Uudised

Ilmunud on värske teadusajakiri Electronic Journal of Folklore  98 (2026), mis keskendub seekord temadele: müüt, mälu, kriis ja kultuuriline kujutlus muutuvas maailmas.
Ajakirja Folklore värske number koondab mitmekesise valiku uurimusi, mis käsitlevad seda, kuidas müüt, pärimus, heli, narratiiv ja rituaal kujundavad inimeste reageeringuid ajaloole, kriisidele, keskkonnale ja identiteedile ka tänapäeva maailmas. Artiklid, mis hõlmavad Euroopat, Aasiat ja Kesk- Euraasiat, näitavad veenvalt folkloori jätkuvat tähendust meediumina, mille kaudu ühiskonnad vahendavad pärandatud minevikke ning annavad tähenduse ja kujundavad tulevikku.

Taasvõlumine, põrandaalune kultuur ja mälu poliitika
Üheks silmapaistvamaks teemaks ajakirjanumbris on fantaasia ja heli roll keeruliste ideoloogiliste pärandite käsitlemisel. 
Athanasios Barmpalexise artikkel Spectral Partisans: Secret History, (Re)enchantment, and Counter Mythopoiesis in Dungeon Synth analüüsib Serbia artisti Dungeon Guerrilla dungeon synth’i projekti, mis põimib esoteerilisi natsimütoloogiaid, lõunaslaavi eepilist poeetikat ja partisaanimälu ajalooliseks fantaasiaks.
Digitaalselt vahendatud etnograafia ja kultuuriteoreetilise analüüsi abil näitab autor, kuidas põrandaalune muusika kujuneb vastu mälu väljaks: mitte ideoloogiate taastootmise, vaid nende ümbertõlgendamise kohaks. Fantaasia ja heli ei toimi pelgalt eskapistlike žanridena, vaid meediumidena, mille kaudu nüüdisaegsed kunstnikud suhestuvad ideoloogilise ajaloo, taasvõlumise ja kultuurilise kujutlusvõimega postjugoslaavia ruumis.

Müüdid, kaardid ja keskkonnakriiside kommunikatsioon
Ajakirja teiseks keskseks fookuseks on küsimus, kuidas ühiskonnad mõtestavad ja vahendavad kriise. Artiklis Myths, Maps and Vernacular Perception käsitlevad Reet Hiiemäe, Mare Kalda, Masood Masoodian ja Andrus Tins keskkonna  ja tervisekriise, mis avalduvad üha sagedamini mitmetasandiliste polükriisidena, ühendades ökoloogilisi, meditsiinilisi ja isegi sõjalisi mõõtmeid.
Autorid seavad kahtluse alla vastanduse müüdi ja teaduse vahel, väites, et mütoloogilised narratiivid pakuvad olulisi vihjeid selle kohta, kuidas inimesed vaimselt kaardistavad ohtu, riske ja ellujäämisstrateegiaid. Võrreldes mütoloogilisi ruumilisi mustreid nüüdisaegsete kriisikaardistamise praktikatega, pakub artikkel välja interdistsiplinaarse mudeli, mis ühendab teadusliku kommunikatsiooni ja rahvapärimuses juurdunud, multisensoorse kriisikogemuse. Nii avaneb müüt kui ressurss empaatilisema ja tõhusama kriiside vahendamise jaoks.

Folkloor kui kultuurimälu ja identiteedi kandja
Folkloori pikaajalist rolli kultuurilise identiteedi kujundamisel käsitleb artikkel Overall Picture of Shirak’s Folklore Collection from the Mid 19th up to the Beginning of the 21st Century, mille autoriteks on Ester Khemchyan, Marine Khemchyan,  Lusine Ghrejyan ning Hasmik Matikyan.
Üle sajandi kogutud arhiivimaterjalidele tuginedes esitavad autorid Širaki piirkonna folkloori kui elavat kroonikat rahvastiku liikumisest, sotsiaalsetest muutustest, uskumustest ja kultuurilisest järjepidevusest. Alan Dundese käsitlust järgides näidatakse, kuidas folkloor toimib „kultuuri peeglina”, säilitades eepilistes traditsioonides katkeid unustatud mütoloogiatest, kommetest ja väärtustest. Uurimus rõhutab arhiivifolkloori olulisust nii piirkonna ajaloolise teekonna kui ka tänapäevase kultuurimälu mõistmisel.

Rituaal, müüt ja sotsiaalne muutus
Rituaalse kõne ja sümboolse katsetamise rolli analüüsib Yulia Krasheninnikova artiklis Mythological Texts and Contexts in the Ritual Dialogues of the Russian Wedding Ceremony. Uurimus keskendub vene pulmariituse etapile, kus peiupoisi saatjaskond peab „avama suletud uksed” pruudi kodus.
Sellesse rituaalsesse protsessi kuuluvad dialoogid sisaldavad kosmoloogilisi mõistatusi, kristlikku sümboolikat ja rahvausundi elemente. Need tekstid ei ole pelgalt pärimuslikud, vaid kujundavad aktiivselt sotsiaalset ruumi, hindavad peigmehe moraalset ja kultuurilist sobivust ning märgivad tema valmisolekut uueks sotsiaalseks rolliks. Tuginedes 19. ja 20. sajandi alguse arhiivmaterjalidele Venemaalt ja Komi traditsioonidest, näitab artikkel mütoloogilise keele toimimist sotsiaalse ümberkujundamise ja kogukondliku sidususe mehhanismina.

Ühine vaatenurk
Koos avavad ajakirjanumbri artiklid folkloori kui dünaamilise nähtuse, kus müüt, mälu, rituaal, heli ja ruum kohtuvad. Olgu teemaks põrandaalune muusikakultuur, keskkonnakriiside mõtestamine, piirkondlik pärand või pulmarituaalid – kõik uurimused osutavad sellele, et folkloor ei kuulu üksnes minevikku. See on jätkuvalt elav kultuuriline jõud, mille kaudu ühiskonnad tõlgendavad ebakindlust, kirjutavad ümber ajalugu ja loovad tähendusi muutuvas maailmas.

Tutvu värske ajakirjanumbriga siin:
https://folklore.ee/folklore/vol98

Head lugemist!