Eino Tamberg (1930–2010)
Pastoraal (1984)
Rahvaviis helisalvestusel
RKM, Mgn. II 2185 g. Järva-Madise khk, Albu v. < Suure-Jaani khk. – Salvestatud filmi „A. H. Tammsaare“ jaoks „Tallinnfilmi“ helisaalis; režissöör Peep Puks, helioperaator Ülo Saar, muusikaline kujundaja Veljo Tormis < Marta Hansen (1886–1979) (1971).
Hiljem anti salvestus välja vinüülplaadil „A. H. Tammsaare“ (koostajad Leenu Siimisker, Ingrid Rüütel, 1977) ja CD-plaadil „Sing sale proo“ (koostaja Livia Viitol, 2005).
Rahvalaulu esitaja Marta Hansen (1886–1979)
Tambergi teose põhiteema on rahvalauluviis, nii nagu seda laulis „Suure tamme laulus" Marta Hansen (1886–1979), kirjanik Anton Hansen-Tammsaare õde.
Sellest laulust kirjutas Tammsaare oma osaliselt autobiograafilises romaanis „Tõde ja õigus“, kus õe nimeks on Maret: „...eriti armastab ta just Mareti laulmist, sest tema hääles oleks nagu pisut ema häält, kui see vokivõrina sekka vahel varemalt laulis suurest tammest, mida läheb raiuma isa oma seitsme pojaga, igaühel seitse kirvest, kinnitades iga laulsõna otsa arusaamatu «sink sale proo»“. Õde oli laulu õppinud isalt, kes omakorda rääkis selle päritolust järgmist: „See on mustlasetüdruku viis… Mina olin siis mõisas kärneri juures poisiks, kui mustlane oma tütre, ahvi ja leierkastiga sinna tuli. Tütar laulis ja tantsis, ahv tegi kometit ja tõmbas õnneloosa, vanamees ise väntas leierkasti. Seal kuulsin ma seda viisi ja sest saadik on ta mul meeles.“ (1974, lk 462)
Eino Tambergi "Pastoraali" puhul peab arvestama ka võimalikku varasemate seadete mõju. Nimelt kasutas Mart Saar sarnast viisi esmakordselt 1911. aastal teoses „19 lüürilist klaveripala“ (pala nr 15), ning selle eeskuju leidub rahvaluulearhiivis: laul algussõnadega "Ei ma taha talumeesta... " refrääniga "a-alle-bra" (EÜS III 61 (17)). 1930. aastal kirjutas ta sama viisi teisele variandile segakooriteose „Miks sa nutad, tammekene?“.
Saare koorilaulu päritolu on hämaram, sest mõned viisinoodid erinevad eelnevast allikast, sõnadeks hoopis "Suur tamm" "sing-sale-proo" refrääniga. Täpselt samal kujul ei ole viisi ega teksti ega hoopiski neid üheskoos varem jäädvustatud. Võimalik, et Saar kuulis laulu rahvasuust, sest nende pere elas Tammsaare vanematega samas kandis. Mart Saar oli suguluses ja suhtluses Tammsaare ema Ann Hanseni (snd. Backhoff) perega, kes elas Hüpassaares umbes nelja kilomeetri kaugusel Saare kodukohast.
Hansenite pere elas Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas, kuid "Suure tamme laulu" tõid vanemad Ann (1852–1903) ja Peeter (1841–1920) kaasa oma sünnikohast Suure-Jaani kihelkonnast. Rahvaviisi eri variante ja selle omapärase refrääni "sing-sale-proo" päritolu on uurinud Lauri Õunapuu. (https://meestelaul.metsatoll.ee/foorum/read.php?9,5061,5626).
"Sink sale proo" rahvaviisist
EÜS III 35, 96 (16). Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k. – Peeter Kurg & hr. Bruus < Peeter Kurg (1856–1921) (1906).
Hansenite peres tuntud "Sink sale proo" viisist on rahvasuus käibinud ka teisi variante mitmesuguste sõnadega. Helilooja Mart Saar on teinud töötlusi viisi kahest eri teisendist. Pildil on viis, mis oli Mart Saare 1911. aastal loodud klaveripala aluseks. Selle on Peeter Kurg ja hr. Bruus pannud kirja Tartumaalt laulutüübi "Neiu tahab Talli Antsu" sõnadega (EÜS III 61 (17); koopia ETMM M9:2 / 549 / 17).
