Uudised

27. märtsil andis president Alar Karis Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval välja selleaastased presidendi rahvaluule preemiad.

Preemiad pälvisid neli laureaati:
Tiit Birkan – püsiva ja sisuka 45 aastat kestnud kogumistöö ning 2025. aasta võistlustööde „Potipõllundus“ ja „Külalisraamat lugudes ja esemena“ eest.
Mare Hallop – tunnustusväärse panuse eest aastatel 2017–2024 ning võistlustööde „Külalisraamat lugudes ja esemena“ ning „Potipõllundus“ eest 2025. aastal.
Meeli Lehis – kogukonnapärimust, piirkondlikku eripära ja keelt kajastavate kaastööde eest aastatel 2016–2024 ning võistlustöö „Potipõllundus“ eest 2025. aastal.
Tuuli Reinsoo – järjekindla tänapäevafolkloori märkamise ja jäädvustamise eest aastail 2013–2025 ning silmapaistva „Potipõllunduse“ kaastöö eest 2025. aastal.

President Alar Karis tõdes oma kõnes, et rahvapärimus on meie rahva ühine looming ja pärand, on selline igikestev mälupank, mis alati pakub huvitavaid ja häid, naljakaid ning nukraid lugusid või viisijuppe, millele oma loomingut toetada ja uut luua. See on meienäoline ning rikkalik ja elav just tänu sellele, et seda ei piira ranged kaanonid või keerulised reeglid, see muutub ajas ja ajaga. Ehk siis, tegu on meie elujõu ühe allikaga, meie identiteedi hoidjaga. 

Eesti Rahvaluule Arhiivi 2025. aasta kogumisvõistlusele „Potipõllundus“ laekus üle 60 kaastöö – nii pikemaid kui lühemaid, nii meeleolukate fotode, piltide kui ka videotega kogukonnaaianduse tegemistest ja lasteaia rohelaadast.

Peakorraldaja Kadri Videri sõnutsi iseloomustas parimaid kaastöid terviklik teemakäsitlus ja ilmekate detailide rikkus. „Kajastusid enda tarbeks toidu kasvatamise kogukondlikud ja põlvkondlikud aspektid, taimekasvatuse või hoidistamise pärimuslikud praktikad. Rõhutati aiapidamise rahulolu pakkuvat olemust ning heameelt puhta ja soodsa toidukraami üle. Sekka mahtus naljakaid ja õpetlikke juhtumeid, muhedaid mõtisklusi ja ilusaid mälestusi, aga ka faktitäpseid ülevaateid sortidest ja saakidest. Võidutööde kirjutajaid iseloomustas kirglik suhtumine, eksperimenteerimistuhin ja keskkonnasäästlik vaim.“

Teise kogumisvõistluse „Külalisraamat lugudes ja esemena“ tööd lähenesid teemale väga erinevate nurkade alt ning andsid kokku põneva ja mitmeharulise pildi eestlaste külalisraamatu traditsioonist. Peakorraldaja Katre Kikase sõnutsi kirjutati nii perekondlikest külalisraamatutest, suuremate ja väiksemate institutsioonide raamatutest, samuti loodusraja külastajate emotsioone talletavatest raamatutest kui ka päris traditsiooni äärealale jäävatest nähtustest (karjaste nimedega puud, pulmakülaliste nimedega lipp, jms). Selle kogumisvõistluse käigus laekus arhiivi koos annetatud külalisraamatutega üle 2000 lehekülje ainest. 

Kaastööliste päeval kuulutati välja ka Eesti Rahvaluule Arhiivi kaks uut kogumisteemat. Järgmisel aastal 100-aastaseks saav rahvaluulearhiiv kogub võistlusel „Pärimus elus ja mälus“ märkamisi, mälestusi ja tõlgendusi pärimuse osast igapäevaelus. 
Pärimus elus ja mälus - https://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kaastood/vaata/0/32

Teine kogumisvõistlus „Politseipärimus“ toimub Eesti Kirjandusmuuseumi ning Politsei- ja Piirivalveameti koostöös. Kogume mälestusi, jutte ja tähelepanekuid, mis on seotud politsei ja korrakaitsega ning igapäevase julgeolekuga. Politsepärimus - https://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kaastood/vaata/0/31

Mõlemad kogumisvõistlused kestavad 2026. aasta lõpuni.  

Vabariigi Presidendi autasu parimatele rahvaluulekogujatele anti aastatel 1935–1940 enam kui sajale Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisele. Preemia taastati Eesti Kirjandusmuuseumi initsiatiivil 1993. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu toel. Rahalise autasu suuruse määrab president kirjandusmuuseumi vastava ettepaneku alusel.

Kaastööliste päeva korraldamist ja kirjutajate auhinnafondi on toetanud Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabaõhumuuseum ja Maaelu Uudishimukeskus.

Galerii kaastööliste päevast >>>

Galerii  presidendi rahvaluulepreemiate väljakuulutamisest  >>>