Uudis

6. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis "Kirjandusteaduse kollokvium: Eesti kirjanduse lugu ja tänapäeva lugeja"

Ettekannetega esinesid Piret Voolaid, Marju Lauristin, Liina Lukas, Johanna Ross.
Ümarlauas “Eesti kirjanduslugude traditsioon ja pluralism” osalesid Luule Epner, Ele Süvalep, Mart Velsker, Epp Annus, Sirje Olesk ja Marin Laak.

Raamatuesitlusel astusid üles Liina Lukas ja Rebekka Lotman, kes tutvustasid Interlitteraria 31/1, erinumbrit „World Poetry Today: Production, Translation, Reception“ I ja Rebekka Lotman ja Saara Lotta Linno esitlesid ajakirja Keel ja Kirjandus  (8/9) erinumbrit „Eesti luule mitmekeelsus“.
Teemanumbrite esitlust toetab uurimisprojekt „Noorte hääled digiajastu luules” (KUM-TA75).

Eesti uue kirjandusloo kolleegium pöördus kollokviumil Eesti kirjandusavalikkuse poole:
Erinevalt teistest kunstidest puudub Eesti kirjandusel põhjalik nüüdisaegne ajalugu. Kui „Eesti kunsti ajalugu" on ilmunud kaheksas mahukas ja kaunis köites (1999–2025) ning 2025. aastal tuli välja „Eesti muusikaloo" I köide, siis kirjandus peab leppima Endel Sõgla toimetatud „Eesti kirjanduse ajalooga” (1965–1991), mida kuni viimase, 7. köiteni mõjutas nõukogude ideoloogia ja mida praegused (üli)õpilased enam vajaliku kriitikaga lugeda ei suuda. Hiljem on ilmunud kaks üheköitelist ülevaadet: „Eesti kirjanduslugu" (Annus, Epner jt 2001), mis lähtusid toonasest vajadusest viia Eesti kirjanduslookirjutus uuele alusele, kaasata pagulaskirjandus ja kajastada nüüdiskirjandust, ning Cornelius Hasselblatti saksa lugejale mõeldud „Geschichte der estnischen Literatur" (2006, e k 2016). 
Möödas on veerand sajandit ja muutunud on nii kirjanduslookirjutuse teooria kui ka praktika. Seetõttu tunneb kirjandusavalikkus – teadlased, õpetajad, kirjanikud ja lugejad – suurt puudust uuest nüüdisaegsest Eesti kirjandusajaloost. On viimane aeg astuda samme selle koostamiseks.
Eesti kirjandust uurivad ja õpetavad asutused on kokku kutsunud kolleegiumi, mis asub tegelema kirjandusloo kirjutamiseks vajalike ettevalmistustöödega: töötama välja uue kirjandusloo kontseptuaalse aluspõhja ja selgitama välja, millistele kirjandusloolistele küsimustele vajab praegune eesti kultuur vastuseid. Loodame kaasata kogu kirjandusuurijate ja -huviliste kogukonna, nii kirjandusteadlased, kirjandusmuuseumide töötajad kui ka kirjandusõpetajad, kes oma igapäevatöös nüüdisaegsest kirjandusloost puudust tunnevad.
Kolleegium korraldab aasta jooksul kollokviumide sarja, mis käsitleb Eesti ja rahvusvahelist kirjanduslookirjutuse teooriat ja praktikat, vaagib erinevaid kontseptsioone ja võimalikke eeskujusid. Olete oodatud neis aruteludes osalema!

Eesti uue kirjandusloo kolleegium koosseisus:
Liina Lukas (Tartu Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor)
Arne Merilai (Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor)
Eneken Laanes (Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor)
Piret Viires (Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor)
Epp Annus (Tallinna Ülikooli vanemteadur)
Marin Laak (Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur)
Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur)
Jaan Undusk (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi vanemteadur)
Aare Pilv (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi nooremteadur)
Johanna Ross (ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja)

 Vaata Alar Madissoni fotogaleriid toimunud kollokviumist siit:https://www.kirmus.ee/et/tegevus/galerii/kirjandusteadlaste-kollokvium-6102026