Uudised

Uue kujunduse on saanud ka meie ajakiri Folklore.

Ajakirja Folklore: EJF 96 numbri pealkirjaga "Surnute agentsus" külalistoimetajaks on Mirjam Mencej ja selle üheksas artiklis esitavad tuntud surmakultuuri uurijad oma uurimistulemusi. 
Nagu Mencej oma sissejuhatuses selgitab, on erinumber „rahvusvahelise interdistsiplinaarse konverentsi tulemus, mille korraldas ERC projekt The Roles of the Agency of the Dead in the Lives of Individuals in Contemporary Society (DEAGENCY, nr 101095729; 2023–2028). Projekti eesmärk on saada terviklik arusaam surnute rollist üksikisikute elus tänapäeva lääne ühiskonnas, keskendudes eriti postsotsialistlikele riikidele.“ Artiklid käsitlevad surnuid kui aktiivseid agente, kes mõjutavad elavaid mälestuste, rituaalide, unenägude ja vaimsete kogemuste kaudu. Fookuses on surnute intensionaalsus, moraalne autoriteet ja ruumiline kohalolu ning uuritakse elavate ja surnute vahelise suhtlusega seotud rahvapäraseid uskumusi ja praktikaid, mille hulka kuuluvad nt unenäod, rituaalid, šamanistlikud praktikad, katoliiklikud õpetused (nt puhastustuli) ja vaimsed tõlgendused. Uuringud põhinevad kohalikul religioossusel ja rahvapärasel kristlusel, islamil ning vaimsetel liikumistel. Eriline tähelepanu on postsotsialistlikel ühiskondadel nagu Ungari, Rumeenia, Itaalia, Malaisia, Slovakkia ja Bosnia:
• Kaarina Koski kasutab arhiivis talletatud mälestuslugusid, et uurida elavate ja surnute vahelise suhtluse tahtlikkust ning nende võimusuhteid 21. sajandi Soome igapäevaelus.
• Éva Pócs annab ülevaate elavate ja surnute suhtlusvormidest Rumeenia ungari vähemuse seas rahvapärase kristluse kontekstis.
• Vito Carrassi käsitleb kahte lõuna-Itaalias praktiseeritavat rituaali, mis on suunatud puhastustules olevatele hingedele, näidates, kuidas vanu tavasid saab taaselustada ja ümber hinnata.
• Ágnes Hesz keskendub ühe Ungari maaelaniku surnute käsitlusele, et avada laiemalt surnute rolli tänapäeva ühiskonnas.
• Ikhlas Abdul Hadi uurib malai mosleminaise kogemust, keda kummitab sünnitusel surnud naise vaim, vaadeldes seda malai rituaalide ja rahvapäraste uskumuste taustal.
• Tatiana Bužeková ja Tina Ivnik uurivad elavate ja surnute sidemeid uutes vaimsetes tõlgendusraamides: Bužeková šamanistlikes ringkondades Slovakkias, Ivnik unenäopõhises suhtluses Bosnias.
• Simona Kuntarič Zupanc keskendub taimedele kui „elavatele sildadele“ elavate ja surnute vahel.
• Mirjam Mencej lõpetab erinumbri artikliga, kus ta analüüsib, kuidas moslemi suulistes narratiivides kujutatud surnud kui moraalsed agendid muutuvad meedia kaudu etnonatsionalistliku agenda kandjateks.
Toimetuse poolt on lisatud teadusartiklid, milles 
• Mehmet Fikret Arargüç ja Özge Özgun pakuvad uut žanrimääratlust Türgi rahvajuttudele, tuginedes Teyo Pehlivani ja Cumhur Sevali jutustustele.
• Richita Sulagna Pradhan ja Arpita Goswami uurivad Odisha rikkalikku folklooripärandit, keskendudes vaimsusele kohalikes tseremooniates, festivalides ja rahvajuttudes.
• Adam Grydehǿj ja Qi Pan käsitlevad rituaalsete teenuste osutajaid hävitatud küla templis Lõuna-Hiinas.
Arutelurubriigis annab Tatiana Korobova ülevaate tunnustatud udmurdi folkloristi Galina Glukhova töödest tema juubeli puhul; Mahendra Kumar Mishra mälestab tuntud folklooriuurijat Jawaharlal Handood, tuues esile tema panuse ja pärandi. Järgneb järelehüüe silmapaistvale folkloristile, etnoloogile ja antropoloogile Kristin Kuutmale. 
Ajakirjanumbri lõpetab artikkel SUKK-i (Soome-ugri keeltekohvik) viimaste aastate tegevusest Tartus.
Eelretsenseeritav vaba juurdepääsuga teadusajakiri ilmub aastast 1996 trükisena ja veebis.

Veebis on ajakiri loetav:
https://folklore.ee/folklore/vol96

Ajakiri on saadaval ka meie  e-poes:
https://pood.kirmus.ee/et/a/folklore-9

Head lugemist!