Eesti Raamat 500

20. - 21. oktoobril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti raamatuteaduse XXX konverents ehk Oskar Kallase päev.  Seekordne konverents on pühendatud lugemise ajaloole. Ühendavateks teemadeks on „Aeg – raamat – lugeja“. Eesti Kirjandusmuuseumi saal (Tartu, Vanemuise 42).

Üleriiklike raamatukogupäevade avamine 20. oktoobril Eesti Kirjandusmuuseumis 

Registreerimisvorm on avatud 13. oktoobrini LINGIL)

Kirmus TV ülekanne toimub kell 11.00–14.00

 

 

 

KAVA

20.–30. oktoobrini toimuvad raamatukogupäevad on kantud raamatuaasta ideest. Tähistame käesoleval aastal 500 aasta möödumist esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Tähtpäev on suursündmus eesti kultuuriloos. Raamatukogudel on põhjust seda väärikalt tähistada, uhkust tunda ning rõõmustada oma keele, oma kultuuri üle. Vt ka https://eru.lib.ee/teoksil/raamatukogupaevad/2025

Raamatuteaduse konverentsi juhatab sisse raamatukogupäevade avapäev.

 

10.30 Kogunemine, tervituskohv

11.00–11.10 Tervitus – Tuuliki Tõiste

11.10–12.20 Ettekanded

Lugemisuuringu kokkuvõtteid – Marju Lauristin

Raamat ja lugeja. Pidupäev ja argipäev – Tiit Hennoste

12.20-12.30 Jalasirutuspaus

 

12.30-13.45 Aruteluring "Kes vastutab raamatute tuleviku eest?"

Aruteluringi juhib Siuru kultuurikeskuse juht Avo Kokk

Vestlusringi osalised:

Kaie Holm, Tallinna Raamatukogude direktor

Martin Öövel, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor

Krista Kaer, kirjastaja ja tõlkija

Janika Kronberg, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees

13.50-14.00 Ave Pill - näituse "raamatud ja lood" tutvustus

14.00-14.45    Vaheaeg

14.45–15.45   Mälumäng

 

Korraldajad:

ERÜ büroo, Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu

 

 

Konverents 21. oktoobril (Kirmus TV ülekanne kell 10.15–17.00)

 

KAVA

 

 

ESIMENE ISTUNG

10.15–12.30

Piret Voolaid - Avasõna

Kaspar Kolk - 1525. aasta Liivimaa keeltes trükised Euroopa raamatuloolisel taustal

Aivar Põldvee - Masingu lugemismasin

Ave Pill - Mihkel Jürgens ja Juhan Kangur – kaks 19. sajandi suurt eesti raamatusõpra

Tiiu Reimo  - Vana raamat ja lugeja

Lõunapaus

 

TEINE ISTUNG

14.00-15.30

Ave Mattheus - Lugev talupoeg 19. sajandi teise poole Eestis – raamatuhuvist, lugemisharrastusest ja talurahva raamatukogust perekond Pruuli arhiivi näitel

Kärri Toomeos-Orglaan, Liina Saarlo - Lugemise jälgi rahvaluuletekstides

Katre Kikas - "Tuhat tänu saadetud raamatute eest". Raamatud Matthias Johann Eiseni ja tema rahvaluule kaastööliste kirjavahetuses

Sirutuspaus

 

KOLMAS ISTUNG

15.45–17.00

Ilmar Vaaro - Kirjastus Loodus lugejaid peibutamas

Reet Bender  - „Gutes Schrifttum für unsere Jugend“. Baltisaksa laste- ja noortekirjandusest pärast Teist maailmasõda

Lõppsõna

 

Avatud näitus „Raamatud ja lood“

Varasemate Oskar Kallase päeva konverentside ettekandeid saab näha siin 

Kontakt:

Merike Kiipus

merike.kiipus@kirmus.ee
tel. +372 7377711

 

 

 

HTMi toetusel valminud varasema raamatuloo videoklipid on mõeldud koolidele, raamatukogudele jne 2024. a valmis 13 videoklippi, mis on kättesaadavaks Jupiteris.  

 

1. Viissada aastat tagasi – Jüri Kivimäe
2. Heinrich Stahl ja eesti kirikukirjandus - Piret Lotman
3. Aabits ja aabitsakukk – Aivar Põldvee
4. Esimesed eesti keele grammatikad – Külli Habicht
5. Eestikeelsed vanasõnad ja mõistatused varasemas trükisõnas – Piret Voolaid
6. Eestikeelse ajakirjanduse sünd ­ – Krista Aru
7. Eestikeelne tarberaamat – Ave Mattheus
8. Kristian Jaak Peterson ja eesti kirjanduse algus – Kristi Metste
9. Lõunaeestikeelne kirjandus ja setokeelse kirjanduse algus – Andreas Kalkun
10. Raamatuillustratsioonidest, müütilise ainese kujutamisest ning nõiaraamatud – Reet Hiiemäe
11. Esimesed muinasjuturaamatud  – Risto Järv
12. Rahvalaul raamatus  – Taive Särg
13. Keelatud raamatud  – Kalju Tammaru

 

2025. a. valminud videoklipid:

 

1. Esimesed eestikeelsed kooliõpikud – Anu Raudsepp

2. Lydia Koidula loomingust – Sirje Olesk

3. Raamat eestlase eluringis – Ave Pill

4. Vanemad eestikeelsed lauluraamatud – Heidi Heinmaa

5. Esimesed eestikeelsed mängud – Astrid Tuisk

6. "Kalevipoja" tähendusest – Marin Laak

7. Eesti teaduskirjanduse algusest – Erki Tammiksaar

8. Vana Kannel – Janika Oras

9. Kalender kui põnev lugemisvara – Akadeemik Mare Kõiva

10. Noor-Eesti väljaanded ja kirjastus – Mart Velsker

11. Esimesed õpetliku sisuga käsiraamatud – Helle Maaslieb

12. Esimesed Eesti kaardid – Taavi Pae

 

 

Kogumisvõistlus  "Raamatud minu elus"

30. jaanuaril, eesti kirjanduse päeval, kuulutati välja Eesti Raamatu Aasta.

Käesoleval aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. 

 

Selle tähtpäevaga seoses kuulutab Ühendus Eesti Elulood koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiiviga välja kogumisvõistluse „Raamatud minu elus“. 

Kogumisvõistlusele on oodatud  eri põlvkondade  kaastööd raamatute ja lugemise tähtsuse kohta tänapäeva maailmas, mis on muutunud aina tehnoloogiakesksemaks ja kus kujutlusele on jäämas üha vähem ruumi. 

 

Küsime, miks raamatuid loetakse? Mis keeles loevad eri põlvkondade esindajad? Kas eelistatud on paberraamatud või e-raamatud? Kuidas mõjutab lugemisharjumuste kujunemist kooli kohustuslik kirjandus? Milline roll on raamatute valikul raamatusoovitustel ja arvustustel? 

 

Oma mõtete kirjapanekul võib, kuid ei pea lähtuma järgmistest küsimustest:

1. Kuidas Sa lugema õppisid?
2. Kas Sulle loeti lapsepõlves raamatuid ette? Kas oled ise kellelegi raamatuid ette lugenud/loed neid praegu ette? 
3. Kas mäletad, millise raamatu sa ise esimesena läbi lugesid?
4. Kas Sul oli /on lugemiseks mõni eriline koht (nt voodi, rõdu, aed, kohvik, rong, buss vms)?
5. Kuidas suhtusid koolipõlves kohustuslikku kirjandusse? Kas see mõjutas Su hilisemaid lugemisharjumusi ja suhtumist lugemisse? 
6. Kas Sa pigem ostad raamatuid, laenutad neid raamatukogust või laenad sõpradelt ja tuttavatelt?
7. Kas osaled lugemisringides- või -klubides? Kui, siis miks?
8. Kas jutustad loetud raamatuid ümber? Kui, siis kellele?
9. Kas eelistad lugeda eesti- või võõrkeelseid raamatuid?
10. Kas eelistad lugeda paberraamatuid või e-raamatuid?
11. Kas on mõni kindel žanr, mida eelistad?
12. Kas oled pidanud lugemispäevikut? 
13. Milline raamat on Sind kõige rohkem mõjutanud?
14. Kas on raamatuid, mida oled korduvalt lugenud?
15. Kas loed raamatusoovitusi ja arvustusi? Kui, siis kas need mõjutavad Sinu raamatuvalikuid?
16. Millised on need kolm raamatut, mida Sinu arvates iga inimene peaks lugema?
17. Milline on lugemise ja raamatute tähendus Sinu jaoks?

Kaastöid ootame kuni 31. detsembrini 2025. a aadressile:
elulood@kirmus.ee või Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi aadressile Vanemuise 42, 51003 Tartu. 

Kirjale palume lisada märksõna „Raamatud“. 

Parimate kaastööde autoritele on auhinnad. 

Kontakt ja info: 
Maarja Hollo, maarja.hollo@kirmus.ee

Varasemate raamatuaastate näitus

Eesti Kirjandusmuuseum teeb tagasivaate varasemate raamatuaastate tähistamisele. Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonnas on võimalus tutvuda eelmise raamatuaasta stendinäitusega, mis on sisuliselt aegumatu ja annab ülevaate varasemast eestikeelsest trükitoodangust kuni 1944. aastani.

Eesti raamatuaasta suurnäitus toimus Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis 23.04.2000 - 30.09.2000. a. Arhiivraamatukogu fondidest eksponeeriti seal ligi 350 raamatut (kokku oli väljas 2440 trükist). 

1935-1936. aastal raamatuaastal korraldati arhiivraamatukogus samuti suurnäitus. Näituse filmilõigu leiad kirjandusmuuseumi virtuaaltuurist.

 

Näitus "Se Ramat om ..." on avatud 25. aprillist kuni 31. augustini

25. aprillil avati Eesti Rahva Muuseumis näitus "Kas sa seda lugu tead. 500 aastat eestikeelset raamatut" Hurda saali ees eksponeeritakse esimesena Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu trükiseid, mida koguti ERMi 20. sajandi alguse kogumisretkede käigus.

Näituse  "Se Ramat om ..." kuraator on Ave Pill, kes avab põnevate sissekirjutustega 19. sajandi trükiste maailma. Et eestikeelse raamatu peamine lugejaskond oli siis peamiselt maarahvas, tõendavad ka raamatutesse ja kogumissedelitele kirjutatud kohanimed. Nagu tolle perioodi eesti raamatud, nii on ka sissekirjutused neis vastavalt tallinna või tartu dialektis ja algavad sageli fraasiga „Se on …“, „Se om …“ või siis „Se Ramat om …“, sellest ka näituse pealkiri. Vanim dateeritud sissekirjutus maarahvale kuulunud raamatus, mida säilitatakse arhiivraamatukogus, on pärit aastast 1757 ja see leidub 1743. aasta tartukeelses kirikukäsiraamatus, kust saame teada, et raamat on kuulunud Põlva kihelkonna Võru valla Navi küla elanikele Onnopri Adole ja Andresele.

 

 

 

 

 

 

Kuula, mida räägib kuraator Ave Pill näitusest Vikerraadio saates Eesti lugu. Raamatuaasta. Talupoja lugemislaud (21.06.2025)

 

 

 

 

Hurda pargi kultuurilooline välinäitus "Pargi pärlid"

 

5. juunil kell avati Hurda pargis näitus" Pargi pärlid". Vaata avamispilte siit. 

Näituse avamist kajastas ka Postimees.

Eesti Kirjandusmuuseum kutsub kõiki huvilisi osa saama raamatuaasta raames valminud kultuuriloolisest välinäitusest „Pargi pärlid“.

Iga jalutaja on jätnud parki oma jälje – just nagu park ja selle ümbrus on jätnud jälje jalutajatesse. Näitus toob esile valiku neist jälgedest – pargi pärlid – mis kõnelevad Vanemuise pargi (tuntud ka kui Hurda või Tiigi park) ja selle ümbruse rikkalikust kultuuriloost.

Näituse koostajad on Helle Maaslieb, Astrid Tuisk ja Merike Kiipus. Näituse on kujundanud Kadri Hallik.

Tule jaluta pargis, istu pingile, kuula ja vaata ning saa ise osaks kultuuriloost!

 

 

 

Piiblinäitus "Alguses oli sõna" Maarja kirikus

5. juunil avati Maarja kirikus Eesti Piibliseltsi, Maarja kiriku ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühisnäitus "Alguses oli sõna". Näituse avamisest loe siit. 

Ekspositsiooni kuuluvad ka arhiivraamatukogu varukogu raamatud sh 1739. a esimene  Piibel kolmes eksemplaris, mõned Wastse Testamendi hilisemad trükid jt vaimulikud teosed.

 

 

 

 

 

 

 

 

Tähtpäevanäitus "Ernst Enno 150" 6. juunist 31. augustini

Valikut Ernst Enno loomingust on võimalik näha Eesti Kirjandusmuuseumi koridoris.

Väljapaneku koostasid arhiivraamatukogu pearaamatukoguhoidja Ave Pill ja vanemraamatukoguhoidja Ülvi Kalpus.

Külastajatel on võimalik näha Ernst Enno luulekogude esimesi trükke, valikut tema lasteraamatutest ning tutvuda tema kohta käiva kirjandusega .

 

 

 

 

 

 

Raamatuaasta välinäitus „Nõu ja abi raamatust“ Poe ja Küüni tänava nurgal 26. september kuni 9. november

 

Näitus tutvustab esimesi eestikeelseid nõuanderaamatuid Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu varamust. Neist trükistest saame teada kuidas päästa uppunut, ära tunda haigusi, ravida inimesi ja loomi, teha rõugete vastast vaktsineerimist või miks on vaja vastsündinul pea puhtaks pesta. Siit leiame juhiseid mitmete elukutsete esindajatele: ämmaemandatele, kella- ja kingseppadele, rätsepatele, metsavahtidele ja kärneritele. Antakse õpetusi mida teha siis kui „vaesus ja nälg käes on“, milline peab olema tarbeaed, kuidas panna maha kartuleid, valmistada klopp-liha või mandlitega kartulitorti, ehitada mullast maju, keeta seepi või teha ilutulestikku. Tule ja loe, mis on „sittikad“, „wana naene“ või „päewapildiaparaat“.

Põnevat lugemist vanemast raamatuloost leiab lisaks kirjandusmuuseumi sisukeskkonnast „Eesti raamat 500. Loo lugu“, raamatute täistekstidega saab tutvuda andmebaaside KIVIKE või DIGAR vahendusel.

Näituse koostasid arhiivraamatukogu töötajad Olga Sudajeva, Ave Pill ja Merike Kiipus. Ekspositsiooni kujundas Kadri Hallik, trükkis Seri Disain OÜ.

 

Näitus "raamatud ja lood" 20. oktoober kuni 5. detsember

Arhiivraamatukogu varamu peidab endas väga põnevate lugudega raamatuid. Näitusel „Raamatud ja lood“ on võimalik saada aimu, mismoodi on üks või teine raamat arhiivraamatukokku jõudnud, kes on olnud raamatute kunagised omanikud, mida on raamatutesse sisse kirjutatud, kust ja kuidas raamatuid hangiti või kui palju üks või teine raamat maksis. Siin saame näha ka mõnda kuldkirjas trükitud või kaunistatud eksemplari ja mitmeid iluköiteid Eduard Taska ja Rita Tänav-Veldemanni loomingust.

Lastele

Aabits on olnud üle kolme sajandi eesti laste esimene raamat. Omal ajal kõige enam trükitud ja loetud raamatud on tänapäeval kõige haruldasemad. Näituse seinapannoodel näeme vanimat Eestis säilinud aabitsat, mis pärineb aastast 1777 ja leiti alles 1992. aasta suvel Maidla mõisa härrastemaja pööningult. Keerukam oli aabitsatega  ja lasteraamatutega väliseesti kogukondades. Kuna kohapeal eestikeelset lastele sobivat kirjavara nappis ja nõukogude eesti lastekirjandus oli tihti ideoloogilise sisuga, siis tuli laste lugema õpetamiseks kohandada tekste ise. Nii tegi näiteks aabitsate ja lasteraamatutega kirjanik Enn Nõu.

Pere ringis

Raamatutest leiame ka märkmeid perekonnaloost või hinnanguid teose sisu kohta. Eluvõõraste õpetuste tõttu  võime leida vanadest raamatutest sissekirjutusi, mis annavad hävitava hinnangu selle sisule. Isegi Willmanni jutu- ja õpetuseraamatus, mis oli iseenesest rahva hulgas populaarne, võib näiteks näha ääremärkust: Se on Keik Walle… Ka Paul Ariste on lisanud temale kingitud või saadetud raamatutesse hinnanguid ja märkusi.

Autorilt autorile

Raamatuid on sageli kingitud autorilt autorile või kirjanikult kirjanikule, tõlkijalt autorile, kirjanikult bibliofiilile, kirjastajalt kogujale jne. Raamatuid kingiti edasi ka perekonna sees mitmesugusteks tähtpäevadeks ja sündmusteks. Mõned raamatud on omanikke vahetanud mitmeid kordi. Näiteks Mati Undi kogus on põnevate sissekirjutustega trükiseid ajast, kui koguneti Undi „salongis“. Nii on meie hilisem president Lennart Meri kirjutanud tähenduslikke pühendusi Mati Undile ja Paul Aristele kingitud raamatutesse.

Rännulood

Mõni raamat on enne arhiivraamatukokku jõudmist rännanud üle Atlandi ookeani vähemalt kaks korda. Näiteks Tartust pärit August Johannes Luck on soetanud 1599.a. välja antud saksakeelse teose Ameerikast St. Louisi linnast Mississippi jõe äärest 1896 ja kinkinud selle Õpetatud Eesti Seltsile, kelle kogu asub arhiivraamatukogus. Väljas on ka riigimeestele Heinrich Lareteile ja Johannes Laidonerile kuulunud raamatud. Arhiivraamatukogu on täienenud ka Eesti saatkonna Jaapanis vahendusel.

Kalevipoja lood

„Kalevipoja“ 1862. aasta käsikirjaliste märkustega varustatud rahvaväljaanne oli juba omal ajal tähtis raamat, mida õpetaja luges lastele ette ja koos lastega. 1935. raamatuaasta „Kalevipoeg“ on kingitud Tallinna 9. Algkooli 1939. aasta parimale õpilasele, kellest sai kirjanik Egon Ranneti abikaasa, samuti kirjanik Vaike Rannet (kellel tänavu täitus 100 aastat sünnist!). 1936. raamatuaasta „Kalevipoeg“ konfiskeeriti professor Elmar Ilusalt ja anti säilitamiseks kirjandusmuuseumisse.

Piibli lood

Kanepi köster Ludwig Treffner, kuulsa koolimehe Hugo Treffneri isa, on oma piibli eeslehele jäetud sissekandes kirjutanud, et on ostnud selle „Piiblikoguduse abiga 1851sel 30mal augustil sellesama aasta 19ma aprilli mäletamiseks, mil päeval essast perrandetu Piibli ramat terve ellomajaga sesse palli.“  Lydia Koidula on kinkinud piibli ja kirjutanud pühendusluuletuse oma isale 25-aastase ajakirjandusliku tegevuse juubeliks 1881. aastal. Oskar Kallasele kinkisid tema vanemad leeriks saksakeelse ja ülikooli lõpetamiseks eestikeelse piibli. 

Jooksulood

1948-1950. aastatel toimusid nõukogude kirjandusdekaadide raames trüki- ja kirjastustööliste teatejooksud Tallinnast Tartusse. Kirjandusmuuseumile kingiti nende aktsioonide käigus August Jakobsoni kõrge tunnustuse osaliseks saanud kaks teost kunstipärases köites -  „Elu tsitadellis“ ja „Võitlus rindejooneta“, Hans Leberechti „Valgus Koordis“ erieksemplar ja Puškini juubeliaasta puhul tema teoseid ning venekeelne „Kalevipoeg“.

Kirjanike ja teadlaste lood

1948. aastal kinkisid kunagised õpilased Ernst Peterson Särgavale Taska nahkköites „Kalevala“, mille esikaanelt loeme: ERNST SÄRGAVA'LE *80* sünnipäevaks endised Tallinna Reaalkooli õpilased. Näitusel on väljas Paul Ariste, Aino ja Oskar Kallase ning Henrik Visnapuu personaalkogudesse kuuluvaid teoseid. Näiteks Lennart Meri on Paul Aristele kinkinud oma raamatu „Hõbevalge“ pühendusega: „Väga lugupeetavale akadeemik Paul Aristele sügava tänuga ja siiras lootuses, et vadjalaste filmimisega suudan mõnevõrragi hüvitada selle raamatu arvukaid puudusi!“

Head vaatamist ja lugude avastamist!

 

Näituse kuraatorid: Ave Pill ja Merike Kiipus

Näituse valmimisele aitasid kaasa: Olga Sudajeva, Helle Maaslieb, Leili Punga, Kaja Marga

Kujundajad: Kadri Hallik (stendid), Mariliis Õunapuu (vitriinid)

Uus sisukeskkond!

Eesti Kirjandusmuuseumi "Eesti raamat 500. Loo lugu!" tutvustab  500-aastases eesti raamatu loos olulisi trükiseid, kirjandusteoseid ja sündmusi.  

Igaühel meist on oma lugu. Loo, avasta ja uuri uut sisukeskkonda „Eesti raamat 500. Loo lugu!“ - https://www.er500.ee/

 

Saame sõbraks raamatutega!

Programm on mõeldud algklasside- ja lasteaialastele.

Arutleme selle üle, mis on raamatud, vaatleme vanemaid ja uuemaid, laste ja täiskasvanute, must-valgeid ja värvilisi, eri keeltes olevaid, väga suuri ja päris pisikesi raamatuid, loeme ja mängime.

Tunni pikkus: 1 h

 

Aeg ja aabits – rännak lugema õppimise maailma

Osalema ootame põhikooli- ja gümnaasiumiõpilasi.

Eesti raamatuloole lähenetakse aabitsate kaudu. Programmis tutvustatakse arhiivraamatukogu, seal leiduvaid vanemaid ja uuemaid aabitsaid, erinevaid raamatuid ning ajalehti, paneme kokku aabitsapuslet ning täidame töölehe ülesandeid, uudistame meie 19. sajandi aadlimaja.

Tunni pikkus: 1,5 h

 

Paberi eluring. Trükipoognast mänguvahendini

Töötuba sobib algklasside lastele.

Kõneleme paberist, selle valmistamisest ja erinevatest kasutusviisidest nüüd ja minevikus, pöörame tähelepanu paberi taaskasutusele. Voldime ja meisterdame eri liiki paberitest, õpime paberi- ja kirjutamismänge.

Töötoa pikkus: 1 tund

https://www.kirmus.ee/et/hariduskeskus/haridusprogrammid

Lähem info: Astrid Tuisk, astrid.tuisk@kirmus.ee, tel: 7377 713