Uudised

Ilmunud on Eesti Kirjandusmuuseumi veebruarikuu uudiskiri.

Uudiskirja eessõnas kirjutab direktor Piret Voolaid:

Pakaseline veebruarikuu on Eesti Kirjandusmuuseumis olnud täis päikselisi sündmusi, mis annavad tunnistust meie töö tähendusest ühiskonnas laiemalt.

30. jaanuaril, eesti kirjanduse päeval andsime taas välja Eesti Kirjandusmuuseumi sõbra auhinna. Meie sõber 2026 on Tartu Maarja kogudus ja Lea Hallik piiblinäituse „Alguses oli Sõna“ eest. Näitus, mis avati möödunud aasta juunis Tartu Maarja kirikus, on koguduse enda algatus ja tõi haruldased ja väärika ajalooga trükised arhiivikeskkonnast avalikku ruumi. Näitus koos vestlusõhtutega on loonud sisuka dialoogi teaduse, kultuuri ja kogukonna vahel. Näitust saab uudistada Maarja kirikus kuni ülestõusmispühadeni.

Teine suur rõõmusõnum puudutab meie kolleege. Eesti Vabariik tunnustab iseseisvuspäeva eel teenetemärkidega inimesi, kes on aidanud Eestil saada vaimult suuremaks ja hoolivamaks. Tänavu pälvisid riikliku teenetemärgi kirjandusteadlane ja Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Marin Laak ning Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi peaarhivaar Kadri Tamm. President Alar Karis on rõhutanud, et teenetemärgid on tunnustus sihikindla ja pühendunud töö eest nii kutsealal kui kogukonnas. Ühtlasi kinnitab see, et meie igapäevane teadus- ja arhiivitöö kannab ühiskonnas laiemat tähendust.

Kirjandusmuuseum on läbi aegade otsinud koostöövõimalusi koolinoortega. 2. veebruaril, Tartu rahu aastapäeval kogunesid meie kaminasaalis Tartu rahuläbirääkimiste laua ümber Tartu gümnaasiumite noored, et meenutada olulisi minevikusündmusi, kuid vaadata siiski julgelt tulevikku, väärtustades meie kultuuripärandit ja haridust.

Taas aitasid noored meie kogusid täiendada. 12. veebruaril lõppes Järvamaa noortele suunatud perepärimuse kogumise kampaania „Põlvest põlve jutustatud“. 126 õpilase saadetud kaastööd moodustasid värvika ja mitmekihilise mosaiigi, mille hulgas leidus õpetlikke ja elutarku argilugusid, rohkelt ajahambale vastu pidanud vanasõnu, mälestusi peredega kaugemas minevikus juhtunud sündmustest ning lugusid keerulistest aegadest ja ootamatutest pöördepunktidest.

Kutsume kõiki raamatusõpru hiljuti avatud näitusele ”Eesti raamat 500. Reliikviad Tartus”. Raamatuaastate näituste traditsioon sai alguse just Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogust, kus avati 1935. aastal esimese raamatuaasta näitus „Eesti raamat 400“. Nüüd jätkub see lugu Tartus, kus eksponeeritakse osa Niguliste muuseumi, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Linnaarhiivi koostatud näitusest „Eesti raamat 500. Reliikviad“. Kõige haruldasemaid trükiseid saab näha vaid veebruaris. Märtsikuus jäävad reliikviad kättesaadavaks digitaalsel kujul, arvutiekraani vahendusel. 

Tulge meile külla!

Tutvu värske uudiskirja numbriga siin  https://bit.ly/4aCpo8t