Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia pälvis Eve Pormeister
23.10.2026
Tänasel Ene Mihkelsoni ettekandepäeval "Elusalt, olla luule," anti Eesti Kirjandusmuuseumis juba kaheksandat korda üle Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia, mille pälvis sel korral kirjanduse uurija ja süvitsi mõtestaja Eve Pormeister.
Eve Pormeister on pühendunud kirjanduse tõlgendaja ja populariseerija. Tema käsitlustes ja analüüsides kajastub maailmakultuuri sügavam vaimsus. Eesti autorite loomingu asetab ta sageli maailmakirjanduse konteksti, loob seoseid ja toob nähtavale seni varjatud paralleele ning mustreid.
Varasemalt on ta avaldanud mahuka kogumiku „Näen, kuulan, tunnetan. Vaatlusi, mõtisklusi maailma tajumisest ja eneseotsingutest sõna abil” (EKSA, 2021) ning ilmumas on uus raamat eesti ja tõlkekirjandusest. Kirjandusuurija ja Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia laureaat aastast 2024 Maarja Vaino on nimetanud Eve Pormeistri loodut poeetiliseks kangaks isikliku ja kollektiivse teadvuse vahel; see on tema sõnul “intuitiivne kirjandusteadus, mis tegeleb kirjanduse kui maailma olemist ja olemust ainulaadselt peegeldava vahendiga” (Keel ja Kirjandus, 4/2022).
Ainuüksi viimasel akadeemilisel aastatel on Eve Pormeistri sulest ilmunud ajakirjas Looming käsitlused Kairi Loogi (“Elutants ringliikumises ja kõiksuse sosinas”, 8/2026), Kristiina Ehini (“Eluringtants võssakasvanud muusikalises puuris”, 3/2026) ja Eeva Pargi (“Kirjutamine kripeldab, peas muudkui keerleb, pilk sirutub taevasse…”, 9/2025) loomingust ning ajakirjas Akadeemia analüüs Gabriel García Márquezi loomingust (“Boolero ja „hoor“. Gabriel García Márquezi „Augustis kohtume“”, 8/2025). Eesti Rahvusraamatukogu koostatud Viivi Luige bibliograafias 1962-2025 ilmub Eve Pormeistri käesoleval aastal valminud käsitlus Viivi Luige geomeetrilisest ja metafüüsilisest poeesiast.
Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemiat annavad välja Tartu Kultuurkapital ja Ene Mihkelsoni Selts ja žüriisse kuuluvad Marju Lauristin, Arne Merilai, Brita Melts ja Ragne Kõuts-Klemm.
Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia on mõeldud Eesti kultuurimeedias ilmunud silmapaistvate kirjutiste, tele- või raadiosaadete esiletõstmiseks, mis on aidanud kaasa raamatukultuuri ja kirjandusliku loomingu väärtustamisele Eesti ühiskonnas, süvitsi analüüsinud ja mõtestanud eesti keeles ilmuvat kirjasõna ning avardanud kaasaja Eesti kultuuris ja kirjanduses toimuva mõistmise ajalisi ja ruumilisi piire.
Preemiale võivad kandidaate üles seda nii kultuuriväljaannete toimetused, autorid ise kui ka Ene Mihkelsoni Seltsi liikmed. Preemia suuruseks on 1000 eurot ja seda makstakse välja Tartu Kultuurkapitali Ene Mihkelsoni fondist.
Varasemalt on Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia pälvinud Sveta Grigorjeva (2025), Maarja Vaino ja Mart Juur (2024), Igor Kotjuh (2023), Jaan Tootsen (2022), Rein Veidemann (2021), Aivar Kull ja Henri Kõiv (2020), Joonas Hellerma (2019).
Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia statuut:
Rohkem Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia kohta:
