Uudised

lmunud on Eesti Kirjandusmuuseumi jaanuarikuu uudiskiri!

Meie uus aasta on alanud hoogsalt.

Uudiskirja eessõnas kirjutab direktor Piret Voolaid:

"Vaatame tulevikku ja näeme raamatuaastaga seotud sisutegevuste jätkumist ja valmistume emakeelepäeva tähistama eesti raamatu tulevikule pühendatud K. J. Petersoni 225. sünniaastapäeva konverentsiga Rahvusraamatukogus.

Jätkame laiapinnaliste kultuuriuuringutega oma teadustulemusi publitseerides ja teadusprojektidega. 2025. aastal avaldasid meie teadlased pea 300 publikatsiooni (sh 59 1.1. artiklit), EKM Teaduskirjastuses ilmus 2025. aastal 25 trükist, 13 e-väljaannet ja 3 koostööväljaannet. Tänavu möödub 30 aastat meie kõrgtasemeliste ja valdkonna esimeste avatud ligipääsuga teadusajakirjade Folklore  ja Mäetagused sünnist!

Eelmisel aastal esineti ligi 100 ettekandega rahvusvahelistel ja sisemaistel teadussündmustel. Mitmeplaanilise populariseerimistöö tulemusena astuti rahva ette enam kui 200 loengu ja ettekandega, üle 50 raadio-, tele- ja filmi-intervjuuga. EKM teadlaste (kaas)korraldusel toimus 15 teaduskonverentsi (vt sündmusi järele  KirmusTV kaudu), 30 teadusseminari, 20 raamatuesitlust nii Tartus kui ka Eesti eri paigus.

Alanud aasta on toonud rõõmsaid uudiseid, et Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur Mari Väina on esitatud 2026. aasta riikliku teaduspreemia kandidaadiks humanitaaria valdkonnas. Tema uurimistöö keskendub Eesti ja läänemeresoome regilaulupärandi arvutuslikule analüüsile, ühendades traditsioonilise folkloristika ja nüüdisaegsed digihumanitaaria meetodid".

Märgiline sündmus on kindlasti järgmisel nädalal toimuv folkloristide talvekonverents. Eesti folkloristide talvekonverentside traditsioon on kestnud juba 20 talve ja olnud oluline eesti folkloristika järjepidevuse, teadlaskonna koostöö ning erialase mõttevahetuse hoidja. 28. ja 29. jaanuaril toimuv konverents „Kestlikud praktikad“ tugevdab avalikku arutelu ja teadlikkust sellest, kuidas traditsioonid, loovus ja kultuuriline järjepidevus saavad toetada kestlikke eluviise nii kohalikes kogukondades kui ka laiemalt ühiskonnas kultuuripärandi, igapäevaste praktikate ja nüüdisaegsete kriiside (keskkond, julgeolek, digiareng) seoste kaudu.

Traditsiooniks on kujunenud ka Eesti kirjanduse päeva tähistamine 30. jaanuaril, mil anname neljandat korda üle kirjandusmuuseumi sõbra auhinna.

Sisukat lugemist!

Värske uudiskirjaga saab tutvuda siin >>>