ja lugejad;
• raamatute annoteerimine ja väljakirjutuste tegemine;
• käsikirjalisena vs trükisõnas levitatud (levinud) tekstid;
• loetud ja kuuldud trükisõna.

 

20. oktoobril avatakse Eesti Kirjandusmuuseumis ERÜ büroo korraldusel üleriiklikud raamatukogupäevad. Päeva esimesse poolde planeerime kolm lugemisega seotud plenaarettekannet.

NB!

Ettekannete pikkus on ca 20-25 minutit (koos küsimuste ja vastustega).

Palume valikute tegemiseks saata ettekannete pealkirjad ja teesid (kuni 300 sõna) Merike Kiipusele (merike.kiipus@kirmus.ee) 31. märtsiks!

Ettekannete põhjal on plaanis koostada ka EKM Teaduskirjastuse 1.1. ajakirja Mäetagused raamatuaasta erinumber.
 

Korraldajad:

Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu

Raamatukogupäevade avamine: ERÜ büroo

 

Varasemate Oskar Kallase päeva konverentside ettekandeid saab näha siin 

 

Kontakt:

Merike Kiipus

merike.kiipus@kirmus.ee
tel. +372 7377711

 

 

HTMi toetusel valminud varasema raamatuloo videoklipid on mõeldud koolidele, raamatukogudele jne 2024. a valmis 13 videoklippi, mis saavad kättesaadavaks Jupiteris peale ETV2-s linastumist. 2025. a salvestatakse veel juurde 12 videoklippi. 

 

1. Viissada aastat tagasi – Jüri Kivimäe
2. Heinrich Stahl ja eesti kirikukirjandus - Piret Lotman
3. Aabits ja aabitsakukk – Aivar Põldvee
4. Esimesed eesti keele grammatikad – Külli Habicht
5. Eestikeelsed vanasõnad ja mõistatused varasemas trükisõnas – Piret Voolaid
6. Eestikeelse ajakirjanduse sünd ­ – Krista Aru
7. Eestikeelne tarberaamat – Ave Mattheus
8. Kristian Jaak Peterson ja eesti kirjanduse algus – Kristi Metste
9. Lõunaeestikeelne kirjandus ja setokeelse kirjanduse algus – Andreas Kalkun
10. Raamatuillustratsioonidest, müütilise ainese kujutamisest ning nõiaraamatud – Reet Hiiemäe
11. Esimesed muinasjuturaamatud  – Risto Järv
12. Rahvalaul raamatus  – Taive Särg
13. Keelatud raamatud  – Kalju Tammaru

Kogumisvõistlus  "Raamatud minu elus"

30. jaanuaril, eesti kirjanduse päeval, kuulutati välja Eesti Raamatu Aasta.

Käesoleval aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. 

 

Selle tähtpäevaga seoses kuulutab Ühendus Eesti Elulood koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiiviga välja kogumisvõistluse „Raamatud minu elus“. 

Kogumisvõistlusele on oodatud  eri põlvkondade  kaastööd raamatute ja lugemise tähtsuse kohta tänapäeva maailmas, mis on muutunud aina tehnoloogiakesksemaks ja kus kujutlusele on jäämas üha vähem ruumi. 

 

Küsime, miks raamatuid loetakse? Mis keeles loevad eri põlvkondade esindajad? Kas eelistatud on paberraamatud või e-raamatud? Kuidas mõjutab lugemisharjumuste kujunemist kooli kohustuslik kirjandus? Milline roll on raamatute valikul raamatusoovitustel ja arvustustel? 

 

Oma mõtete kirjapanekul võib, kuid ei pea lähtuma järgmistest küsimustest:

1. Kuidas Sa lugema õppisid?
2. Kas Sulle loeti lapsepõlves raamatuid ette? Kas oled ise kellelegi raamatuid ette lugenud/loed neid praegu ette? 
3. Kas mäletad, millise raamatu sa ise esimesena läbi lugesid?
4. Kas Sul oli /on lugemiseks mõni eriline koht (nt voodi, rõdu, aed, kohvik, rong, buss vms)?
5. Kuidas suhtusid koolipõlves kohustuslikku kirjandusse? Kas see mõjutas Su hilisemaid lugemisharjumusi ja suhtumist lugemisse? 
6. Kas Sa pigem ostad raamatuid, laenutad neid raamatukogust või laenad sõpradelt ja tuttavatelt?
7. Kas osaled lugemisringides- või -klubides? Kui, siis miks?
8. Kas jutustad loetud raamatuid ümber? Kui, siis kellele?
9. Kas eelistad lugeda eesti- või võõrkeelseid raamatuid?
10. Kas eelistad lugeda paberraamatuid või e-raamatuid?
11. Kas on mõni kindel žanr, mida eelistad?
12. Kas oled pidanud lugemispäevikut? 
13. Milline raamat on Sind kõige rohkem mõjutanud?
14. Kas on raamatuid, mida oled korduvalt lugenud?
15. Kas loed raamatusoovitusi ja arvustusi? Kui, siis kas need mõjutavad Sinu raamatuvalikuid?
16. Millised on need kolm raamatut, mida Sinu arvates iga inimene peaks lugema?
17. Milline on lugemise ja raamatute tähendus Sinu jaoks?

Kaastöid ootame kuni 31. detsembrini 2025. a aadressile:
elulood@kirmus.ee või Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi aadressile Vanemuise 42, 51003 Tartu. 

Kirjale palume lisada märksõna „Raamatud“. 

Parimate kaastööde autoritele on auhinnad. 

Kontakt ja info: 
Maarja Hollo, maarja.hollo@kirmus.ee

Varasemate raamatuaastate näitus

Eesti Kirjandusmuuseum teeb tagasivaate varasemate raamatuaastate tähistamisele. Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonnas on võimalus tutvuda eelmise raamatuaasta stendinäitusega, mis on sisuliselt aegumatu ja annab ülevaate varasemast eestikeelsest trükitoodangust kuni 1944. aastani.

Eesti raamatuaasta suurnäitus toimus Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis 23.04.2000 - 30.09.2000. a. Arhiivraamatukogu fondidest eksponeeriti seal ligi 350 raamatut (kokku oli väljas 2440 trükist). 

1935-1936. aastal raamatuaastal korraldati arhiivraamatukogus samuti suurnäitus. Näituse filmilõigu leiad kirjandusmuuseumi virtuaaltuurist.

 

Näitus "Se Ramat om ..." on avatud 25. aprillist kuni 31. augustini

25. aprillil avati Eesti Rahva Muuseumis näitus "Kas sa seda lugu tead. 500 aastat eestikeelset raamatut" Hurda saali ees eksponeeritakse esimesena Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu trükiseid, mida koguti ERMi 20. sajandi alguse kogumisretkede käigus.

Näituse  "Se Ramat om ..." kuraator on Ave Pill, kes avab põnevate sissekirjutustega 19. sajandi trükiste maailma. Et eestikeelse raamatu peamine lugejaskond oli siis peamiselt maarahvas, tõendavad ka raamatutesse ja kogumissedelitele kirjutatud kohanimed. Nagu tolle perioodi eesti raamatud, nii on ka sissekirjutused neis vastavalt tallinna või tartu dialektis ja algavad sageli fraasiga „Se on …“, „Se om …“ või siis „Se Ramat om …“, sellest ka näituse pealkiri. Vanim dateeritud sissekirjutus maarahvale kuulunud raamatus, mida säilitatakse arhiivraamatukogus, on pärit aastast 1757 ja see leidub 1743. aasta tartukeelses kirikukäsiraamatus, kust saame teada, et raamat on kuulunud Põlva kihelkonna Võru valla Navi küla elanikele Onnopri Adole ja Andresele.

 

 

 

 

 

 

 

Hurda pargi kultuurilooline välinäitus "Pargi pärlid"

 

5. juunil kell avati Hurda pargis näitus" Pargi pärlid". Vaata avamispilte siit. 

Näituse avamist kajastas ka Postimees.

Eesti Kirjandusmuuseum kutsub kõiki huvilisi osa saama raamatuaasta raames valminud kultuuriloolisest välinäitusest „Pargi pärlid“.

Iga jalutaja on jätnud parki oma jälje – just nagu park ja selle ümbrus on jätnud jälje jalutajatesse. Näitus toob esile valiku neist jälgedest – pargi pärlid – mis kõnelevad Vanemuise pargi (tuntud ka kui Hurda või Tiigi park) ja selle ümbruse rikkalikust kultuuriloost.

Näituse koostajad on Helle Maaslieb, Astrid Tuisk ja Merike Kiipus. Näituse on kujundanud Kadri Hallik.

Tule jaluta pargis, istu pingile, kuula ja vaata ning saa ise osaks kultuuriloost!

 

 

 

Piiblinäitus "Alguses oli sõna" Maarja kirikus

5. juunil avati Maarja kirikus Eesti Piibliseltsi, Maarja kiriku ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühisnäitus "Alguses oli sõna". Näituse avamisest loe siit. 

Ekspositsiooni kuuluvad ka arhiivraamatukogu varukogu raamatud sh 1739. a esimene  Piibel kolmes eksemplaris, mõned Wastse Testamendi hilisemad trükid jt vaimulikud teosed.

 

 

 

 

 

 

 

 

Tähtpäevanäitus "Ernst Enno 150" 6. juunist 31. augustini

Valikut Ernst Enno loomingust on võimalik näha Eesti Kirjandusmuuseumi koridoris.

Väljapaneku koostasid arhiivraamatukogu pearaamatukoguhoidja Ave Pill ja vanemraamatukoguhoidja Ülvi Kalpus.

Külastajatel on võimalik näha Ernst Enno luulekogude esimesi trükke, valikut tema lasteraamatutest ning tutvuda tema kohta käiva kirjandusega .

 

 

 

 

 

 

Tulekul:

Poe tänava näitus

Oskar Kallase päeva näitus

Uus sisukeskkond!

Eesti Kirjandusmuuseumi "Eesti raamat 500. Loo lugu!" tutvustab  500-aastases eesti raamatu loos olulisi trükiseid, kirjandusteoseid ja sündmusi.  

Igaühel meist on oma lugu. Loo, avasta ja uuri uut sisukeskkonda „Eesti raamat 500. Loo lugu!“ - https://www.er500.ee/

 

Saame sõbraks raamatutega!

Programm on mõeldud algklasside- ja lasteaialastele.

Arutleme selle üle, mis on raamatud, vaatleme vanemaid ja uuemaid, laste ja täiskasvanute, must-valgeid ja värvilisi, eri keeltes olevaid, väga suuri ja päris pisikesi raamatuid, loeme ja mängime.

Tunni pikkus: 1 h

 

Aeg ja aabits – rännak lugema õppimise maailma

Osalema ootame põhikooli- ja gümnaasiumiõpilasi.

Eesti raamatuloole lähenetakse aabitsate kaudu. Programmis tutvustatakse arhiivraamatukogu, seal leiduvaid vanemaid ja uuemaid aabitsaid, erinevaid raamatuid ning ajalehti, paneme kokku aabitsapuslet ning täidame töölehe ülesandeid, uudistame meie 19. sajandi aadlimaja.

Tunni pikkus: 1,5 h

 

Paberi eluring. Trükipoognast mänguvahendini

Töötuba sobib algklasside lastele.

Kõneleme paberist, selle valmistamisest ja erinevatest kasutusviisidest nüüd ja minevikus, pöörame tähelepanu paberi taaskasutusele. Voldime ja meisterdame eri liiki paberitest, õpime paberi- ja kirjutamismänge.

Töötoa pikkus: 1 tund

https://www.kirmus.ee/et/hariduskeskus/haridusprogrammid

Lähem info: Astrid Tuisk, astrid.tuisk@kirmus.ee, tel: 7377 713